Erinevus lehekülje "Harilik kakaopuu" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 10 134 baiti ,  6 aasta eest
resümee puudub
| binomial_authority = [[Carl von Linné|L.]]
}}
'''Harilik kakaopuu''' (''Theobroma cacao'') on [[Haisupuulised|haisupuuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[kakaopuu (perekond)|kakaopuu]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[puu]]. Kakaopuu [[seeme|seemnetest]] valmistatakse [[kakao]]d.
 
== Botaanilised tunnusedKlassifikatsioon ==
 
Kakaopuul klassifitseeritakse järgmised [[alamliik|alamliigid]] ja sordid:
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia [[võra]]ga. Kuni 4 dm pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, [[ovaal]]sed või [[süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on [[punane|punased]]. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2007]]</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>
*''[[Theobroma cacao subsp. cacao]]''
**''[[Theobroma cacao var. 'Criollo']]''
 
*''[[Theobroma cacao subsp. sphaerocarpum]]''
Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, [[kollane|kollased]], [[roheline|rohelised]], [[pruun]]id või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk kakaouba.<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
**''[[Theobroma cacao var. 'Forastero']]''
 
*''[[Theobroma cacao var. 'Trintario']]''.<ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen, Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition], Veebversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
=== Õied ===
 
== Botaanilised tunnused ==
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga südametoonikuks.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
Kakaopuu on tavaliselt alla 8 m kõrge, igihaljas, väändunud [[tüvi|tüve]] ja laia [[võra]]ga. Kuni 4 dm pikkused [[leht|lehed]] on õhukesed, läikivad, [[ovaal]]sed või [[süstjas leht|süstjad]], tüve pool ümaramad. Noored lehed on [[punane|punased]]. [[Õis|Õied]] on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo, "Meelte ja tunnete taimed". [[Tallinn]], "[[Varrak (kirjastus)|Varrak]]" [[2007]]</ref><ref name="isbn978-9985-70-313-7">{{cite book | editor = A. Raal | title = Maailma ravimtaimede entsüklopeedia | edition = 1 | publisher = Eesti Entsüklopeediakirjastus| location = Eesti | year = 2010 | pages = 906-907 | isbn = 978-9985-70-313-7 | chapter = Kakaopuu: harilik kakaopuu | author = A. Raal }}</ref>
=== Vili ja seemned ===
 
[[Pilt:Theobroma cacao0.jpg|pisi|right|Kakaopuu õied]]
Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. "''Food chemistry''". 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0 [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
 
Kakaopuu [[vili|viljad]] on paksu koorega, 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused, [[kollane|kollased]], [[roheline|rohelised]], [[pruun]]id või punakad. [[Viljaliha]] sees on ridadena 20–50 pruuni [[seeme]]t ehk [[kakaopuu seeemned| kakaouba]].<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
=== Seemne koor ja D-vitamiin ===
 
===Kromosoomistik===
Kakaoseemne koorena käsitletakse iga üksiku kakaooa koort, mis eemaldatakse pärast kääritamist. [[1935]]. aasta uurimuse kohaselt sisaldasid [[Gold Coast]]is kasvanud [[Forastero]] (Amelonado) ja päikesevalguse käes kääritatud kakaoubade koored [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] kuni 28 IU/g ja see oli tunduvalt rohkem kui pimedates kastides kääritatud ubadel<ref name="Knapp & Coward">A.W. Knapp, K.H. Coward, ''The Vitamin D activity of Cacao Shell'', Biochemical Journal 1935, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1266821/pdf/biochemj01066-0097.pdf]</ref>. Samuti leidsid nad koores A- ja B-sterooli (identne käärituspärmiga (de Balsac, 1933)), kuid kuna katses kasutati fermenteerunud kakaokoori, siis ei osanud uurijad vastata, kas steroolid on ka töötletamata koores või moodustus [[ergokaltsiferool]] (tavatermin) üksnes välistegurite toimel.<ref name="Knapp & Coward"/>.
 
Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex,[http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html The genome of Theobroma cacao], Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736,<small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Kakaokoored kui tootmise kõrvalprodukt söödetakse kas kariloomadele või [[kompost]]eeritakse.<ref>F. Hardy, ''Cacao Manual'' 1960. Inter-American Institute of Agricultural Sciences, [http://books.google.ee/books?id=_ol0KGWC-f4C&pg=PA377&dq=vitamin+D+and+cacao&hl=et&sa=X&ei=h2BcUdmjOISp0QWqo4GwDQ&ved=0CEMQ6AEwBQ#v=onepage&q=vitamin%20D%20and%20cacao&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
 
===Kakaooad= Levila ==
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s.
[[Pilt:Theobroma cacao MHNT.BOT.2004.0.204.jpg|pisi|Kakaooad]]
Kakaoseemneid hakatakse pärast 2-8 päeva kestvat [[kääritamine|kääritamist]] ehk [[fermenteerimine|fermenteerimist]] kas päikese käes või [[kuivati]]s [[kakaouba]]deks nimetama.
 
Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>.
[[Brasiilia]]s [[Ilhéus]]es 30 tundi pärast kääritamise algust võetud oanäidise fülogeneetiline uuring tuvastas rikkama [[mikrofloora]] kui algselt arvatud:<ref>K. Illeghems, L. De Vuyst, Z. Papalexandratou, S. Weckx, ''Phylogenetic Analysis of a Spontaneous Cocoa Bean Fermentation Metagenome Reveals New Insights into Its Bacterial and Fungal Community Diversity'', [http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0038040 Uurimus] (inglise keeles)</ref><ref>M. Sánchez-Hervás, J.V. Gil, F. Bisbal, D. Ramón, P.V. Martínez-Culebras, ''Mycobiota and mycotoxin producing fungi from cocoa beans'', International Journal of Food Microbiology, Vol 125, 3, 2008, lk. 336-340,[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0168160508002225] (inglise keeles)</ref>
*Bakterid: ''[[E.coli]], [[K. pneumonia]], [[Lactobacillus brevis]], [[Lactobacillus casei]], [[Lactobacillus fermentum]], [[Lactobacillus rhamnosus]], [[Lactobacillus vaginalis]]'' jt
*Viirused: valdavalt ''[[Myoviridae]]'' ja ''[[Siphoviridae]]''
*Mükobioota: ''[[Lachancea thermotolerans]], [[Pichia angusta]], [[Saccharomyces cerevisiae]], [[Aspergillus]]'' jpt.
 
[[Image:Cacao.jpeg|thumb|right|Kakaopuu koos viljaga [[kakaopuuistandus]]es]]
Kakaoseemned on kõrge [[toiteväärtus]]ega. Need sisaldavad ligi 50% rasva. Seemned soodustavad [[seedimine|seedimist]] ja vähendavad loomsete valkude tekitatud [[allergia]]t, suurendavad [[kusi|kuseeritust]] ([[teobromiin]]), laiendavad [[veresoon]]i ja parandavad [[erektsioon]]i, hõlbustavad [[hingamine|hingamist]] ning ergutavad [[süda]]me ja [[vereringe]]elundkonna tööd.<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="isbn978-9949-19-412-4">{{cite book | editor = A. Raal | title = Farmakognoosia | edition = 1 | publisher = Tartu Ülikooli Kirjastus | location = Tartu | year = 2010 | pages = 97-99 | isbn = 978-9949-19-412-4 | author = A. Raal }}</ref>
==Kromosoomistik==
 
== Saadused ==
Kakaopuu [[diploid]]ne [[kromosoomiarv]] on 20.<ref>X. Argout, J. Salse, J. Aury, M.J. Guiltinan, G. Droc, J. Gouzy, M. Allegre, C. Chaparro, T. Legavre, S.N. Maximova, M. Abrouk, F. Murat, O. Fouet, J. Poulain, M.Ruiz, Y. Roguet, M. Rodier-Goud, J.F. Barbosa-Neto, F. Sabot, D. Kudrna, J. Siva S. Ammiraju, S.C. Schuster, J.E. Carlson, E. Sallet, T. Schiex, ''The genome of Theobroma cacao''. Nature Genetics, 43, 101–108, (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/ng/journal/v43/n2/full/ng.736.html] (inglise keeles)</ref>
 
Kakaopuu peamiseks saaduseks on [[kakaopuu seemned]] - neist valmistatakse [[kakaovõi]]d, kakaopulbrit, [[kakao]]d ja [[šokolaad]]i.
==Ajalugu==
 
