Raadio-Elektroonika Tehas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banka Eesti filiaali peakontor, Narva maantee 11]] |
[[Pilt:Sampo Panga peakontor Tallinnas, Narva maantee 11, 13. august 2011.jpg|pisi|Danske Banka Eesti filiaali peakontor, Narva maantee 11]] |
||
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas firma Saksa [[Telefunken]] kasutusse, nimeks anti ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks. Pärast sõda, toodeti tehases sõjatoodangu kõrval ka kõrgema klassi [[stereoradioola]]sid "Estonia"<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Tehase suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. |
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal läks tehas firma Saksa [[Telefunken]] kasutusse, nimeks anti ''Funktechnische Fabrik Reval''. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa [[Kriegsmarine]] sõjaliste nõudmiste tarbeks. Pärast sõda, toodeti tehases sõjatoodangu kõrval ka kõrgema klassi [[stereoradioola]]sid "Estonia"<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Tehase suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres [[1960]]. aastal. |
||
Aastal 1992 korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts| |
Aastal 1992 korraldati ettevõte ümber [[riiklik aktsiaselts|riiklikuks aktsiaseltsiks]]<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. Aastal 1993 lõpetas ettevõte tegevuse<ref name="Tallinna entsüklopeedia"/>. |
||
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu tehase kvartal [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 avati ning selles renoveeritud hoonetesse kolisid [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]], hiljem oli selles hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal [[Forex Pank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]], kuni selle ostis [[Danske Bank]]. |
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu tehase kvartal [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maantee]] 11 avati ning selles renoveeritud hoonetesse kolisid [[Eesti Ekspress]] ja [[Eesti Maapank]], hiljem oli selles hoones [[Hüvitusfond]]. Tehase peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal [[Forex Pank]], seejärel [[Optiva Pank]], siis [[Sampo Pank]], kuni selle ostis [[Danske Bank]]. |
||
Redaktsioon: 19. märts 2014, kell 01:36
Raadio-Elektroonika Tehas (lühend: RET) oli Tallinnas aastail 1935–1993 tegutsenud raadiotehas[1].
Ettevõte, OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal, tegevusaladena raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine ning ettevõtte tootmishoone asus 1938. aastast kolmekordses kivimajas Villem Reimani tänav 9, Tallinna kesklinnas. Ettevõtte direktor oli Hans Võrk, juhatusse kuulusid Hans Võrk, Friedrich Olbrei, Julius Anton, Karl Reinmann ja Reinhold Saving.
Ettevõte valmistas mähised, Induktiivpoole, transformaatoreid, valjuhääldeid, lambipesasi jm raadio- ja elektritarvete osasi. Eritellimisel ehitas RET kappraadioid, võimendajaid, kooliraadiote seadmeid, raadiojaamade saatejaamu (sõjaväele, laevadele jne), heliülekande seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja paispoole (peamiselt Riigi Ringhäälingule), vibraator-anoode patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, kantavaid ja statsionaarseid telegraafi- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1940. aastal töötas RET-is 250 töötajat.
Aastal 1940, tehas natsionaliseeriti, 1940. aasta novembris liideti RET-iga Tartu Telefonivabriku raadioosakond, järgmise aasta jaanuaris elektrotehnika tehas Are. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega 3. märtsist 1941. aastal nimetati tehas „vastu tulles käitise töötajate üksmeelsele soovile“ ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas Raadio-Pioneer ja hiljem nimetati ümber "Punaseks Retiks"[1].
Teise maailmasõja, Saksa okupatsiooni ajal läks tehas firma Saksa Telefunken kasutusse, nimeks anti Funktechnische Fabrik Reval. Juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli nõuandjaks Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid Saksa Kriegsmarine sõjaliste nõudmiste tarbeks. Pärast sõda, toodeti tehases sõjatoodangu kõrval ka kõrgema klassi stereoradioolasid "Estonia"[1]. Tehase suur uus tootmishoone avati Narva maantee ääres 1960. aastal. Aastal 1992 korraldati ettevõte ümber riiklikuks aktsiaseltsiks[1]. Aastal 1993 lõpetas ettevõte tegevuse[1].
Pärast ettevõtte tegevuse lõppu tehase kvartal Narva maantee 11 avati ning selles renoveeritud hoonetesse kolisid Eesti Ekspress ja Eesti Maapank, hiljem oli selles hoones Hüvitusfond. Tehase peahoone ehitati ümber pangamajaks. Esmalt paiknes seal Forex Pank, seejärel Optiva Pank, siis Sampo Pank, kuni selle ostis Danske Bank.