Riigi Julgeoleku Peaamet: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Konstrukott (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Konstrukott (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
33. rida: 33. rida:
Riigi Julgeoleku Peaamet kuulus koos [[Saksa Korrapolitsei]] (saksa keeles ''Ordnungspolizei'') Peaametiga [[Saksa Impeeriumi Siseministeerium]]i haldusalasse.
Riigi Julgeoleku Peaamet kuulus koos [[Saksa Korrapolitsei]] (saksa keeles ''Ordnungspolizei'') Peaametiga [[Saksa Impeeriumi Siseministeerium]]i haldusalasse.
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R98683, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|Reinhard Heydrich RSHA ülemana 1939-1942]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 183-R98683, Reinhard Heydrich.jpg|thumb|Reinhard Heydrich RSHA ülemana 1939-1942]]
[[File:Bundesarchiv Bild 183-S72707, Heinrich Himmler.jpg|thumb|Heinrich Himmler]]


Riigi Julgeoleku Peaameti peakorter asus [[Berliin]]is Wilhelmstrasse 101, kus asusid [[Reinhard Heydrich]]i ja [[Ernst Kaltenbrunner]]i kabinetid.
Riigi Julgeoleku Peaameti peakorter asus [[Berliin]]is Wilhelmstrasse 101, kus asusid [[Reinhard Heydrich]]i ja [[Ernst Kaltenbrunner]]i kabinetid.

Redaktsioon: 11. märts 2014, kell 12:52

Riigi Julgeoleku Peaamet
SS logo
Fail:RSHA office.jpg
RSHA peakorter Wilhelmstrasse 101
Fotol RSHA peakorter
Lühend Sipo
Asutatud

1939

Likvideeritud 1945
Peakorter Berliin
Asukoht Wilhelmstrasse 101
Tegevuspiirkond Saksa Riik
Juhtkond

Reinhard Heydrich 1939-1942 Heinrich Himmler 1942-1943

Ernst Kaltenbrunner 1943-1945
Emaorganisatsioon Saksa Impeeriumi Siseministeerium

Riigi Julgeoleku Peaamet saksa keeles Reichssicherheitshauptamt, RSHA oli Saksamaa Kolmanda Riigi rikliku julgeoleku asutus aastatel 1939 kuni 1945.

Riigi Julgeoleku Peaamet moodustati 27. septembril 1939. aastal:

Riigi Julgeoleku Peaamet kuulus koos Saksa Korrapolitsei (saksa keeles Ordnungspolizei) Peaametiga Saksa Impeeriumi Siseministeeriumi haldusalasse.

Reinhard Heydrich RSHA ülemana 1939-1942
Heinrich Himmler

Riigi Julgeoleku Peaameti peakorter asus Berliinis Wilhelmstrasse 101, kus asusid Reinhard Heydrichi ja Ernst Kaltenbrunneri kabinetid.

Julgeolekuasutuste loomine

Saksamaa esimene üleriigi julgeolekuasutus loodi 1933. aastal, pärast Riigipäva valimisi, millel võitsid NSDAP saadikud ning Saksamaa pealinna Berliini ning võimukeskuse Brandenburgi liidumaa ehk Preisimaa siseministriks määrati Hermann Göring, kes moodustas Preisimaa Siseministeeiumis Riikliku Salapolitsei, mis 1936. aastast, tegeutses juba kogu Saksa riigis riigivastaste kuritegude jälitamise ja uurimisega.

Riigi Julgeoleku Peaametiga liideti 1939. aastal seni eraldi NSDAP parteilise sisejulgeoleku eest vastutanud Julgeolekuteenistus – ühine SD aparaat, mille koosseisus olid nii siseriiklik (Inland SD) kui ka välisluureteenistus (Ausland SD) ja riikliku julgeoleku eest vastutanud Julgeolekupolitsei Peaamet.

Riigi Julgeoleku Peaamet tegutses 1945. aastani, olles sisejulgeoleku järelevalve, kriminaalkuritegevuse vastase võitluse, natsionaalsotsialistliku riigivõimu vastaste, juutide, mustlaste, vabamüürlaste vastu suunatud repressioonide ja välisluurega tegelenud ametkond.

