Harilik kakaopuu: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
15. rida: 15. rida:
| binomial_authority = [[Carl von Linné|L.]]
| binomial_authority = [[Carl von Linné|L.]]
}}
}}
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]]. Kakaopuu [[seeme|seemnetest]] valmistatakse [[kakao]]d.
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]].


== Botaanilised tunnused ==
== Klassifikatsioon ==


Kakaopuul klassifitseeritakse järgmised [[alamliik|alamliigid]] ja sordid:
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia [[võra]]ga. Kuni 4 dm pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, [[ovaal]]sed või [[süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on [[punane|punased]]. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2007]]</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>
*''[[Theobroma cacao subsp. cacao]]''
**''[[Theobroma cacao var. 'Criollo']]''


*''[[Theobroma cacao subsp. sphaerocarpum]]''
Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, [[kollane|kollased]], [[roheline|rohelised]], [[pruun]]id või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
**''[[Theobroma cacao var. 'Forastero']]''


*''[[Theobroma cacao var. 'Trintario']]''.<ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition], Veebversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
=== Õied ===


== Botaanilised tunnused ==
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="Piippo, Salo"/>


Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia [[võra]]ga. Kuni 4 dm pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, [[ovaal]]sed või [[süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on [[punane|punased]]. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2007]]</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>
=== Vili ja seemned ===


[[Pilt:Theobroma cacao0.jpg|pisi|right|Kakaopuu õied]]
Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. "''Food chemistry''". 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.


Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, [[kollane|kollased]], [[roheline|rohelised]], [[pruun]]id või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk [[kakaopuu seeemned| kakaouba]].<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
=== Seemne koor ja D-vitamiin ===


===Kromosoomistik===
Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. [[1935]]. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]] (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] kuni 28 IU/g ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel<ref name="Knapp & Coward">A.W. Knapp, K.H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>. Samuti leidsid nad koores A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötletamata koores või moodustus [[ergokaltsiferool]] (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.<ref name="Knapp & Coward"/>.


Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html The genome of Theobroma cacao], Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736,<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele või [[kompost]]eeritakse.<ref>F. Hardy, ''Cacao Manual'' 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, [http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>


===Kakaooad===
== Levila ==
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s.
[[Pilt:Theobroma cacao MHNT.BOT.2004.0.204.jpg|pisi|Kakaooad]]
Kakaoseemneid hakatakse pärast 2-8 päeva kestvat [[kääritamine|kääritamist]] ehk [[fermenteerimine|fermenteerimist]] kas päikese käes või [[kuivati]]s [[kakaouba]]deks nimetama.


Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>.
[[Brasiilia]]s [[Ilhéus]]es 30 tundi pärast kääritamise algust võetud oanäidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama [[mikrofloora]] kui algselt arvatud:<ref>K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus] (inglise keeles)</ref><ref>M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225] (inglise keeles)</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]], [[K. pneumonia]], [[Lactobacillus brevis]], [[Lactobacillus casei]], [[Lactobacillus fermentum]], [[Lactobacillus rhamnosus]], [[Lactobacillus vaginalis]]'' jt
*Viirused: valdavalt ''[[Myoviridae]]'' ja ''[[Siphoviridae]]''
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]], [[Pichia angusta]], [[Saccharomyces cerevisiae]], [[Aspergillus]]'' jpt.


[[Image:Cacao.jpeg|thumb|right|Kakaopuu koos viljaga [[kakaopuuistandus]]es]]
Kakaoseemned on kõrge [[toiteväärtus]]ega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad [[seedimine|seedimist]] ja vähendavad loomsete valkude tekitatud [[allergia]]t, suurendavad [[kusi|kuseeritust]] ([[teobromiin]]), laiendavad [[veresoon]]i ja parandavad [[erektsioon]]i, hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ning ergutavad [[süda]]me ja [[vereringe]]elundkonna tööd.<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = A. Raal | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = A. Raal }}</ref>
==Kromosoomistik==


== Saadused ==
Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao''. Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html] (inglise keeles)</ref>


Kakaopuu peamiseks saaduseks on [[kakaopuu seemned]] - neist valmistatakse [[kakaovõi]]d, kakaopulbrit, [[kakao]]d ja [[šokolaad]]i.
==Ajalugu==


Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga [[südametoonik]]uks.<ref name="Piippo, Salo"/>
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr<ref>J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, ''Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas'', Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel] (inglise keeles)</ref>. Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh [[radiosüsiniku meetod]]) on tuvastatud [[alkaloid]]i [[teorbomiin]]i jälgi juba varasemastki ajast<ref>J.S. Henderson, R.A. Joyce, G.R. Hall, W. Jeffrey Hurst ja P.E. McGovern. ''Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages''. www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS 2007, vol. 104, 48, lk. 18937–18940, [http://www.pnas.org/content/104/48/18937.full.pdf] (inglise keeles)</ref>


=== Vili ja seemned ===
Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.<ref name="Piippo, Salo"/>
{{Vaata|Kakaopuu seemned}}

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased [[kakao]]st aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].