Kakaopuu õitest valmistatakse Kesk-Ameerikas jooki väsimuse vastu, jahvatatud seemneid peetakse aga [[südametoonik]]uks.<ref name="Piippo, Salo"/>
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr<ref>J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, ''Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas'', Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Artikkel] (inglise keeles)</ref>. Arheoloogiliste ja keemiliste analüüside kaudu (sh [[radiosüsiniku meetod]]) on tuvastatud [[alkaloid]]i [[teorbomiin]]i jälgi juba varasemastki ajast<ref>J.S. Henderson, R.A. Joyce, G.R. Hall, W. Jeffrey Hurst ja P.E. McGovern. ''Chemical and archaeological evidence for the earliest cacao beverages''. www.pnas.org_cgi_doi_10.1073_pnas.0708815104 PNAS 2007, vol. 104, 48, lk. 18937–18940, [http://www.pnas.org/content/104/48/18937.full.pdf] (inglise keeles)</ref>
 
=== Vili ja seemned ===
Tollest ajast saadik on kakao Kesk-Ameerika põhiline kaubaartikkel.<ref name="Piippo, Salo"/>
{{Vaata|Kakaopuu seemned}}
 
Esimesena eurooplastest nägid kakaoube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased [[kakao]]st aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].
 
[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="Piippo, Salo"/>
 
Kakaovili on üsna paksu koorega [[mari]]. Vilju koristatakse käsitsi, kuna kakaoviljad ei valmi korraga ja valmidusastet määratakse vilja värvuse järgi<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="food chemistry">H.-D. Belitz, Werner Grosch, Peter Schieberle. [http://books.google.ee/books?id=xteiARU46SQC&pg=PA961&lpg=PA961&dq=chemical+consistency+of+cacao+bean&source=bl&ots=HzKrhSTRnI&sig=-cqAECjjPDtpArrwynJqGRM_HGc&hl=et&sa=X&ei=ICtcUanUIIeu0QWnzoHYDw&ved=0CE0Q6AEwBjgK#v=onepage&q=chemical%20consistency%20of%20cacao%20bean&f=false Food chemistry], 2009, ISBN: 978-3-540-69933-0, Google'i raamat veebiversioon <small> (''inglise keeles'')</small></ref>. Mari on justkui 5 kambriks jaotunud ja viljaliha sees on seemned.
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Linnaeus]], kes andis talle [[ladina keel|ladinakeelse]] nime ''Theobroma'', mis tähendab [[jumal]]ate toitu.
 
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[kakaopuu istandus]]te kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name=fao/>
Kakaopuu kasvab looduses [[Kesk-Ameerika|Kesk]]- ja [[Lõuna-Ameerika]]s. Kakaopuuistandused asuvad põhiliselt Brasiilias, [[Lääne-Aafrika]]s ja [[Kagu-Aasia]]s.<ref name="Piippo, Salo"/>. Levinuimad kakaosordid on [[Criollo]], [[Forastero]] ja [[Trintario]]. <ref name=composition>A. Bertazzo, S. Comai, F. Mangiarini, S. Chen. ''Composition of Cacao Beans. Chocolate in Health and Nutrition''. Nutrition and Health Volume 7, 2013, lk. 105-117, [http://jac.oxfordjournals.org/content/51/2/241.full] (inglise keeles)</ref>
 
{| class=wikitable
! Riik !! Toodang !! Osakaal
|-
| {{PisiLipp|Côte d'IvoireElevandiluurannik}} || 1 370 000 t || 34,1%
|-
| {{PisiLipp|Indoneesia}} || 792 761 t || 18,5%
! Maailm kokku !! 4 287 917 t !! 100%
|}
2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 miljonit tonni kakaoubasid ja [[istandus]]te kogupindala oli 8,54 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on kakaoubade kogutoodang maailmas tõusnud kolm korda.<ref name=fao/>
 
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas [[skisofreenia]]t jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid ja kakao allergiat.
== Keemiline koostis ==
 
=== Kakaovõi ===
Kakaoubadest valmistatud toodete keemiline koostis sõltub valmistamise ja tarbimise viisidest. [[Farmakognoosia]]s pakuvad huvi seemnetes leiduvad [[looduslikud ühendid]] ning kasutamine ja kakaopuu viljade raviomadused.
{{Vaata|Kakaovõi}}
 
