Erinevus lehekülje "Mittekodeeriv DNA" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
resümee puudub
 
[[USA Riiklik Inimgenoomi Uuringute Instituut|USA Riikliku Inimgenoomi Uuringute Instituudi]] (''US National Human Genome Research Institute'' (NHGRI)) projekti raames koostatud DNA elementide entsüklopeedias (''Encyclopedia of DNA Elements'' (ENCODE))<ref>The ENCODE Project Consortium (2012). "An integrated encyclopedia of DNA elements in the human genome". Nature 489 (7414): 57–74.</ref> märgitakse 2012 aasta septembri seisuga, et üle 80% DNA-l inimgenoomis on mingi biokeemiline funktsioon. Sellist järeldust on aga mitmete teadlaste poolt tugevalt kritiseeritud.<ref>Robin McKie (24 February 2013). "Scientists attacked over claim that 'junk DNA' is vital to life". The Observer.</ref><ref>Dan Graur, Yichen Zheng, Nicholas Price, Ricardo B. R. Azevedo1, Rebecca A. Zufall1 and Eran Elhaik (2013). "On the immortality of television sets: "function" in the human genome according to the evolution-free gospel of ENCODE". Genome Biology and Evolution</ref>
 
==Mittekodeeriva DNA hulk genoomis==
 
Erinevate organismide genoomide suurused on erinevad palju ning samuti ka genoomides olev valke kodeeriva ja mittkodeeriva DNA suhte. Näiteks inimgenoomist moodustab mittkodeeriv DNA [[intron]]ite, [[Intergenoomne DNA|intergenoomse DNA]] ja muude järjestustega rohkem kui 98%.
 
Mittekodeeriva DNA hulk ja üldine genoomi suurus on tihti korrelatsioonis organismi keerukusega, kuid esineb ka mitmeid erandeid. Näiteks üherakulise organismi ''[[Polychaos dubium]]'' (varem nimetatud ''Amoeba dubia'') genoom sisaldab 200 korda rohkem DNA-d kui inimese genoom samas kui pufferkalalise ''[[Takifugu]] rubripes'' genoomi suurus on kõigest üks kaheksandik inimgenoomist, kuid sisaldab võrreldaval arvul geene. 90% ''Taikofugu'' genoomist moodustab mittekdeeriv DNA. 2013 aastal avastati kõige efektiivsema genoomi omamises uus "rekordiomanik" - ühel [[Vesihernes (perekond)|vesiherneliste]] perekonda kuuluval taimel, ''[[Utricularia gibba]]'' moodustab mittekodeeriv DNA kogu genoomist kõigest 3%.
<br>Eukarüootsete genoomide suurt varieeruvust ja mittekorreleeruvust organismi keerukusega nimetatakse [[C-väärtuse paradoks]]iks. On leitud ka, et enamik genoomide vahelisi suuruste erinevusi tuleneb mittekodeerivast DNA-st.
<br>Kuigi ligikaudu 80% inimgenoomist võib olla transkribeeritav, ei tähenda see seda, et kõigil transkriptidel oleks mingi funktsioon.
==Mittekodeerivate DNA järjestuste tüübid==
 
===Mittekodeeriv funktsionaalne RNA===
Mittekodeerivad RNA mulekulid on organismis mingit funktsiooni omavad RNA-d, mida ei transleerita valkudeks (näiteks ribosomaalne RNA).
 
===Cis- ja trans-regulatoorsed elemendid===
DNA elemendid, miks kontrollivad DNA lõigul enda lähedal või eemal asuvate geenide transkriptsiooni.
 
===Intronid===
Intronid on geenis olevad valke mittekodeerivad järjestused mida transkribeeritakse küll prekursor mRNA-sse, kuid eemaldatakse splaissimise käigus.
 
===Pseudogeenid===
Pseudogeenid on DNA järjestused, mis on kaotanud, kas evolutiooni käigus või mõnel muul pöhjusel oma valke kodeerivad omadused.
 
===Kordusjärjestused, transposoonid ja viraalsed elemendid===
Transposoonid ja retrotransposoonid on mobiilsed geneetilised elemeid.
 
===Telomeerid===
Telomeerid on kordusjärjestustest koosnevad kromosoomide otstes paikned DNA regioonid, mis kaitsevad genoomi DNA replikatsiooni ajal.
 
 
==Viite==
Anonüümne kasutaja

Navigeerimismenüü