Lümfotsüüt: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
[[Pilt:SEM Lymphocyte.jpg|pisi|Inimese lümfotsüüt elektronmikroskoobiga vaadeldes.]]
[[Pilt:SEM Lymphocyte.jpg|pisi|Inimese lümfotsüüt elektronmikroskoobiga vaadeldes.]]
'''Lümfotsüüt''' ehk '''lümfirakk''' on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] [[lümfisüsteem]]i rakk. Lümfotsüüdid kuuluvad [[leukotsüüt]]ide hulka.<ref name="mercksource"/><ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 446:2004.</ref>
'''Lümfotsüüt''' ehk '''lümfirakk''' on paljude [[selgroogsed|selgroogsete]] [[lümfisüsteem]]i rakk. Lümfotsüüdid kuuluvad [[leukotsüüt]]ide hulka.<ref name="mercksource"/><ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 446:2004.</ref>

Lümfotsüütide [[areng]], [[morfoloogia]] ja [[patoloogia]] võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lümfotsüüte seostatakse adaptiivse (omandatud) immuunkaitsega ja nad liiguvad [[veri|vere]] ja [[lümf]]iga ning neid leidub [[lümfisoon]]tes, [[lümfisõlm]]edes, [[harkelund]]is, [[põrn]]as.


==Liigitus==
==Liigitus==
7. rida: 11. rida:
Lümfotsüütidel eristatakse 3 põhilist gruppi:
Lümfotsüütidel eristatakse 3 põhilist gruppi:
*[[NK-rakk|loomulikud tappurrakud]] (suured lümfotsüüdid)
*[[NK-rakk|loomulikud tappurrakud]] (suured lümfotsüüdid)
*[[B-lümfotsüüdid|B-lümfotsüüdid]] (väikesed lümfotsüüdid)
*[[B-lümfotsüüdid]] (väikesed lümfotsüüdid)
*[[T-lümfotsüüdid|T-lümfotsüüdid]] (väikesed lümfotsüüdid).
*[[T-lümfotsüüdid]] (väikesed lümfotsüüdid).


[[Pilt:Lymphocyte2.jpg|pisi|Värvunud lümfotsüüt [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] (ümbritsetud punaliblede poolt)]]
[[Pilt:Lymphocyte2.jpg|pisi|Värvunud lümfotsüüt [[valgusmikroskoop|valgusmikroskoobis]] (ümbritsetud [[punalible]]de poolt)]]


====T- ja B-lümfotsüüdid====
====T- ja B-lümfotsüüdid====


Osad T-lümfotsüüdid ja [[B- rakk|B-lümfotsüüdid]] on [[adaptiivne immuunsus|adaptiivse immuunvastuse]] peamised komponendid. T-rakud on seotud rakkude poolt vahendatud immuunsusega. [[B-rakk|B-rakud]] vastutavad peamiselt [[humoraalne immuunsus|humoraalse immuunsuse]] eest (seostumine antikehadega). Algselt avastati B-rakud lindudel [[Fabriciuse paun]]ast (inglise keeles ''bursa of Fabricius'').<ref name="merriam"/> Sealt tuleneb ka B-rakkude algupärane nimetus.
Osad T-lümfotsüüdid ja [[B-rakk|B-lümfotsüüdid]] on [[adaptiivne immuunsus|adaptiivse immuunvastuse]] peamised komponendid. T-rakud on seotud rakkude poolt vahendatud immuunsusega. [[B-rakk|B-rakud]] vastutavad peamiselt [[humoraalne immuunsus|humoraalse immuunsuse]] eest (seostumine antikehadega). Algselt avastati B-rakud lindudel [[Fabriciuse paun]]ast (inglise keeles ''bursa of Fabricius'').<ref name="merriam"/> Sealt tuleneb ka B-rakkude algupärane nimetus.


