Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing: erinevus redaktsioonide vahel
typo |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
II kongressil, [[1921]]. aasta sügisel, tehti komisjonile, kuhu kuulusid Aren, Jansen, Espenberg, [[Johannes Greenberg]] ja [[Rudolf Sepp]] ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu põhikiri registreeriti [[Tallinn-Haapsalu rahukogu]]s [[14. märts]]il [[1922]]. |
II kongressil, [[1921]]. aasta sügisel, tehti komisjonile, kuhu kuulusid Aren, Jansen, Espenberg, [[Johannes Greenberg]] ja [[Rudolf Sepp]] ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu põhikiri registreeriti [[Tallinn-Haapsalu rahukogu]]s [[14. märts]]il [[1922]]. |
||
Ühingu esimene koosolek peeti 28. märtsil 1922. Koos olid Aren, Greenberg, Jansen, Espenberg ja Sepp. Valiti ajutine juhatus (kuhu kuulusid eelmainitud), mis kutsus kokku asutava koosoleku, mis toimus aprillis. Ühingu liikmeks astus üle 30 eesti tuntuima kunstniku. Peeti esimene ühingu peakoosolek, kus valitakse EKKKÜ juhatus, hindamiskomisjon ja revisjonikomisjon. Peakoosolek |
Ühingu esimene koosolek peeti 28. märtsil 1922. Koos olid Aren, Greenberg, Jansen, Espenberg ja Sepp. Valiti ajutine juhatus (kuhu kuulusid eelmainitud), mis kutsus kokku asutava koosoleku, mis toimus aprillis. Ühingu liikmeks astus üle 30 eesti tuntuima kunstniku. Peeti esimene ühingu peakoosolek, kus valitakse EKKKÜ juhatus, hindamiskomisjon ja revisjonikomisjon. Peakoosolek otsustas korraldada sügisel Tallinnas kunstinäitus. |
||
Esimene kunstinäitus Tallinnas 1922. aasta sügisel oli üliedukas. Töid müüdi umbes 300 000 marga eest. Tulude jagamine ja ka muud põhjused tekitasid konflikti, mille tulemusena astus senine juhatus tagasi. Uude juhatusse kuulusid Jansen, [[Arnold Kalmus]], [[Märt Laarman]], [[August Kilgas]] ja [[Jaan Koort]]. Samal koosolekul |
Esimene kunstinäitus Tallinnas 1922. aasta sügisel oli üliedukas. Töid müüdi umbes 300 000 marga eest. Tulude jagamine ja ka muud põhjused tekitasid konflikti, mille tulemusena astus senine juhatus tagasi. Uude juhatusse kuulusid Jansen, [[Arnold Kalmus]], [[Märt Laarman]], [[August Kilgas]] ja [[Jaan Koort]]. Samal koosolekul otsustati asutada EKKKÜ Tartu osakond. |
||
EKKKÜ jätkas regulaarselt edukate näituste korraldamist, asutas oma kunstistuudio ning üüris ruumid Mere puiesteel. Oli abiks Haridusministeeriumi kunstiosakonnale kunstipoliitiliste otsuste tegemisel. Probleemid tekkisid, kui EKKKÜ-st lahkunud Rudolf Sepp ja veel mõned kunstnikud asutasid [[Eesti Kunstnikkude Liit|Eesti Kunstnikkude Liidu]], mis konkureeris EKKKÜga. Eriarvamuste lahendamiseks |
EKKKÜ jätkas regulaarselt edukate näituste korraldamist, asutas oma kunstistuudio ning üüris ruumid Mere puiesteel. Oli abiks Haridusministeeriumi kunstiosakonnale kunstipoliitiliste otsuste tegemisel. Probleemid tekkisid, kui EKKKÜ-st lahkunud Rudolf Sepp ja veel mõned kunstnikud asutasid [[Eesti Kunstnikkude Liit|Eesti Kunstnikkude Liidu]], mis konkureeris EKKKÜga. Eriarvamuste lahendamiseks kutsuti 1923. aasta kevadel kokku III kunstnike kongress. Kongressist võtsid osa pea kõik tuntumad kunstnikud ja EKKKÜ tunnustati kunstnike ülemaaliseks kutseühinguks. |
||
Kui |
Kui asutati [[Kujutava Kunsti Sihtkapital]], kuulus selle nõukogusse kaks EKKKÜ esindajat. |
||
EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon.<ref name="EKL" /> [[1940]]. aastal korraldas EKKKÜ [[Kr. Raua nimeline kunstiaasta|Kr. Raua nimelise kunstiaasta]].<ref name="EKL" /> |
EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon.<ref name="EKL" /> [[1940]]. aastal korraldas EKKKÜ [[Kr. Raua nimeline kunstiaasta|Kr. Raua nimelise kunstiaasta]].<ref name="EKL" /> |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
==Allikad== |
==Allikad== |
||
* August Jansen, EKKKY synnist |
* August Jansen, EKKKY synnist |
||
* E. Ratnik, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing ja Tartu Kunstnikud, TKM kogude teatmik, Tartu, 1988, lk 43-72 |
|||
[[Kategooria:Kunstirühmitused]] |
[[Kategooria:Kunstirühmitused]] |
||
Redaktsioon: 26. veebruar 2014, kell 11:35
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing (EKKKÜ) rajati Tallinnas 1922. aasta märtsis eesti professionaalseid kunstnikke ühendava keskorganisatsioonina.