[[Kakaovõi]]d valmistatakse tänapäeval tööstuslikult kakaopuu seemnetest. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstustes, kulinaarias ja kodustes majapidamistes.<ref>C.M.D. Man, Adrian A. Jones. [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Shelf Life Evaluation of Foods], 2000, ISBN 0-8342-1782-1, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref><ref> N. Sinha. , 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Handbook of Food Products Manufacturing], Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014)</ref><ref>A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. [http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health], 2011. ASINB005WH4J3K, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.03.2014) <small> (''inglise keeles'')</small></ref>
Seemned sisaldavad:<ref name="isbn978-9985-70-313-7"/><ref name="isbn978-9949-19-412-4"/><ref>[http://www.liberherbarum.com/Pn0637.htm]</ref><ref name=composition/><ref name="food chemistry"/><ref name="Keen jt.">C.L. Keen, R.R. Holt, P.I. Oteiza, C.G. Fraga, H.H. Schmitz, ''Cocoa antioxidants and cardiovascular health''. American Journal of Clinical Nutrients January 2005 vol. 81 no. 1 298S-303S, [http://ajcn.nutrition.org/content/81/1/298S.long Artikkel] (inglise keeles)</ref><ref>C.E. Hansen, M. del Olmo, C. Burri, ''Enzyme activities in cocoa beans during fermentation'', DOI: 10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2<273::AID-JSFA40>3.0.CO;2-M, Journal of the Science of Food and Agriculture, Volume 77, Issue 2, lk. 273–281, juuni 1998, [http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/(SICI)1097-0010(199806)77:2%3C273::AID-JSFA40%3E3.0.CO;2-M/abstract] (inglise keeles)</ref><ref>R. Ross. Watson, V.R. Preedy, S. Zibadi, ''Chocolate in Health and Nutrition'', 2013, ISBN: 978-1-61779-802-3,[http://books.google.ee/books?id=FHKJPptwqYsC&pg=PA106&lpg=PA106&dq=Composition+of+Cocoa+Beans+A.Bertazzo&source=bl&ots=U1EX-z5rp5&sig=wkcsmFoLUL47SB8lie7HlD0Tb0o&hl=et&sa=X&ei=aHNcUfWTFuWI0AXhr4GwDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=Composition%20of%20Cocoa%20Beans%20A.Bertazzo&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
#[[Primaarsed metaboliidid|primaarseid metaboliite]]:
#*[[sahhariidid|sahhariide]]: [[glükoosi]], [[sahharoos]]i, [[fruktoos]]i
#*[[rasvaine]]id
#*[[valgud|valke]]: [[albumiin]]i, [[globuliin]]i ([[trüpsiin]]i inhibiitorit) jt
#*[[vitamiinid|vitamiine]]: [[A-vitamiin|A-]], [[kaltsiferoolid|D-]], [[E-vitamiin|E-]], [[K-vitamiin|K-]], [[B-vitamiin]]i jne
#*[[mineraalained|mineraalaineid]]
#*[[aminohapped|aminohappeid]]
#*[[oleiinhape]]t, [[steariinhape]]t ja [[palmitiinhape]]t ning vabu [[rasvhapped|rasvhappeid]]
#*[[tselluloos]]i
#*[[klorofüll]]i
# [[Sekundaarsed metaboliidid|sekundaarseid metaboliite]]:
#*[[fütosteroid]]e: α-ja β-[[sitosterool]]i
#*[[saponiin]]e
#*[[alkaloid]]e: [[teobromiin]]i, [[kofeiin]]i jt
#*[[biogeensed amiinid|biogeenseid amiine]]: [[serotoniin]]i, [[dopamiin]]i, [[fenüületüülamiin]]i
#*[[ensüümid|ensüüme]]: [[proteaas]]i, [[lipaas]]i, [[aminoproteaas]]i, [[invertaas]]i,[[peptiidid|peptiide]] jpt
#*[[antioksüdandid|antioksüdante]]: [[β-karoteen]]i
#*[[polüfenoolid|polüfenoole]]: [[katehhiin]]i, [[epikatehhiin]]i jt
#*[[fenoolsed ühendid|fenoolseid ühendeid]]: [[flavanool]]e, [[salitsüülhape]]t, [[proantotsüaniid]]e jt.
Kakaoube ja kakaovõid kasutatakse mõningal määral ka [[astma]], [[kopsupõletik]]u, köha ja külmetuse raviks ning [[tselluliit|tselluliidi]], [[hemorroidid]]e ja [[kõrgvererõhktõbi|kõrgvererõhutõve]] ehk hüpertoonia ravis. Kakaoubade antioksüdatiivsete ühendite sisaldus on väga suur. Need ühendid kiirendavad lümfisüsteemi tööd keemiliste signaalide ja rakuretseptorite kaudu.<ref>S.J. Crozier, A.G. Preston, J.W. Hurst, M.J. Payne, J. Mann, L. Hainly ja D.L. Miller, ''Cacao seeds are a "Super Fruit": A comparative analysis of various fruit powders and products'', [http://journal.chemistrycentral.com/content/5/1/5 Uurimus] (inglise keeles)</ref>
 
