Eesti mängud: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
I Eesti Mängude kavas oli [[100 meetri jooks]], [[110 meetri tõkkejooks]], [[200 meetri jooks]], [[400 meetri jooks]], [[800 meetri jooks]], [[1500 meetri jooks]], [[5000 meetri jooks]], [[15 000 meetri maanteejooks]], [[kaugushüpe]], [[kõrgushüpe]], [[teivashüpe]], [[kuulitõuge]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[100 meetri vabaujumine]], [[200 meetri rinnuliujumine]], [[400 meetri vabaujumine]], [[1500 meetri ujumine]], [[100 meetri vabaujumine naistele]], [[100 meetri seliliujumine naistele]], [[400 meetri vabaujumine naistele]], [[200 meetri rinnuliujumine naistele]], [[rattasõit 30 kilomeetrit]], [[jalgpall]]. Võitis Tallinna võistkond<ref>Eesti suurmängud. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 6.</ref>. |
I Eesti Mängude kavas oli [[100 meetri jooks]], [[110 meetri tõkkejooks]], [[200 meetri jooks]], [[400 meetri jooks]], [[800 meetri jooks]], [[1500 meetri jooks]], [[5000 meetri jooks]], [[15 000 meetri maanteejooks]], [[kaugushüpe]], [[kõrgushüpe]], [[teivashüpe]], [[kuulitõuge]], [[kettaheide]], [[odavise]], [[100 meetri vabaujumine]], [[200 meetri rinnuliujumine]], [[400 meetri vabaujumine]], [[1500 meetri ujumine]], [[100 meetri vabaujumine naistele]], [[100 meetri seliliujumine naistele]], [[400 meetri vabaujumine naistele]], [[200 meetri rinnuliujumine naistele]], [[rattasõit 30 kilomeetrit]], [[jalgpall]]. Võitis Tallinna võistkond<ref>Eesti suurmängud. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 6.</ref>. |
||
16., 17. ja 18. juunil 1939 toimunud II Eesti Mängude kavas oli avamine [[Johan Laidoner]]i poolt, poeglaste mass-esinemine võimlemises, 100 m jooks, teivashüpe, kuulitõuge, 5000 m jooks, kaugushüpe, ujumine, korvpall, võrkpall, maadlus, tõstmine, poks, tennis, vehklemine, veeremänguvõistlused, jalgrattavõistlused 500 m ja 50 km, 110 m tõkkejooks, jalgpall, tütarlaste mass-esinemine võimlemises, purjejahispordi demonstratsioon, naisvalikrühmade esinemine võimlemises, defileerimine Vabariigi Presidendile ja aukülaliste ees [[Kadrioru loss]]i esisel, Vabariigi President [[Konstantin Päts]]i kõne, pendelteatejooks, meeste mass-esinemine võimlemises, naiste mass-esinemine võimlemises, naiste valikrühmade esinemine võimlemises, 1500 m lõppjooks, 4x100 m teatejooks, rahvatantsu ettekanded, Peaminister [[Kaarel Eenpalu]] kõne, hümn ja lipu langetamine<ref>Mida näeme Eesti Mängudel. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 6.</ref>. |
16., 17. ja 18. juunil 1939 toimunud II Eesti Mängude peakomitee esimees oli Riigisekretär [[Karl Terras]]<ref>2. Eesti Mängude juhid. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 7.</ref>. Mängude kavas oli avamine Sõjavägede Ülemjuhataja [[Johan Laidoner]]i poolt, poeglaste mass-esinemine võimlemises, 100 m jooks, teivashüpe, kuulitõuge, 5000 m jooks, kaugushüpe, ujumine, korvpall, võrkpall, maadlus, tõstmine, poks, tennis, vehklemine, veeremänguvõistlused, jalgrattavõistlused 500 m ja 50 km, 110 m tõkkejooks, jalgpall, tütarlaste mass-esinemine võimlemises, purjejahispordi demonstratsioon, naisvalikrühmade esinemine võimlemises, defileerimine Vabariigi Presidendile ja aukülaliste ees [[Kadrioru loss]]i esisel, Vabariigi President [[Konstantin Päts]]i kõne, pendelteatejooks, meeste mass-esinemine võimlemises, naiste mass-esinemine võimlemises, naiste valikrühmade esinemine võimlemises, 1500 m lõppjooks, 4x100 m teatejooks, rahvatantsu ettekanded, Peaminister [[Kaarel Eenpalu]] kõne, hümn ja lipu langetamine<ref>Mida näeme Eesti Mängudel. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 6.</ref>. |
||
10% II Eesti Mängude piletite sissetulekust läks tulekahjude ohvritele<ref>Teised Eesti Mängud. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 2.</ref>. |
10% II Eesti Mängude piletite sissetulekust läks tulekahjude ohvritele<ref>Teised Eesti Mängud. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 2.</ref>. |
||
Redaktsioon: 2. märts 2014, kell 15:34
Eesti mängud olid kahel aastal (1934 ja 1939) Tallinnas toimunud võimlemis- ja spordiüritused, mida korraldas Eesti Spordi Keskliit[1].
