Uural: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:UralOb.png|pisi|Uurali mäestik paikneb [[Ida-Euroopa lauskmaa]] ja [[Lääne-Siberi lauskmaa]] vahel]] |
[[Pilt:UralOb.png|pisi|Uurali mäestik paikneb [[Ida-Euroopa lauskmaa]] ja [[Lääne-Siberi lauskmaa]] vahel]] |
||
'''Uural''' ehk '''Uuralid''' (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on [[mäestik]] [[Euroopa]] ja [[Aasia]] |
'''Uural''' ehk '''Uuralid''' (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on [[mäestik]] Venemaal ja osalt [[Kasahstan]]is [[Euroopa]] ja [[Aasia]] piirialal. |
||
Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km |
Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning [[Erosioon|erodeeritud]] mäestiku [[Venemaa]] lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on [[Vaigatš]]i saar ja [[Novaja Zemlja]] [[saarestik]]. Kõrgemad tipud on [[Narodnaja]] Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning [[Jamantau]] Lõuna-Uuralis (1640 m). |
||
==Geoloogia== |
==Geoloogia== |
Redaktsioon: 3. märts 2014, kell 18:24
Uural ehk Uuralid (varem ka nimekujudel Uraal või Uraalid) on mäestik Venemaal ja osalt Kasahstanis Euroopa ja Aasia piirialal.
Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km, laius kuni 150 km) kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. Geograafiliselt on tegemist Euroopa ning Aasia piiriga (mäestiku idajalamil). Mäestiku jätkuks põhja suunas on Vaigatši saar ja Novaja Zemlja saarestik. Kõrgemad tipud on Narodnaja Lähis-Polaar Uuralis (1895 m) ning Jamantau Lõuna-Uuralis (1640 m).
Geoloogia
Uuralite moodustumine Paleosoikumis oli üks osa viimase hiidkontinendi Pangaea moodustumisest. Mäestik tekkis kolme laama – Baltika, Siberi ja Kasahstani kollisiooni ehk kokkupõrke käigus. Hilisema Mesosoikumis toimunud Pangaea lagunemise käigus moodustus Lauraasia laam, kuid Uuralid olid nüüd mitte laama äärel, vaid selle sisemuses ning nii on see püsinud praeguseni.
Uuralite tektooniline areng algas Devonis, kui moodustusid Magnitogorski ning Tagili saarkaared (ookeanilise litosfääri subduktsioon teise ookeanilise litosfääri ploki alla). Hilis-Devonis järgnes sellele kontinentaalse Baltika laama ning tekkinud saarkaare akretsioon. Samal ajal moodustus ookeani teisel äärel subduktsioonivöönd ka piki Kasahstani laama piiri. Karboni vältel jätkus ookeanilise basseini sulgumine ning Permi ja Triiase vältel põrkasid omavahel kokku laamade mandrilised osad, mille tagajärjel tekkis mäestik.
Vaata ka