Juhid ja organisatsioon

Julgeoleku Peaamet, 1939. aastal

I Amet

I Amet – Tegeles organisatsiooniliste ja personaliküsimustega

II Amet

II Amet – Administratiiv-, finants- ja majandusküsimused

  • II A Ruumid, nende korrashoid, palgad, raamatupidamine
  • II B Majandusküsimused, suhted Justiitsministeeriumiga, kinnipeetud (välja arvatud poliitvangide vanglad ja koonduslaagrid, kinnipeetute transport
  • II C Salapolitsei SD operatiivteenistuste majandusosa teenindamine
  • II D Tehniline grupp(sh autotransport)

III Amet – SD

III Amet – SD Sicherheitspolitzei ehk SiPo (SD Inland Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekupolitsei) Juhtis SS – Gruppenführer dr. Otto Ohlendorf. Sinna kuulus siseriiklik luureteenistus ehk parteiline poliitiline politsei, 300–400 inimest.

  • III A Kontrollis riigivalitsusasutuste ja riigikorraldusküsimusi, grupi koosseisus 5 referaati;
    • III AI, saksa ühiskonna ja eluvaldkondade üldküsimused.
    • III AII, õigusküsimused.
    • III AIII, põhiseadus ja haldus
    • III AIV, koostas ettekandeid elanikkonna üldistest meeleoludest ja kätumisest, üldised rahvusküsimused
    • III AV, politseiõiguse üldküsimused, ja seadusandluse üldküsimused.
  • III B Tegeles rassiprobleemidega, mis puudutasid "etnilist ühtsust", saksama vähemusrahvuste ning okupeeritud piirkondade elanikkonna saksastamisega, grupi koosseisus 5 referaati;
  • III C Kultuuri, teaduse, hariduse, kunsti, kirjanduse küsimused ning nende elusfääride kasutamisene Natsionaalsotsislistliku riigi hüvanguks. Info kogumine usuringkondades[küsitav], grupi koosseisus 5 referaati;
    • III CI, teostas järelvalvet teadlaste teadustööde ja kõrgkoolide loengute sisu üle õppetöö käigus; kõrvaldas antifašistlikult ja meelestatud õpetlasi õppetöölt;
    • III CII, teostas järelvalvet kesk ja rahvakoolide õpetajate tegevuse üle natsionaalsotsialistlike ideede levitamisel õppurite seas, kogus informatsiooni elanikkonna meelsuse ja kirikutegelelaste tegevuse kohta;
    • III CIII, teostas järelevalvet kunstitöötajate ja filmide sisu üle, teatrite ja estraadikavade üle;
    • III CIV, teostas järelvalvet ajakirjanike kirjanike ja raadioringhäälingu töötajate üle, kogus informatsiooni elanikkonna reaktsioonidest propagandamaterjalide kohta;
  • III D, tegeles riigi majandusolukorra jälgimisega, kontroll tööstuse ja töösturite üle, varustus, tööjõud, kaubandus jne.
    • III D a, majandus, ajakirjandus ja kirjandus.
    • III D b kolooniate majandusküsimused.
    • III D S Eriküsimused ja materjalide läbivaatlus.
    • III D West, Lääs, okupeeritud territooriumid Läänes.
    • III D Ost, Ida, okupeeritud territooriumid Idas.
    • III DI, toitlustusmajandus.
    • III DII, Kaubandus, käsitöö ja transpordiküsimused.
    • III DIII, Finants-, valuuta-, pangandus ja valuutavahetus ja kindlustusküsimused.
    • III DIV, majandus aj energiaküsimused.
    • III DV, töö- ja sotsiaalküsimused.
  • Grupp G Info kogumine kõrgemas seltskonnas

IV Amet – Gestapo

IV Amet – Riiklik salapolitsei, poliitiline politsei -Gestapo, Geheime Staatspolitzei) Osakonda juhtis SS-Gruppenführer Heinrich Müller. Osakond tegeles ainult jälitustegevusega riikliku julgeoleku valdkonnad, omas ka täidesaatev võim (haldus- ja preventiivsete vahistamise õigus) riiklike kuritegude eeluurimisel, keskaparaati kuulus umbes 1500 inimest. Gestapo peakorter asus Berliinis, Prinz-Albert-Strasse 8.