[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="Piippo, Salo"/>


Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Food chemistry], 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0, Google'i raamat veebiversioon <small> (''inglise keeles'')</small></ref>. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Linnaeus]], kes andis talle [[ladina keel|ladinakeelse]] nime ''Theobroma'', mis tähendab [[jumal]]ate toitu.


2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[kakaopuu istandus]]te kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name=fao/>
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>. Levinuimad kakaosordid on [[Criollo]], [[Forastero]] ja [[Trintario]]. <ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen. ''Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition''. Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full] (inglise keeles)</ref>


{| class=wikitable
{| class=wikitable
71. rida: 64. rida:
! Riik !! Toodang !! Osakaal
! Riik !! Toodang !! Osakaal
|-
|-
| {{PisiLipp|Côte d'Ivoire}} || 1 370 000 t || 34,1%
| {{PisiLipp|Elevandiluurannik}} || 1 370 000 t || 34,1%
|-
|-
| {{PisiLipp|Indoneesia}} || 792 761 t || 18,5%
| {{PisiLipp|Indoneesia}} || 792 761 t || 18,5%
93. rida: 86. rida:
! Maailm kokku !! 4 287 917 t !! 100%
! Maailm kokku !! 4 287 917 t !! 100%
|}
|}
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[istandus]]te kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name=fao/>


Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas [[skisofreenia]]t jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakao allergiat.
== Keemiline koostis ==


=== Kakaovõi ===
Kakaoubadest valmistatud toodete keemiline koostis sõltub valmistamise ja tarbimise viisidest. [[Farmakognoosia]]s pakuvad huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused.
{{Vaata|Kakaovõi}}


[[Kakaovõi]]d valmistatakse tänapäeval tööstuslikult kakaopuu seemnetest. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstustes, kulinaarias ja kodustes majapidamistes.<ref>C.M.D. Man, Adrian A. Jones. [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Shelf Life Evaluation of Foods], 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref> N. Sinha. , 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Handbook of Food Products Manufacturing], Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)</ref><ref>A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. [http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health], 2011. ASINB005WH4J3K, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Seemned sisaldavad:<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="isbn978-9949-19-412-4"/><ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref><ref name=composition/><ref name="food chemistry"/><ref name="Keen jt.">C.L. Keen, R.R. Holt, P.I. Oteiza, C.G. Fraga, H.H. Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health''. American Journal of Clinical Nutrients January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel] (inglise keeles)</ref><ref>C.E. Hansen, M. del Olmo, C. Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, lk. 273–281, juuni 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract] (inglise keeles)</ref><ref>R. Ross. Watson, V.R. Preedy, S. Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
#[[Primaarsed metaboliidid|primaarseid metaboliite]]:
#*[[sahhariidid|sahhariide]]: [[glükoosi]], [[sahharoos]]i, [[fruktoos]]i
#*[[rasvaine]]id
#*[[valgud|valke]]: [[albumiin]]i, [[globuliin]]i ([[trüpsiin]]i inhibiitorit) jt
#*[[vitamiinid|vitamiine]]: [[A-vitamiin|A-]], [[kaltsiferoolid|D-]], [[E-vitamiin|E-]], [[K-vitamiin|K-]], [[B-vitamiin]]i jne
#*[[mineraalained|mineraalaineid]]
#*[[aminohapped|aminohappeid]]
#*[[oleiinhape]]t, [[steariinhape]]t ja [[palmitiinhape]]t ning vabu [[rasvhapped|rasvhappeid]]
#*[[tselluloos]]i
#*[[klorofüll]]i
# [[Sekundaarsed metaboliidid|sekundaarseid metaboliite]]:
#*[[fütosteroid]]e: α-ja β-[[sitosterool]]i
#*[[saponiin]]e
#*[[alkaloid]]e: [[teobromiin]]i, [[kofeiin]]i jt
#*[[biogeensed amiinid|biogeenseid amiine]]: [[serotoniin]]i, [[dopamiin]]i, [[fenüületüülamiin]]i
#*[[ensüümid|ensüüme]]: [[proteaas]]i, [[lipaas]]i, [[aminoproteaas]]i, [[invertaas]]i,[[peptiidid|peptiide]] jpt
#*[[antioksüdandid|antioksüdante]]: [[β-karoteen]]i
#*[[polüfenoolid|polüfenoole]]: [[katehhiin]]i, [[epikatehhiin]]i jt
#*[[fenoolsed ühendid|fenoolseid ühendeid]]: [[flavanool]]e, [[salitsüülhape]]t, [[proantotsüaniid]]e jt.
Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka [[astma]], [[kopsupõletik]]u, köha ja külmetuse raviks ning [[tselluliit|tselluliidi]], [[hemorroidid]]e ja [[kõrgvererõhktõbi|kõrgvererõhutõve]] ehk hüpertoonia ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga suur. Need ühendid kiirendavad lümfisüsteemi tööd keemiliste signaalide ja rakuretseptorite kaudu.<ref>S.J. Crozier, A.G. Preston, J.W. Hurst, M.J. Payne, J. Mann, L. Hainly ja D.L. Miller, ''Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products'', [http://journal.chemistrycentral.com/content/5/1/5 Uurimus] (inglise keeles)</ref>


