Mittekodeeriv DNA: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Varem oli suure osa mittekodeeriva DNA bioloogiline funktsioon teadmata ning seetõttu on seda nimetatud ka "'''rämps-DNA'''"-ks. Kuid siiski on teada, et paljudel valke mittekodeerivatel DNA järjestustel on oma funktsioon täiesti olemas - näiteks geenid funktsionaalsete, kuid valke mittekodeerivate RNA molekulide jaoks, järjestused, mis on vajalikud valke kodeerivate järjestuste transkriptsiooni ja translatsiooni regulatsioonil, DNA replikatsiooni alguskohad, [[tsentromeer]]sed ja [[telomeer]]sed järjestused ja mitmed teised. |
Varem oli suure osa mittekodeeriva DNA bioloogiline funktsioon teadmata ning seetõttu on seda nimetatud ka "'''rämps-DNA'''"-ks. Kuid siiski on teada, et paljudel valke mittekodeerivatel DNA järjestustel on oma funktsioon täiesti olemas - näiteks geenid funktsionaalsete, kuid valke mittekodeerivate RNA molekulide jaoks, järjestused, mis on vajalikud valke kodeerivate järjestuste transkriptsiooni ja translatsiooni regulatsioonil, DNA replikatsiooni alguskohad, [[tsentromeer]]sed ja [[telomeer]]sed järjestused ja mitmed teised. |
||
Mõned DNA järjestused, näiteks [[Endogeensed retroviirused|endogeensete retroviirus]]te omad, on organismi genoomis organismile ka otseselt |
Mõned DNA järjestused, näiteks [[Endogeensed retroviirused|endogeensete retroviirus]]te omad, on organismi genoomis organismile ka otseselt mittevajalikud. |
||
[[USA Riiklik Inimgenoomi Uuringute Instituut|USA Riikliku Inimgenoomi Uuringute Instituudi]] (''US National Human Genome Research Institute'' (NHGRI)) projekti raames koostatud DNA elementide entsüklopeedias (''Encyclopedia of DNA Elements'' (ENCODE))<ref>The ENCODE Project Consortium (2012). "An integrated encyclopedia of DNA elements in the human genome". Nature 489 (7414): 57–74.</ref> märgitakse 2012 aasta septembri seisuga, et üle 80% DNA-l inimgenoomis on mingi biokeemiline funktsioon. Sellist järeldust on aga mitmete teadlaste poolt tugevalt kritiseeritud.<ref>Robin McKie (24 February 2013). "Scientists attacked over claim that 'junk DNA' is vital to life". The Observer.</ref><ref>Dan Graur, Yichen Zheng, Nicholas Price, Ricardo B. R. Azevedo1, Rebecca A. Zufall1 and Eran Elhaik (2013). "On the immortality of television sets: "function" in the human genome according to the evolution-free gospel of ENCODE". Genome Biology and Evolution</ref> |
[[USA Riiklik Inimgenoomi Uuringute Instituut|USA Riikliku Inimgenoomi Uuringute Instituudi]] (''US National Human Genome Research Institute'' (NHGRI)) projekti raames koostatud DNA elementide entsüklopeedias (''Encyclopedia of DNA Elements'' (ENCODE))<ref>The ENCODE Project Consortium (2012). "An integrated encyclopedia of DNA elements in the human genome". Nature 489 (7414): 57–74.</ref> märgitakse 2012 aasta septembri seisuga, et üle 80% DNA-l inimgenoomis on mingi biokeemiline funktsioon. Sellist järeldust on aga mitmete teadlaste poolt tugevalt kritiseeritud.<ref>Robin McKie (24 February 2013). "Scientists attacked over claim that 'junk DNA' is vital to life". The Observer.</ref><ref>Dan Graur, Yichen Zheng, Nicholas Price, Ricardo B. R. Azevedo1, Rebecca A. Zufall1 and Eran Elhaik (2013). "On the immortality of television sets: "function" in the human genome according to the evolution-free gospel of ENCODE". Genome Biology and Evolution</ref> |
||
Redaktsioon: 26. veebruar 2014, kell 21:05
Genoomikas ja sellega seotud distsipliinides mõistetakse mittekodeeriva DNA all organismi DNA komponente, mis ei kodeeri valke. Mõned mittekodeerivad DNA lõigud transkribeeritakse funktsionaalseks mittekodeerivateks RNA molekulideks (transport-RNA, ribosomaalne RNA ja regulatoorsed RNA-d), samas kui teisi mittekodeerivaid DNA järjestusi ei transkribeerita või nende transkriptide omadusi ei teata. Mittekodeeriva DNA hulk genoomis varieerub liikide piires suuresti. Näiteks inimgenoom koosneb üle 98% mittekodeerivast DNA-st, samas kui näiteks bakteritel moodustab see keskmiselt ainult 2% genoomist.
Varem oli suure osa mittekodeeriva DNA bioloogiline funktsioon teadmata ning seetõttu on seda nimetatud ka "rämps-DNA"-ks. Kuid siiski on teada, et paljudel valke mittekodeerivatel DNA järjestustel on oma funktsioon täiesti olemas - näiteks geenid funktsionaalsete, kuid valke mittekodeerivate RNA molekulide jaoks, järjestused, mis on vajalikud valke kodeerivate järjestuste transkriptsiooni ja translatsiooni regulatsioonil, DNA replikatsiooni alguskohad, tsentromeersed ja telomeersed järjestused ja mitmed teised.
Mõned DNA järjestused, näiteks endogeensete retroviiruste omad, on organismi genoomis organismile ka otseselt mittevajalikud.
USA Riikliku Inimgenoomi Uuringute Instituudi (US National Human Genome Research Institute (NHGRI)) projekti raames koostatud DNA elementide entsüklopeedias (Encyclopedia of DNA Elements (ENCODE))[1] märgitakse 2012 aasta septembri seisuga, et üle 80% DNA-l inimgenoomis on mingi biokeemiline funktsioon. Sellist järeldust on aga mitmete teadlaste poolt tugevalt kritiseeritud.[2][3]
Viite
- ↑ The ENCODE Project Consortium (2012). "An integrated encyclopedia of DNA elements in the human genome". Nature 489 (7414): 57–74.
- ↑ Robin McKie (24 February 2013). "Scientists attacked over claim that 'junk DNA' is vital to life". The Observer.
- ↑ Dan Graur, Yichen Zheng, Nicholas Price, Ricardo B. R. Azevedo1, Rebecca A. Zufall1 and Eran Elhaik (2013). "On the immortality of television sets: "function" in the human genome according to the evolution-free gospel of ENCODE". Genome Biology and Evolution