Erika Nõva: erinevus redaktsioonide vahel
P →Suuremad tööd: ref |
P →Suuremad tööd: lingiparandus |
||
| 14. rida: | 14. rida: | ||
==Suuremad tööd== |
==Suuremad tööd== |
||
*[[Haapsalu Linna |
*[[Haapsalu Linna Algkool]], Ehte 14 (1938)<ref>{{netiviide |Pealkiri=Läänemaa koolide jätkusuutlikkus |Väljaandja=TLÜ/Lääne Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond |Aeg=2005-12-13 |URL=http://www.tlu.ee/UserFiles/Haapsalu%20Kolled%C5%BE/LETS/Laanemaa-koolide-jatkusuutlikkus.pdf |online=2014-03-14}}</ref> |
||
*[[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone (kuulub praegu [[Tallinna Ülikool]]ile; koos [[Alar Kotli]]ga), [[1939]] |
*[[Tallinna Inglise Kolledž]]i hoone (kuulub praegu [[Tallinna Ülikool]]ile; koos [[Alar Kotli]]ga), [[1939]] |
||
*Tallinna Spordihoone, [[1938]] |
*Tallinna Spordihoone, [[1938]] |
||
Redaktsioon: 14. märts 2014, kell 15:33
Erika Nõva (sündinud Erika Volberg, 1934–1937 Erika Breiberg; 4. aprill 1905 Muuksi – 22. aprill 1987 Tallinn) oli eesti arhitekt.
Elulugu
Erika Nõva sündis Muuksi külas Toomani talus pere kaheksanda lapsena. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikumi arhitektuuriosakonna Eesti esimese naisarhitektina.
Kuigi Erika Nõva sai tuntuks ka kui paljude ühiskondlike hoonete looja, jäi ta eelkõige truuks oma juurtele ja tundis kõige rohkem huvi taluehituse traditsioonide ja rahvusliku maa-arhitektuuri vastu. 1930. aastatel Põllutööministeeriumi Asundusametis töötades projekteeris ta põllumajanduslikke uudisasundusi ja tüüpelamuid Pillapalus, Peressaares, Pikaveres ja Lepplaanes. Oma projektides lähtus ta praktilistest vajadustest ja maaelu traditsioonidest. Samadele põhimõtetele jäi ta truuks ka pärast sõda sovhoosiasulaid planeerides.
Muuhulgas on Erika Nõva kavandanud 1937. aastal August Mälgule kingitud Lagle talu. Tema projektid said auhindu ka paljudel konkurssidel.
Erika Nõva looduslähedast ja traditsioonilist stiili esindab ka tema enda maja Nõmmel.
Erika Nõva on kavandanud ka mööblit.
Suuremad tööd
- Haapsalu Linna Algkool, Ehte 14 (1938)[1]
- Tallinna Inglise Kolledži hoone (kuulub praegu Tallinna Ülikoolile; koos Alar Kotliga), 1939
- Tallinna Spordihoone, 1938
- Tallinna Keskhaigla
- Kalevi Keskstaadioni (endise Komsomoli staadioni) eelprojekt
Isiklikku
1934. aastal abiellus ta Ilmar Nõvaga, järgmisel aastal sündisid kaksikud Tiiu ja Ants.
Erika Nõva vend oli arhitekt August Volberg.
Kirjandus
- "Toomani. Erika Nõva mälestused", ISBN 9949-10-99-4-9
Viited
- ↑ "Läänemaa koolide jätkusuutlikkus" (PDF). TLÜ/Lääne Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakond. 13. detsember 2005. Vaadatud 14. märtsil 2014.