==Ajalugu==
Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ja minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv suudab sekkida kehaomase [[kolesterool]]i [[metabolism]]i, muutes keha elundite ja süsteemide ja [[geen]]ide võrgustike tööd.<ref name=Roth>B.L. Roth. ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006. ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat (inglise keeles)]</ref><ref name=Martirosjan>Danik M. Martirosyan, ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS'', [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref><ref name="Keen jt."/>


Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr<ref>J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas], Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, <small> (''inglise keeles'')</small></ref>.
[[Pilt:Cocoa butter p1410148.JPG|pisi|Kakaovõi]]
== Kakaovõi ==


Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned [[Kesk-Ameerika]] põhiline [[kaubaartikkel]].<ref name="Piippo, Salo"/>
[[Kakaovõi]]d valmistatakse tänapäeval tööstuslikult. Selleks kogutakse sobiva valmidusastmega seemned, need fermenteeritakse, koored eemaldatakse ja jahvatakse väga peeneks pudruks nimetusega "liköör", edasi kuumutatakse, vajadusel mitu korda, temperatuurini 80–230 °C. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstuses ja kokanduses.<ref>C.M.D. Man, Adrian A. Jones. ''Shelf Life Evaluation of Foods'', 2000, ISBN 0-8342-1782-1, [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref><ref> N. Sinha. ''Handbook of Food Products Manufacturing'', 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref><ref>A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. ''Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health'', 2011. ASIN B005WH4J3K, http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>


Esimesena eurooplastest nägid kakaoube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased [[kakao]]st aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati [[vanill]]i, [[kajenni paprika]]t ja teisi pipraid ning [[kõrvitsaseemned|kõrvitsaseemneid]], mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].
== Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises ==
[[Pilt:Drinking chocolate, Portland.jpg|pisi|Kakao]]
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (milles kakaovõi sisaldus võib ulatuda kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiini ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.


[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="Piippo, Salo"/>
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge ning pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>


==Nimi==
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas [[skisofreenia]]t jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid.<ref name=Roth/><ref name=Martirosjan/>
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Linnaeus]], kes andis talle [[ladina keel|ladinakeelse]] nime ''Theo broma'', mis tähendab [[kreeka keel]]es [[jumal]]ate [[toit]]u.