==Ajalugu==
Võimalikult looduslikus keskkonnas kasvanud ja minimaalselt töödeldud kakaotaime seemnetest saadud kakaorasv suudab sekkida kehaomase [[kolesterool]]i [[metabolism]]i, muutes keha elundite ja süsteemide ja [[geen]]ide võrgustike tööd.<ref name=Roth>B.L. Roth. ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006. ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat (inglise keeles)]</ref><ref name=Martirosjan>Danik M. Martirosyan, ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS'', [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref><ref name="Keen jt."/>
 
Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastat eKr<ref>J.C. Motamayor, A.M. Risterucci, P.A. Lopez, C.F. Ortiz, A. Moreno ja C. Lanaud, [http://www.nature.com/hdy/journal/v89/n5/full/6800156a.html Cacao domestication I: the origin of the cacao cultivated by the Mayas], Heredity (2002) 89, 380–386. doi:10.1038/sj.hdy.6800156 (2011), doi:10.1038/ng.736, <small> (''inglise keeles'')</small></ref>.
[[Pilt:Cocoa butter p1410148.JPG|pisi|Kakaovõi]]
== Kakaovõi ==
 
Tollest ajast saadik on kakaopuu seemned [[Kesk-Ameerika]] põhiline [[kaubaartikkel]].<ref name="Piippo, Salo"/>
[[Kakaovõi]]d valmistatakse tänapäeval tööstuslikult. Selleks kogutakse sobiva valmidusastmega seemned, need fermenteeritakse, koored eemaldatakse ja jahvatakse väga peeneks pudruks nimetusega "liköör", edasi kuumutatakse, vajadusel mitu korda, temperatuurini 80–230 °C. Valminud või on pooltoode. Seda vajatakse toiduainetetööstuses ja kokanduses.<ref>C.M.D. Man, Adrian A. Jones. ''Shelf Life Evaluation of Foods'', 2000, ISBN 0-8342-1782-1, [http://books.google.ee/books?id=ovoNjpn6aLUC&pg=PA170&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CDsQ6AEwAzgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref><ref> N. Sinha. ''Handbook of Food Products Manufacturing'', 2 Volume Set, ISBN 978-0-470-04964-8,[http://books.google.ee/books?id=mnh6aoI8iF8C&pg=PA678&dq=cocoa+liquors&hl=et&sa=X&ei=QEhdUZPRAcyd0wXGrYHQBg&ved=0CFoQ6AEwCTgK#v=onepage&q=cocoa%20liquors&f=false Google`i raamat] (inglise keeles)</ref><ref>A. Crozier, H. Ashihara, F. Tom?s-Barbéran. ''Teas, Cocoa and Coffee: Plant Secondary Metabolites and Health'', 2011. ASIN B005WH4J3K, http://books.google.ee/books?id=uwqt9eWPBX8C&printsec=frontcover&dq=Teas,+Cocoa+and+Coffee:+Plant+Secondary+Metabolites+and+Health&hl=et&sa=X&ei=uSxdUbj2IaiN0AXEXg&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
 
Esimesena eurooplastest nägid kakaoube [[Kolumbus]]e meeskonna liikmed [[1502]], kuid tegelikult said eurooplased [[kakao]]st aimu alles [[Hernan Cortez]]i kohtumisel [[Montezuma]]ga [[asteegid|asteekide]] pealinnas [[Tenochtitlan]]is [[1519]]. Cortez ja teised panid tähele, et asteekide valitseja suures koguses üht jooki tarvitas, kuhu lisati [[vanill]]i, [[kajenni paprika]]t ja teisi pipraid ning [[kõrvitsaseemned|kõrvitsaseemneid]], mida tema alluvad enne hoolikalt vahule ajasid. Umbes sel ajal viidi esimesed kakaooad Euroopasse, kuid jooki tutvustati [[Hispaania]] õukonnas esimest korda [[1544]].
== Kakao ja šokolaad igapäevases tarbimises ==
[[Pilt:Drinking chocolate, Portland.jpg|pisi|Kakao]]
Kakaojook ja kakaovõist valmistatud [[šokolaad]]id (milles kakaovõi sisaldus võib ulatuda kuni 99%) sisaldavad alkaloidi teobromiini ja tavaliselt vaid vähesel määral kofeiini, kuid suured annused võivad kaasa tuua samasuguseid sümptomeid nagu röstitud [[kohv]]iubade tarbimine joogina: unetus, ärrituvus, äkiline vererõhu tõus ja kõrvetised.
 
