Marder 1: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Marder1A3.6.jpg|pisi|Marder 1A3]] |
[[Pilt:Marder1A3.6.jpg|pisi|Marder 1A3]] |
||
'''Marder 1''' on Külma sõja ajal [[Lääne-Saksamaa]]l valmistatud [[jalaväe lahingumasin]]. Esimesi jalaväe lahingumasinaid NATO-s. On veel relvastuses. |
'''Marder 1''' on [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal [[Lääne-Saksamaa]]l valmistatud [[jalaväe lahingumasin]]. Esimesi jalaväe lahingumasinaid [[NATO]]-s. On veel relvastuses. |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
Esimene seeriamasin valmistati 1971. |
Esimene seeriamasin valmistati 1971. aastal [[Rheinstahl AG]] ja [[Maschinenbau Kiel]] koostööna. Kokku on valmistatud umbes 3000 masinat, mis on peamiselt [[Bundeswehr]]i teenistuses. Kõige levinum Marderid modifikatsioon on A3. Viimane võimalik versioon on Marder 1A5. Edasisest arendamisest on loobutud uue lahingumasina [[Puma]] kasuks. |
||
Mardereid kasutati võrdlemisi edukalt [[lahing]]utes [[Taliban]]iga [[Afganistan]]is, aga kuumas kliimas tekitas probleeme [[konditsioneer]]i puudumine. Ühes [[IED]]-ga rünnatud masinas sai 1 sõjaväelane surma ja 5 vigastada. |
Mardereid kasutati võrdlemisi edukalt [[lahing]]utes [[Taliban]]iga [[Afganistan]]is, aga kuumas kliimas tekitas probleeme [[konditsioneer]]i puudumine. Ühes [[IED]]-ga rünnatud masinas sai 1 sõjaväelane surma ja 5 vigastada. |
||
== Kirjeldus == |
== Kirjeldus == |
||
Masin on lihtsa ehitusega, kaalub 33 tonni ja arendab kiirust kuni 50 km/h. Kasutatud on osaliselt tanki Leopard 2 veermiku osi. Relvastuseks on |
Masin on lihtsa ehitusega, kaalub 33 tonni ja arendab kiirust kuni 50 km/h. Kasutatud on osaliselt tanki Leopard 2 veermiku osi. Relvastuseks on 20 mm automaatkahur, 7,62 mm sünkroon[[kuulipilduja]] [[MG3]] ning [[juhitav tankitõrjeraketisüsteem]] [[MILAN]] 2. Meeskond on 3-liikmeline, kellele lisandub 6-7 jalaväelast. |
||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
Redaktsioon: 19. märts 2014, kell 11:54
Marder 1 on Külma sõja ajal Lääne-Saksamaal valmistatud jalaväe lahingumasin. Esimesi jalaväe lahingumasinaid NATO-s. On veel relvastuses.
Ajalugu
Esimene seeriamasin valmistati 1971. aastal Rheinstahl AG ja Maschinenbau Kiel koostööna. Kokku on valmistatud umbes 3000 masinat, mis on peamiselt Bundeswehri teenistuses. Kõige levinum Marderid modifikatsioon on A3. Viimane võimalik versioon on Marder 1A5. Edasisest arendamisest on loobutud uue lahingumasina Puma kasuks.
Mardereid kasutati võrdlemisi edukalt lahingutes Talibaniga Afganistanis, aga kuumas kliimas tekitas probleeme konditsioneeri puudumine. Ühes IED-ga rünnatud masinas sai 1 sõjaväelane surma ja 5 vigastada.
Kirjeldus
Masin on lihtsa ehitusega, kaalub 33 tonni ja arendab kiirust kuni 50 km/h. Kasutatud on osaliselt tanki Leopard 2 veermiku osi. Relvastuseks on 20 mm automaatkahur, 7,62 mm sünkroonkuulipilduja MG3 ning juhitav tankitõrjeraketisüsteem MILAN 2. Meeskond on 3-liikmeline, kellele lisandub 6-7 jalaväelast.
Vaata ka
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Marder 1 |