=== Kakao ja ravimite kõrvaltoimed ===

Kakao ja mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis- ja transpordisüsteemide, [[rakk]]ude, geenide, [[hormoon]]ide, ensüümide, transkriptsioonifaktorite ja [[DNA]] komplekteerimise kaudu, seega tuleks arstiga toitumise osas konsulteerida, kui Teile on määratud [[kolesterool]]i- või [[vererõhk|vererõhu]]alandajaid, blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>W. Rosen, A.T. Weil. ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9, [http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>


==Viited==
==Viited==
{{viited}}
{{viited}}

==Kirjandus==
* A. Raal, "Farmakognoosia", 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
*A. Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 906-907, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2010, ISBN 978 9985 70 313 7


== Välislingid ==
== Välislingid ==
{{commonskat|Theobroma cacao|Theobroma cacao}}
{{commonskat|Theobroma cacao|Theobroma cacao}}
{{commonskat|Cocoa beans|Cocoa beans}}
* B.L. Roth. ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006. ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]
*Danik M. Martirosyan. ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS''. [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]


[[Kategooria:Haisupuulised]]
[[Kategooria:Haisupuulised]]

Redaktsioon: 18. märts 2014, kell 11:00

Harilik kakaopuu
Taksonoomia

Harilik kakaopuu (Theobroma cacao) on haisupuuliste sugukonda kakaopuu perekonda kuuluv puu.

Klassifikatsioon

Kakaopuul klassifitseeritakse järgmised alamliigid ja sordid:

Botaanilised tunnused

Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Kuni 4 dm pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad. Noored lehed on punased. Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.[2][3]

Kakaopuu õied

Kakaopuu viljad on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased, rohelised, pruunid või punakad. Viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba.[2][3]

Kromosoomistik

Kakaopuu diploidne kromosoomiarv on 20.[4]

Levila

Kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, Lääne-Aafrikas ja Kagu-Aasias.[2].

Kakaopuu koos viljaga kakaopuuistanduses

Saadused

Kakaopuu peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned - neist valmistatakse kakaovõid, kakaopulbrit, kakaod ja šokolaadi.

Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.[2]

Vili ja seemned

 Pikemalt artiklis Kakaopuu seemned

Kakaovili on üsna paksu koorega mari. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi[3][5]. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.

2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja kakaopuu istanduste kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.[6]

Maailma suurimad kakaotootjad 2008. aastal[6]
Riik Toodang Osakaal
 Elevandiluurannik 1 370 000 t 34,1%
 Indoneesia 792 761 t 18,5%
 Ghana 700 000 t 16,3%
 Nigeeria 500 000 t 11,7%
 Brasiilia 202 030 t 4,7%
 Kamerun 187 532 t 4,4%
 Ecuador 94 300 t 2,2%
 Paapua Uus-Guinea 48 800 t 1,1%
 Colombia 44 740 t 1,0%
 Dominikaani Vabariik 42 154 t 1,0%
Maailm kokku 4 287 917 t 100%

Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas skisofreeniat jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakao allergiat.

Kakaovõi

 Pikemalt artiklis Kakaovõi

Kakaovõid valmistatakse tänapäeval tööstuslikult kakaopuu seemnetest. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstustes, kulinaarias ja kodustes majapidamistes.[7][8][9]

Ajalugu

Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr[10].

Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.[2]

Esimesena eurooplastest nägid kakaoube Kolumbuse meeskonna liikmed 1502, kuid tegelikult said eurooplased kakaost aimu alles Hernan Cortezi kohtumisel Montezumaga asteekide pealinnas Tenochtitlanis 1519. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati vanilli, kajenni paprikat ja teisi pipraid ning kõrvitsaseemneid, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati Hispaania õukonnas esimest korda 1544.

Šokolaadijooki hakati Euroopas valmistama 17. sajandil, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama 19. sajandi keskel.[2]

Nimi

Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda 1753 Linnaeus, kes andis talle ladinakeelse nime Theo broma, mis tähendab kreeka keeles jumalate toitu.

Viited

  1. ↑ A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition, Veebversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn, "Varrak" 2007
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 A. Raal (2010). "Kakaopuu: harilik kakaopuu". A. Raal (toim). Maailma ravimtaimede entsüklopeedia (1 ed.). Eesti: Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 906–907. ISBN 978-9985-70-313-7.
  4. ↑ X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,The genome of Theobroma cacao, Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, (inglise keeles)
  5. ↑ H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. Food chemistry, 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0, Google'i raamat veebiversioon (inglise keeles)
  6. ↑ 6,0 6,1 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat.fao.org (inglise). Vaadatud 30.12.2010.
  7. ↑ C.M.D. Man, Adrian A. Jones. Shelf Life Evaluation of Foods, 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
  8. ↑ N. Sinha. , 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,Handbook of Food Products Manufacturing, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)
  9. ↑ A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health, 2011. ASINB005WH4J3K, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) (inglise keeles)
  10. ↑ J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas, Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, (inglise keeles)

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_kakaopuu&oldid=3872343"