Esimesed mängud peeti 15. – 17. juunini 1934[viide?]. Esimeste mängude korralduskomisjoni esimees oli Leopold Tõnson[1]. Esimestel mängudel olid kavas nt kergejõustiku-, ujumis-, jalgratta-, tennise-, jalgpalli- ja pesapallivõistlused[1]. Esimestel mängudel osales u 5600 osavõtjat, teistel mängudel 6000.
Mängudele pääsejad selgitati välja maakondades toimunud kohalikel võistlustel[1].
I Eesti Mängude kavas oli 100 meetri jooks, 110 meetri tõkkejooks, 200 meetri jooks, 400 meetri jooks, 800 meetri jooks, 1500 meetri jooks, 5000 meetri jooks, 15 000 meetri maanteejooks, kaugushüpe, kõrgushüpe, teivashüpe, kuulitõuge, kettaheide, odavise, 100 meetri vabaujumine, 200 meetri rinnuliujumine, 400 meetri vabaujumine, 1500 meetri ujumine, 100 meetri vabaujumine naistele, 100 meetri seliliujumine naistele, 400 meetri vabaujumine naistele, 200 meetri rinnuliujumine naistele, rattasõit 30 kilomeetrit, jalgpall. Võitis Tallinna võistkond[2].
16., 17. ja 18. juunil 1939 toimunud II Eesti Mängude peakomitee esimees oli Riigisekretär Karl Terras[3]. Mängude kavas oli avamine Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri poolt, poeglaste mass-esinemine võimlemises, 100 m jooks, teivashüpe, kuulitõuge, 5000 m jooks, kaugushüpe, ujumine, korvpall, võrkpall, maadlus, tõstmine, poks, tennis, vehklemine, veeremänguvõistlused, jalgrattavõistlused 500 m ja 50 km, 110 m tõkkejooks, jalgpall, tütarlaste mass-esinemine võimlemises, purjejahispordi demonstratsioon, naisvalikrühmade esinemine võimlemises, defileerimine Vabariigi Presidendile ja aukülaliste ees Kadrioru lossi esisel, Vabariigi President Konstantin Pätsi kõne, pendelteatejooks, meeste mass-esinemine võimlemises, naiste mass-esinemine võimlemises, naiste valikrühmade esinemine võimlemises, 1500 m lõppjooks, 4x100 m teatejooks, rahvatantsu ettekanded, Peaminister Kaarel Eenpalu kõne, hümn ja lipu langetamine[4].
10% II Eesti Mängude piletite sissetulekust läks tulekahjude ohvritele[5].
Eesti mängud on tagantjärele osaliselt nimetatud I ja II üldtantsupeoks. I Eesti Mängude lõpetamise eel, 17. juunil 1934, esinesid pärast läti võimlejaid ja enne Johan Laidoneri kõnet rahvatantsijad kolme tantsuga[6].
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 78.
- ↑ Eesti suurmängud. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 6.
- ↑ 2. Eesti Mängude juhid. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 7.
- ↑ Mida näeme Eesti Mängudel. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 6.
- ↑ Teised Eesti Mängud. Rahvaleht, 16. juuni 1939, nr. 140, lk. 2.
- ↑ Mäng lõppenud on. Rahvaleht, 18. juuni 1934, nr. 70, lk. 1.