Harilik kakaopuu: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{toimeta}} |
{{toimeta}} |
||
{{Taksonitabel |
|||
{{Taxobox |
|||
| nimi = Harilik akaopuu |
|||
| color = #90EE90 |
|||
| värv = #{{taksoboksi värvus|[[taimed]]}} |
|||
⚫ | |||
| seisund = |
|||
⚫ | |||
| seisundi_süsteem = |
|||
| image_width = 240px |
|||
| seisundi_ref = |
|||
| regnum = [[Taimed]] ''Plantae'' |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
| classis = |
|||
| pildi_laius = 240 px |
|||
⚫ | |||
| |
| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
| sugukond = [[Haisupuulised]] ''Sterculiacea'' |
|||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
| sünonüümid = *''Theobroma cacao f. leiocarpum'' <small>(Bernoulli) Ducke</small> |
|||
*''Theobroma cacao f. pentagonum'' <small>(Bernoulli) Cuatrec.</small> |
|||
*''Theobroma leiocarpum'' <small>Bernoulli</small> |
|||
*''Theobroma pentagonum'' <small>Bernoulli</small> |
|||
*''Theobroma sativum'' <small>(Aubl.) Lign. & Le Bey</small> |
|||
*''Theobroma sphaerocarpum'' <small>A. Chev.</small><ref>[http://www.ars-grin.gov/cgi-bin/npgs/html/splist.pl?12064 Sissekanne GRIN-is], Veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
|||
}} |
}} |
||
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]]. |
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]]. |
||
45. rida: | 55. rida: | ||
Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>. |
Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>. |
||
[[Image:Cacao.jpeg|thumb|right| |
[[Image:Cacao.jpeg|thumb|right|[[akaopuuistandus]]e kakaopuu koos viljaga]] |
||
== Saadused == |
== Saadused == |
Redaktsioon: 18. märts 2014, kell 11:48
See artikkel vajab toimetamist. |
Harilik akaopuu | |
---|---|
Harilik kakaopuu | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Kassinaerilaadsed Malvales |
Sugukond |
Haisupuulised Sterculiacea |
Perekond |
Kakaopuu Theobroma |
Liik |
Harilik kakaopuu |
Sünonüümid | |
|
Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.
Klassifikatsioon
Kakaopuul klassifitseeritakse järgmised alamliigid ja sordid:
Botaanilised tunnused
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[3][4]
Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[3][4]
Kromosoomistik
Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.[5]
Levila
Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.
Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[3].
Saadused
Kakaopuu peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned - neist valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[3]
Vili ja seemned
- Pikemalt artiklis Kakaopuu seemned
Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi[4][6]. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[7]
Riik | Toodang | Osakaal |
---|---|---|
Elevandiluurannik | 1 370 000 t | 34,1% |
Indoneesia | 792 761 t | 18,5% |
Ghana | 700 000 t | 16,3% |
Nigeeria | 500 000 t | 11,7% |
Brasiilia | 202 030 t | 4,7% |
Kamerun | 187 532 t | 4,4% |
Ecuador | 94 300 t | 2,2% |
Paapua Uus-Guinea | 48 800 t | 1,1% |
Colombia | 44 740 t | 1,0% |
Dominikaani Vabariik | 42 154 t | 1,0% |
Maailm kokku | 4 287 917 t | 100% |
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakao allergiat.
Kakaovõi
- Pikemalt artiklis Kakaovõi
Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult kakaopuu seemnetest. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstustes, kulinaarias ja kodustes majapidamistes.[8][9][10]
Ajalugu
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr[11].
Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[3]
Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati vanilli, kajenni paprikat ja teisi pipraid ning kõrvitsaseemneid, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.
Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[3]
Nimi
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Linnaeus, kes andis talle ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.
Viited
- ↑ Sissekanne GRIN-is, Veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition, Veebversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, "Varrak" 2007
- ↑ 4,0 4,1 4,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". A. Raal (toim). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (1 ed.). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7.
- ↑ X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, (inglise keeles)
- ↑ H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0, Google'i raamat veebiversioon (inglise keeles)
- ↑ 7,0 7,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 30.12.2010.
- ↑ C.M.D. Man, Adrian A. Jones. Shelf Life Evaluation of Foods, 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ N. Sinha. , 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,Handbook of Food Products Manufacturing, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)
- ↑ A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011. ASINB005WH4J3K, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, (inglise keeles)
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Theobroma cacao |