T-abistajarakud: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
5. rida: 5. rida:
==Liigitus==
==Liigitus==


T-abistajarakud liigitatakse:
T-abistajarakud liigitatakse kokkuleppeliselt:
*[[T0-helperrakud|T<sub>h</sub>0 rakud]] ehk üldpopulatsioon nemad aktiveerivad olenevalt tsütokiinide toimest diferentseerumise kas:
*[[T0-helperrakud|T<sub>h</sub>0 rakud]] ehk üldpopulatsioon nemad aktiveerivad olenevalt tsütokiinide toimest diferentseerumise kas:
**[[Th1 rakud|T<sub>h</sub>1 rakkudeks]]<ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/TH1-Zelle T<sub>h</sub>1 rakk], Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)<small> (''saksa keeles'')</small></ref> (seostatakse [[tsütokiin]]ide IFNγ, IL-2, TNFα komplekteerimist)
**[[Th1 rakud|T<sub>h</sub>1 rakkudeks]]<ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/TH1-Zelle T<sub>h</sub>1 rakk], Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)<small> (''saksa keeles'')</small></ref> (seostatakse enim [[tsütokiin]]ide IFN-γ, IL-2, TNFα komplekteerimisega)
**[[Th2 rakud|T<sub>h</sub>2 rakkudeks]] <ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/TH2-Zelle T<sub>h</sub>2 rakk], Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)<small> (''saksa keeles'')</small></ref> (seostatakse järgmiste tsütokiinide IL-2, IL-4, IL-6, IL-10, TNFβ komplekteerimisega aga ka IL-5,IL-9 IL-13 komplekteerimisega<ref>[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 21, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref>)
**[[Th2 rakud|T<sub>h</sub>2 rakkudeks]] <ref>[http://flexikon.doccheck.com/de/TH2-Zelle T<sub>h</sub>2 rakk], Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)<small> (''saksa keeles'')</small></ref> (seostatakse enim järgmiste tsütokiinide IL-2, IL-4, IL-6, IL-10, TNFβ komplekteerimisega aga ka IL-5,IL-9 IL-13 komplekteerimisega<ref>[[Sirje Velbri]], "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 21, 2002, ISBN 9985 829 41 7</ref>)
**[[Th3 rakud|T<sub>h</sub>3 rakkudeks]], nende ülesanded on käesoleval ajal ebaselged, arvatakse et nad inhibeerivad T<sub>h</sub>1- ja T<sub>h</sub>2 rakke ja on spetsialiserrunud limaskesta kaitsele
**[[Th3 rakud|T<sub>h</sub>3 rakkudeks]], nende ülesanded on käesoleval ajal ebaselged, arvatakse et nad inhibeerivad T<sub>h</sub>1- ja T<sub>h</sub>2 rakke ja on spetsialiseerunud limaskesta kaitsele;
*[[Tüüp 17-T-abistajarakud]] (TH17-lümfotsüüdid) (avast 2005) (seostatakse enim tsütokiinidega IL-17a, IL-17e; neid loetakse olulisteks [[autoimmuunhaigused|autoimmuunhaiguste]] väljakujunemisel ja [[epiteelirakk]]ude kaitsel);
*[[Tüüp 17-T-abistajarakud]] (TH17-lümfotsüüdid) (avast 2005) (seostatakse enim tsütokiinidega IL-17a, IL-17e; neid loetakse olulisteks [[autoimmuunhaigused|autoimmuunhaiguste]] väljakujunemisel ja [[epiteelirakk]]ude kaitsel).

Üksik T-abistakarakk ei ole võimeline kõiki tsütokiine eritama, samuti ei komplekteeri nad organismis täpselt eeltoodud tsütokiine. Kui abistajarakud paljunevad ja moodustavad kloone siis võidakse neid uuesti aktiveerida selliselt, et nad hakkavad komplekteerivad teisi tsütokiine, nagu näiteks IFN-γ, IL-4, IL-5, IL-10 ja TNF.


