Olümpiamängud: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 28. veebruar 2014, kell 13:22

Olümpiamängud on kas

Olümpiamängude elustamine

Olümpiamängude elustamise idee pärineb Prantsusmaalt. Suur huvi seda teoks teha tekkis 19. sajandi keskpaiku Inglismaal ja Kreekas.

Ajavahemikus 1859–1889 korraldati Ateenas antiikolümpiamängude eeskujul mitu korda Zappase mänge. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased.

19. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng rahvusvaheliste spordiföderatsioonide asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. 1889. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse pedagoogile parun Pierre de Coubertinile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus Pariisis 16.–24. juunil 1894. Seda nimetatakse tagantjärele I olümpiakongressiks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Venemaa, Rootsi, USA, Suurbritannia, Hispaania ja Belgia.

Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud 1896. aastal Kreekas.

Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin.

Vaata ka

@@ 9. rida: / 9. rida: @@
 Ajavahemikus [[1859]]–[[1889]] korraldati [[Ateena]]s [[antiikolümpiamängud]]e eeskujul mitu korda [[Zappase mängud|Zappase mänge]]. Neist võistlustest võtsid osa ainult kreeka sportlased.
-. sajandi lõpul arenes riikide majandus- ja kultuurisidemete areng [[rahvusvaheline spordiföderatsioon|rahvusvaheliste spordiföderatsioonide]] asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. [[1889]]. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse [[pedagoog]]ile parun [[Pierre de Coubertin]]ile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus [[Pariis]]is [[16. juuni|16.]]–[[24. juuni]]l [[1894]]. Seda nimetatakse tagantjärele I [[olümpiakongress]]iks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, [[Itaalia]], [[Venemaa]], [[Rootsi]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]] ja [[Belgia]].
+. sajandi lõpul soodustas riikide majandus- ja kultuurisidemete areng [[rahvusvaheline spordiföderatsioon|rahvusvaheliste spordiföderatsioonide]] asutamist. Hakati pidama spordivõistlusi, milles osales eri riikide sportlasi. [[1889]]. aastal tegi Prantsusmaa haridusministeerium prantsuse [[pedagoog]]ile parun [[Pierre de Coubertin]]ile ülesandeks korraldada aktuaalsete kehalise kasvatuse probleemide arutamiseks rahvusvaheline kongress. Kongress toimus [[Pariis]]is [[16. juuni|16.]]–[[24. juuni]]l [[1894]]. Seda nimetatakse tagantjärele I [[olümpiakongress]]iks. Riikidest olid ametlikult kohal Prantsusmaa, Kreeka, [[Itaalia]], [[Venemaa]], [[Rootsi]], [[USA]], [[Suurbritannia]], [[Hispaania]] ja [[Belgia]].
 Põhiettekandega esines Pierre de Coubertin. Ta tegi ettepaneku hakata rahvusvahelise spordielu edendamiseks uuesti korraldama olümpiamänge ja esitas nende elustamise kava. Kongressist osavõtjad kiitsid tema ettepaneku heaks ja otsustasid pidada esimesed nüüdisaja olümpiamängud [[1896]]. aastal Kreekas.