 Pikemalt artiklis Gestapo

V Amet

V Amet – Kriminaalpolitsei Jälitustegevusega tegelev teenistus, millel oli ka täidesaatev võim kriminaalkuritegevuse vastase võitluse valdkonnas. Kriminaalpolitsei juht oli Arthur Nebe ja seal töötas ca 1200 inimest.

  • V A Kriminaalpolitsei ja preventiivsed vahendid
  • V B Kriminaalkuritegude avastamise ja eeluurimisega tegelev kriminaalpolitsei, kuriteod ja õigusrikkumised
  • V C Äratundmised ja tagaotsimised
  • V D Kriminalistikainstituut (salapolitsei ja kripo teenindamiseks)

VI Amet (SD-Ausland)

VI Amet – SD Julgeolekuteenistus (välisluure) (SD-Auslandsnachrichtendienst) Julgeolekuteenistuse juht oli SS-Brigadeführer Walter Schellenberg.

Walter Schellenberg

Julgeoleku Peaameti VI Ametile allus ka 1942. aasta märtsis moodustatud ja Otto Skorzeny üldjuhtimisel tegutsenud Sonderkommando Zeppelin, mis tegeles Idarindel luure-, diversiooni ja propagandaga ning Venemaa rahvaste Nõukogude Liidu vastase võitluse koordineerimise ja organiseerimisega, mille koosseisu värvati vangilangenud Punaarmee sõjaväelasi ning okupeeritud alade elanikke.

Zeppelini moodustamisel seatud ülesannete täitmiseks oli organisatsiooni koosseisus:

  1. Luuregrupid -poliitilise informatsiooni kogumiseks ja edastamiseks NSV Liidust.
  2. Propagandagrupid – rahvusliku, sotsiaalse ja religioosse propaganda levitamiseks.
  3. Vastupanugrupid – vastupanuliikumise organiseerimiseks ja läbiviimiseks.
  4. Diversioonigrupid – poliitiliste diversioonide ja terrororiaktide läbiviimiseks.
 Pikemalt artiklis Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus#Zeppelin
 Pikemalt artiklis Venemaa Rahvaste Vabastamise Komitee

VII Amet

VII osakond tegeles kirjaliku dokumentatsiooniga ning ideoloogiliste uuringute ja hinnangutega (Weltanschauliche Forschung und Auswertung). Natsionaalsotsilistliku režiimi vastaste ideoloogia uurimise, vabamüürluse, judaismi, kirikute, liberaalide ja marksistidega(II Internatsionaal), Vene emigratsioon. Koosnes SD liikmetest ning 1942. aasta veebruaris allutati VI Ametile.

  • VII A Dokumentide tundmaõppimine ja üldistamine
  • VII B Dokumentide kasutamine, kokkuvõtete tegemine, eluloolised andmed, kirjalikud kommentaarid
  • VII C Arhiivide tsentraliseerimine, klassifitseerimise täiustamiseks meetodite väljatöötamine
  • Muuseum
  • Raamatukogu
  • Fotomuuseum

I, II, VII Ametid omasid ainult keskosakondi ilma allosakondadeta.

VIII osakond

1944. aasta juunikus likvideeriti iseseisva luureasutusena tegutsenud Saksa sõjajõudude ülemjuhatuse Luurevalitsus Abwehr ning Abwehri keskaparaat liideti Riigi Julgeolekuameti koosseisu VIII osakonnana (saksa keeles Mil Abt).

Piirkondlikud asutused

Asutused okupeeritud territooriumitel

Luure- ja diversiooniüksused

Muudatused pärast 1944. aasta ümberkorraldusi

12. veebruaril 1944 . aastal liideti suur osa senisest Auslandsnachrichten- und Abwehramt'ist Riigi Julgeoleku Peaametiga. Sõjaväeluure Abwehr I ja Abwehr II liideti VI osakonna (välisluurega) Abwehr III (vastuluure) allutati Gestapo osakonnale.

Vaata ka

Välislingid

Kirjandus

Viited