***Mõnikord liigitatakse T-abistajarakkude alatüüpide hulka ka CD4+ T rakkude alatüübi [[TFH rakud|T<sub>FH</sub> rakud]] - nende ülesandeks on [[B-lümfotsüüt]]ide aktivatsioon.<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>
***Mõnikord liigitatakse T-abistajarakkude alatüüpide hulka ka CD4+ T rakkude alatüübi [[TFH rakud|T<sub>FH</sub> rakud]] - nende ülesandeks on [[B-lümfotsüüt]]ide aktivatsioon.<ref>[[Ain Heinaru]], "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1</ref>

Redaktsioon: 3. märts 2014, kell 12:25

T-abistajarakud ehk CD4-rakud ehk CD4-lümfotsüüdid ehk T4-lümfotsüüdid ehk Th rakud ehk TH rakud ehk T-helperrakud on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakud. T-abistajarakud liigitatakse T-lümfotsüütide hulka. Nende ülesandeks on omandatud immuunkaitse aktivatsioon ja tsütokiinide komplekteerimine ning vabastamine teiste immuunkaitses osalevate rakkude abistamiseks.[1]

Küpsete CD4-rakkude pinnal paiknevad CD4-retseptorid ja neid nimetatakse CD4+ T rakkudeks.

Liigitus

T-abistajarakud liigitatakse kokkuleppeliselt:

  • Th0 rakud ehk üldpopulatsioon nemad aktiveerivad olenevalt tsütokiinide toimest diferentseerumise kas:
    • Th1 rakkudeks[2] (seostatakse enim tsütokiinide IFN-γ, IL-2, TNFα komplekteerimisega)
    • Th2 rakkudeks [3] (seostatakse enim järgmiste tsütokiinide IL-2, IL-4, IL-6, IL-10, TNFβ komplekteerimisega aga ka IL-5,IL-9 IL-13 komplekteerimisega[4])
    • Th3 rakkudeks, nende ülesanded on käesoleval ajal ebaselged, arvatakse et nad inhibeerivad Th1- ja Th2 rakke ja on spetsialiseerunud limaskesta kaitsele;
  • Tüüp 17-T-abistajarakud (TH17-lümfotsüüdid) (avast 2005) (seostatakse enim tsütokiinidega IL-17a, IL-17e; neid loetakse olulisteks autoimmuunhaiguste väljakujunemisel ja epiteelirakkude kaitsel).

Üksik T-abistakarakk ei ole võimeline kõiki tsütokiine eritama, samuti ei komplekteeri nad organismis täpselt eeltoodud tsütokiine. Kui abistajarakud paljunevad ja moodustavad kloone siis võidakse neid uuesti aktiveerida selliselt, et nad hakkavad komplekteerivad teisi tsütokiine, nagu näiteks IFN-γ, IL-4, IL-5, IL-10 ja TNF.

      • Mõnikord liigitatakse T-abistajarakkude alatüüpide hulka ka CD4+ T rakkude alatüübi TFH rakud - nende ülesandeks on B-lümfotsüütide aktivatsioon.[5]

Lümfokiinid

 Pikemalt artiklis Lümfokiinid

Tähtsaimad T-abistajarakkude poolt komplekteeritavad ja eritatavad tsütokiinide rühma kuuluvad lümfokiinid käesoleval ajal on[6]: IL-2, IL-3, IL-4, IL-5, IL-6, G-CSF - granulotsüütide ja makrofaagide (monotsüütide) kolooniat stimuleeriv faktor, interferoon-gamma.

Viited

  1. ↑ "Meditsiinisõnastik" 111:2004.
  2. ↑ Th1 rakk, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (saksa keeles)
  3. ↑ Th2 rakk, Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014) (saksa keeles)
  4. ↑ Sirje Velbri, "Immuunpuudulikkus diagnostika ja ravi, AS Medicina, lk 21, 2002, ISBN 9985 829 41 7
  5. ↑ Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
  6. ↑ Christopher R. Chapple, William D. Steers,Practical Urology: Essential Principles and Practice: Essential Principles, Springer-Verlag, lk 189, 2011, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)

Välisallikad

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=T-abistajarakud&oldid=3863017"