[[Šokolaadijook]]i hakati [[Euroopa]]s valmistama [[17. sajand]]il, kõigepealt Hispaanias. Kuna kakao maksis palju, said seda endale lubada vaid rikkad. Maiustusi hakati kakaost valmistama [[19. sajand]]i keskel.<ref name="Piippo, Salo"/>
Arvatakse, et [[biogeensed amiinid]] võivad põhjustada [[migreen]]ihooge ning pikaajaline kakaoubade ja kakaovõid sisaldavate toodete tarbimine suurel hulgal võib esile kutsuda sõltuvuse, aga eelkõige siiski söömisharjumuste kaudu.<ref name="Piippo, Salo"/><ref name="isbn978-9985-70-313-7"/>
 
==Nimi==
Kakaoubadest valmistatud toodete tarbimisel soovitatakse olla ettevaatlik inimestel, kellel on esinenud perekonnas [[skisofreenia]]t jt närvisüsteemi haiguslikke seisundeid, samuti rasvainete metabolismi häireid.<ref name=Roth/><ref name=Martirosjan/>
Teaduslikult kirjeldas kakaod esimest korda [[1753]] [[Linnaeus]], kes andis talle [[ladina keel|ladinakeelse]] nime ''Theo broma'', mis tähendab [[kreeka keel]]es [[jumal]]ate [[toit]]u.
 
=== Kakao ja ravimite kõrvaltoimed ===
 
Kakao ja mitmed retseptiravimid konkureerivad (elunevad) kehas samade signaliseerimis- ja transpordisüsteemide, [[rakk]]ude, geenide, [[hormoon]]ide, ensüümide, transkriptsioonifaktorite ja [[DNA]] komplekteerimise kaudu, seega tuleks arstiga toitumise osas konsulteerida, kui Teile on määratud [[kolesterool]]i- või [[vererõhk|vererõhu]]alandajaid, blokaatoreid, psühhotroopseid ravimeid jne.<ref>W. Rosen, A.T. Weil. ''From Chocolate to Morphine: Everything You Need to Know About Mind-Altering Drugs'', 2008, ISBN 0-618-48379-9, [http://books.google.ee/books?id=p6zyPxi4PYoC&printsec=frontcover&dq=From+Chocolate+to+Morphine:+Everything+You+Need+to+Know+About+Mind-Altering+Drugs&hl=et&sa=X&ei=XgtdUe6TCoeN0AXk4YHIBA&ved=0CCoQ6AEwAA Google`i raamat] (inglise keeles)</ref>
 
==Viited==
{{viited}}
 
==Kirjandus==
* A. Raal, "Farmakognoosia", 2010, lk 97-99, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978-9949-19-412-4
*A. Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 906-907, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2010, ISBN 978 9985 70 313 7
 
== Välislingid ==
{{commonskat|Theobroma cacao|Theobroma cacao}}
{{commonskat|Cocoa beans|Cocoa beans}}
* B.L. Roth. ''The Serotonin Receptors: From Molecular Pharmacology to Human Therapeutics'', 2006. ISBN: 1-58829-568-0, [http://books.google.ee/books?id=J6i6YpvCQfIC&pg=PA495&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CDUQ6AEwAg#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]
*Danik M. Martirosyan. ''Obesity, Diabetes, Cardiovascular Disorders and AIDS''. [http://books.google.ee/books?id=Qa0XDid71-0C&pg=PA266&dq=serotonin+receptors+and+diseases&hl=et&sa=X&ei=RhZcUcLnHOib0AWPpIHoDg&ved=0CFcQ6AEwCA#v=onepage&q=serotonin%20receptors%20and%20diseases&f=false Google`i raamat]
 
[[Kategooria:Haisupuulised]]
24 052

muudatust

Navigeerimismenüü