T- ja B-rakkude ülesanne on ära tunda kehavõõrad [[antigeenid]] antigeeni esitluse ajal. „Antigeeni esitlus“ on keha immuunsüsteemi protsess, mille käigus [[makrofaag]]id, [[dendriitrakk|dendriitrakud]] ja teised rakutüübid püüavad antigeenid kinni ja võimaldavad neid T-rakkudel ära tunda. Kui T- ja B-rakud on sissetungija ära tundnud, toodavad nad spetsiifilise vastuse, et maksimaalselt hävitada konkreetseid haigustekitajaid või haigustekitajate poolt nakatatud rakke. B-rakud reageerivad [[patogeenid]]ele, tootes suurel hulgal [[antikeha|antikehi]], mis neutraliseerivad kehavõõrad objektid ([[bakterid]] ja [[viirused]]). Vastava signaali saabumisel diferentseeruvad B-lümfotsüüdid plasmarakkudeks, mis produtseerivad antigeenidega seonduvaid valke – antikehi.
T- ja B-rakkude ülesanne on ära tunda kehavõõrad [[antigeenid]] antigeeni esitluse ajal. „Antigeeni esitlus“ on keha immuunsüsteemi protsess, mille käigus [[makrofaag]]id, [[dendriitrakk|dendriitrakud]] ja teised rakutüübid püüavad antigeenid kinni ja võimaldavad neid T-rakkudel ära tunda. Kui T- ja B-rakud on sissetungija ära tundnud, toodavad nad spetsiifilise vastuse, et maksimaalselt hävitada konkreetseid haigustekitajaid või haigustekitajate poolt nakatatud rakke. B-rakud reageerivad [[patogeenid]]ele, tootes suurel hulgal [[antikeha|antikehi]], mis neutraliseerivad kehavõõrad objektid ([[bakterid]] ja [[viirused]]). Vastava signaali saabumisel diferentseeruvad B-lümfotsüüdid plasmarakkudeks, mis produtseerivad antigeenidega seonduvaid valke – antikehi.
T-rakud jagunevad patogeenidega võitlemisel kaheks:
* [[T-abistajarakud]] ehk CD4-rakk (inglise ''helper cells'') suunavad immuunvastust komplekteerides [[tsütokiin]]e;
* [[Tsütotoksilised T-rakud]] toodavad toksilisi graanuleid, mis sisaldavad võimsaid [[ensüümid|ensüüme]]e, mis kutsuvad nakatunud rakkudes esile patogeeni surma.

B- ja T-lümfotsüüte, mis pole kokku puutunud võõra antigeeniga, nimetatakse neitsilikeks või [[naiivne rakk|naiivseteks rakkudeks]] (''virgin or naive cells''). Pärast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad neitsilikud rakud [[mälurakk]]udeks ning aktiveeritud B- ja T-rakkudeks, mis diferentseeruvad antikehasid produtseerivateks plasmarakkudeks ning retseptoreid produtseerivateks T-rakkudeks.
B- ja T-lümfotsüüte, mis pole kokku puutunud võõra antigeeniga, nimetatakse neitsilikeks või [[naiivne rakk|naiivseteks rakkudeks]] (''virgin or naive cells''). Pärast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad neitsilikud rakud [[mälurakk]]udeks ning aktiveeritud B- ja T-rakkudeks, mis diferentseeruvad antikehasid produtseerivateks plasmarakkudeks ning retseptoreid produtseerivateks T-rakkudeks.


37. rida: 37. rida:


Värvides [[mikroskoobipreparaat|preparaati]] (perifeerset verd) [[Wright]] meetodil, näeb läbi mikroskoobi, et normaalsel lümfotsüüdil on tumedalt värvuv suur [[rakutuum]] ja vähe eosinofiilset [[tsütoplasma]]t. Tavaolukorras on lümfotsüüdi tuuma suurus võrdeline [[erütrotsüüt|punase vererakuga]] (diameeter on umbes 7 mikromeetrit). [[Polüribosoom]]id on lümfotsüütide silmapaistvad tunnused. Neid saab [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobiga]]<ref name= Abbas/> vaadelda. Perifeerses veres on võimatu eristada B- ja T-rakke.<ref name= Abbas/> [[FACS|FACS`i]] (läbivoolutsütomeeter) kasutatakse spetsiaalsete lümfotsüütide [[populatsioon]]i lugemiseks. Seda meetodit kasutatakse lümfotsüütide, mis sisaldavad kindlaid pinnavalkude kombinatsioone, [[protsent|protsendi]] määramiseks. Pinnavalkudeks võivad olla [[immuunglobuliin]]id või diferatsiooni markerite kobarad [CD]. Lümfotsüütide iseloomu uurimiseks valkude abil, mida ta toodab, saab kasutada teisi teaduslikke tehnikaid, milleks on [[ELISPOT]] või [[sekretsiooni analüüsi tehnika]] (protsess, mida kasutatakse rakkude, mis toodavad konkreetset valku, identifitseerimiseks).<ref name= Janeway/>
Värvides [[mikroskoobipreparaat|preparaati]] (perifeerset verd) [[Wright]] meetodil, näeb läbi mikroskoobi, et normaalsel lümfotsüüdil on tumedalt värvuv suur [[rakutuum]] ja vähe eosinofiilset [[tsütoplasma]]t. Tavaolukorras on lümfotsüüdi tuuma suurus võrdeline [[erütrotsüüt|punase vererakuga]] (diameeter on umbes 7 mikromeetrit). [[Polüribosoom]]id on lümfotsüütide silmapaistvad tunnused. Neid saab [[elektronmikroskoop|elektronmikroskoobiga]]<ref name= Abbas/> vaadelda. Perifeerses veres on võimatu eristada B- ja T-rakke.<ref name= Abbas/> [[FACS|FACS`i]] (läbivoolutsütomeeter) kasutatakse spetsiaalsete lümfotsüütide [[populatsioon]]i lugemiseks. Seda meetodit kasutatakse lümfotsüütide, mis sisaldavad kindlaid pinnavalkude kombinatsioone, [[protsent|protsendi]] määramiseks. Pinnavalkudeks võivad olla [[immuunglobuliin]]id või diferatsiooni markerite kobarad [CD]. Lümfotsüütide iseloomu uurimiseks valkude abil, mida ta toodab, saab kasutada teisi teaduslikke tehnikaid, milleks on [[ELISPOT]] või [[sekretsiooni analüüsi tehnika]] (protsess, mida kasutatakse rakkude, mis toodavad konkreetset valku, identifitseerimiseks).<ref name= Janeway/>

