Erinevus lehekülje "Bronh" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 3012 baiti ,  7 aasta eest
Tänane artikkel muudetud kujul
P (HC: eemaldatud Kategooria:Anatoomia)
(Tänane artikkel muudetud kujul)
[[Pilt:Trachea.gif|pisi|'right'|250px|Inimese [[hingetoru]] ja [[bronh]]id]]
'''Bronhid''' ehk '''kopsutorud''' ([[ladina keel]]es ''bronchus'') on paljudel [[selgroogsed|selgroogsetel]] hingetoru ja inimesel [[hingetoru-kahendhargus]]e juurest algavad [[hingamisteed]]e ja hingamiselundkonna osad.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 102:2004.</ref><ref>Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-DYN, 1968, lk 387</ref>
 
== Sissejuhatus ==
[[Hingetoru]], ehk trahhea, jaguneb enamikul loomadest kaheks peabronhideks. Ainult [[tuataara]]l pikutine vagu hingetoru tagaosas märgistab paarisbronhe, mil ei ole eraldunud õõsi. Ülejäänud roomajatel, aga samuti ka lindadel ning imetajatel bronhid on hästi arenenud ning jätkuvad kopsudes.
 
[[Roomajad|Roomajatel]] peabronhidest irduvad teist järgu bronhid, mis võivad jaguneda bronhideks kolmanda, neljanda jne. järgu; eriti keerukas on bronhide jagumine [[kilpkonn|kilpkondadel]] ning [[krokodill]]idel.
 
Lindudel teist järgu bronhid ühinevad omavahel '''parabronhidega''' - kanalitega, millest raadiustel hargnevad nn. '''bronhioolid''' (kopsutorukesed), mis harunevad ning lähevad üle '''õhukapillaaride''' võrku. Iga parabronhi bronhioolid ning õhukapillaarid ühinevad teiste parabronhide vastavate moodustistega, moodustades sedasi läbipaistvate õhuteede süsteemi. Nii peabronhid kui ka mõned kõrvalbronhid laienevad otstel nn. '''õhukottideks'''. Enamikul lindudest esimesed bronhiringid võtavad osa alumise [[kõri]] moodustamisel.
 
== Bronhiaalpuu ==
Imetajatel igast peabronhist irduvad teisejärgulised bronhid, mis jagunevad üha väiksemateks harudeks, moodustades nn. bronhiaalpuu. Kõige väiksemad harud lähevad üle alveolaarteedesse, mis lõppevad [[kopsualveoolid|alveoolidega]]. Peale tavalisi teisejärgulisi bronhide, imetajatel eristatakse arteriaaleelseid teisejärgulisi bronhe, mis irduvad peabronhidest selle koha ees, kus nende üle lähevad [[arter|kopsuarterid]]. Tavaliselt on ainult üks parem arteriaaleelne bronh, mis enamikel sõralistest irdub vahetult hingetorust. Suurte bronhide fibroossed seinad sisaldavad kõhrelisi poolringe, mis on tagantpoolt ühinenud [[silelihased|silelihaste]] ristipidiste kimpudega. Bronhide limanahk on kaetud virveepiteeliga. Väikestes bronhides kõhrelised poolringid on asendatud omaette kõhreliste sõmeratega. Bronhioolides kõhri pole ning silelihaste ringikujulised kimbud paiknevad täiskihina.
 
== Inimene ==
Inimesel trahhea jagunemine kahteks peabronhideks toimub 4. - 5. rinnalüli tasemel. Parem peabronh on paksem, lühem, vertikaalsem, kui vasak.
 
Iga peabronhidest jaguneb siis:
* kopsuvälisteks sagaralisteks bronhideks (esimese taseme bronhideks),
* lülilisteks kopsuvälisteks bronhideks (teise taseme bronhideks), 11 paremas kopsus ja 10 vasakus,
* kopsusisesteks subsegmentaarseteks bronhideks (kolmanda - viienda tasemete bronhideks) (läbimõõt 2-5 mm),
* sagaralisteks (1-2 mm),
* bronhioolideks, mis lähevad üle kopsualveoolidesse.
 
Bronhide seinad on moodustatud gialiinsetest kõhrelistest ringidest, mis takistavad bronhide kollapsi, ning silelihastest; seest on bronhid kaetud limanahaga. Bronhide jaotuste teel asetsevad arvukad lümfinääred, mis võtavad lümfi kopsukudedest. Bronhide verevarustus toimub bronhiaalarterite abil, mis irduvad rinna aortast, [[innervatsioon]] - ränd-, sümpaatiliste ning spinaalsete närvide harude abil.
 
==Roomajad==
101

muudatust

Navigeerimismenüü