Esimesed sammud Peterburis kunsti õppinud eesti soost kunstnike ühendamiseks tegid Noor-Eesti Tartus ning Kunsti Selts Tallinnas. Aastatel 1912–1922 korraldati aktiivsemate kunstnike eestvedamisel mitmeid näitusi, üha teravamaks osutus vajadus organiseeruda. 1920. aastal tekkis Tartus kunstiühing Pallas, kuid see on enam-vähem kohaliku tähtsusega ühing.
1919 kutsusid Anton Starkopf, August Jansen, Ado Vabbe, Roman Espenberg jt kokku I eesti kunstnike kongressi, kus teoreetiliste küsimuste kõrval arutati ka majanduslikke ning professionaalseid muresid. Arutleti, kuidas olla abiks riiklikule kunstikorraldusele, millega tegeles Haridusministeeriumi kunstiosakond.
II kongressil, 1921. aasta sügisel, tehti komisjonile, kuhu kuulusid Aren, Jansen, Espenberg, Johannes Greenberg ja Rudolf Sepp ülesandeks töötada välja kunstnike ühingu põhikiri. Valminud põhikirja raskuspunktiks oli kunstnike kutsehuvide kaitsmine ja kunstikultuuri levitamine. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu põhikiri registreeriti Tallinn-Haapsalu rahukogus 14. märtsil 1922.
Ühingu esimene koosolek peeti 28. märtsil 1922. Koos olid Aren, Greenberg, Jansen, Espenberg ja Sepp. Valiti ajutine juhatus (kuhu kuulusid eelmainitud), mis kutsus kokku asutava koosoleku, mis toimus aprillis. Ühingu liikmeks astus üle 30 eesti tuntuima kunstniku. Peeti esimene ühingu peakoosolek, kus valitakse EKKKÜ juhatus, hindamiskomisjon ja revisjonikomisjon. Peakoosolek otsustas korraldada sügisel Tallinnas kunstinäitus.
Esimene kunstinäitus Tallinnas 1922. aasta sügisel oli üliedukas. Töid müüdi umbes 300 000 marga eest. Tulude jagamine ja ka muud põhjused tekitasid konflikti, mille tulemusena astus senine juhatus tagasi. Uude juhatusse kuulusid Jansen, Arnold Kalmus, Märt Laarman, August Kilgas ja Jaan Koort. Samal koosolekul otsustati asutada EKKKÜ Tartu osakond.
EKKKÜ jätkas regulaarselt edukate näituste korraldamist, asutas oma kunstistuudio ning üüris ruumid Mere puiesteel. Oli abiks Haridusministeeriumi kunstiosakonnale kunstipoliitiliste otsuste tegemisel. Probleemid tekkisid, kui EKKKÜ-st lahkunud Rudolf Sepp ja veel mõned kunstnikud asutasid Eesti Kunstnikkude Liidu, mis konkureeris EKKKÜga. Eriarvamuste lahendamiseks kutsuti 1923. aasta kevadel kokku III kunstnike kongress. Kongressist võtsid osa pea kõik tuntumad kunstnikud ja EKKKÜ tunnustati kunstnike ülemaaliseks kutseühinguks.
Kui asutati Kujutava Kunsti Sihtkapital, kuulus selle nõukogusse kaks EKKKÜ esindajat.
EKKKÜ-st kujunes suurim Eesti kunstnikke ühendav ja riigi poolt partnerina tunnustatud kunstnikeorganisatsioon.[1] 1940. aastal korraldas EKKKÜ Kr. Raua nimelise kunstiaasta.[1]
Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing likvideeriti koos teiste seniste kunstiorganisatsioonidega 15. novembril 1940 kui sotsialistliku riigi kunstieluga sobimatu.[1]
Vaata ka
Viited
Allikad
- August Jansen, EKKKY synnist
- E. Ratnik, Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühing ja Tartu Kunstnikud, TKM kogude teatmik, Tartu, 1988, lk 43-72