Lümfotsüütide tüüpilised äratundmismarkerid

{| class="wikitable"
|+Lümfotsüütide tüüpilised äratundmismarkerid<ref name="Berrington"/>
|-
! Klass!! Funktsioon !! Kogus(hulk) !! Fenotüübilised markerid
|-
| '''NK- rakud''' || viiruslikult nakatunud rakkude ja kasvajarakkude lüüsimine || 7% (2–13%) || CD16, CD56 aga mitte CD3
|-
| '''T-abistajarakud''' || [[tsütokiinid]]e vabastamine ja kasvufaktorid,<br>mis reguleerivad teisi immuunsüsteemi rakke || 46% (28–59%) ||TCRαβ, CD3 ja CD4
|-
| '''Tsütotoksilised T-rakud''' || viiruslikult nakatunud rakkude, kasvajarakkude ja<br>siirikute lüüsimine || 19% (13–32%) || TCRαβ, CD3 ja CD8
|-
| '''γδT-rakud''' || immunoloogiline regulatsioon ja tsütotoksilisus || || TCRγδ ja CD3
|-
| '''B-rakud''' || antikehade eritamine || 23% (18–47%) || MHC klass II, CD19 ja CD21
|}


==Patoloogia==
==Patoloogia==
56. rida: 74. rida:
{{Vaata|Tümektoomia}}
{{Vaata|Tümektoomia}}


Lapseeas teostatud [[tümektoomia]] ehk [[tüümus]]e eemaldamise järgselt, korraldatakse organismi töö pisut ümber, nimelt ei komplekteeri tüümus enam piisavas koguses CD4+ abistajarakke ega saada neid [[lümfisõlm]]edesse ning [[põrn]]a, pärsitud saavad nii rakuline kui humoraalne immuunsus.
Lapseeas teostatud [[tümektoomia]] ehk [[tüümus]]e eemaldamise järgselt, püüab organism uue olukorraga kohaneda ja korralda oma tööd vastavalt olemasolevale seisundile, nimelt ei komplekteeri tüümus enam piisavas koguses [[CD4+ abistajarakk]]e ega saada neid [[lümfisõlm]]edesse ning [[põrn]]a, pärsitud saavad nii rakuline kui humoraalne immuunsus.


T-rakkude anomaaliatega seostatakse järgmisi haiguslikke seisundeid:
T-rakkude anomaaliad on :


*[[DiGeorge`i sündroom]]
*[[DiGeorge`i sündroom]]
81. rida: 99. rida:
<ref name= Abbas>{{cite book | author = Abbas AK and Lichtman AH | title = Cellular and Molecular Immunology | edition = 5th | publisher = Saunders, Philadelphia |year = 2003 | isbn = 0-7216-0008-5}}</ref>
<ref name= Abbas>{{cite book | author = Abbas AK and Lichtman AH | title = Cellular and Molecular Immunology | edition = 5th | publisher = Saunders, Philadelphia |year = 2003 | isbn = 0-7216-0008-5}}</ref>
<ref name= Robbins>{{cite book | author = Kumar, Abbas, Fausto | title = Pathologic Basis of Disease | edition = 7th}}</ref>
<ref name= Robbins>{{cite book | author = Kumar, Abbas, Fausto | title = Pathologic Basis of Disease | edition = 7th}}</ref>
<ref name="Berrington">{{cite journal|title=Lymphocyte subsets in term and significantly preterm UK infants in the first year of life analysed by single platform flow cytometry|journal=Clin Exp Immunol|date=2005-05|volume=140|issue=2|pages=289–292|doi=10.1111/j.1365-2249.2005.02767.x|pmid=15807853|author=Berrington, J. E.|last2=Barge|first2=D|last3=Fenton|first3=AC|last4=Cant|first4=AJ|last5=Spickett|first5=GP|pmc=1809375}}</ref>
<ref name="cancerconsult">[http://professional.cancerconsultants.com/ccj.aspx?id=36989 Current Topics in Oncology]</ref>
<ref name="cancerconsult">[http://professional.cancerconsultants.com/ccj.aspx?id=36989 Current Topics in Oncology]</ref>
<ref name="asco">[http://www.asco.org/ascov2/Meetings/Abstracts?&vmview=abst_detail_view&confID=47&abstractID=34439 Protective effect of a brisk tumor infiltrating lymphocyte infiltrate in melanoma: An EORTC melanoma group study. 2007]</ref>
<ref name="asco">[http://www.asco.org/ascov2/Meetings/Abstracts?&vmview=abst_detail_view&confID=47&abstractID=34439 Protective effect of a brisk tumor infiltrating lymphocyte infiltrate in melanoma: An EORTC melanoma group study. 2007]</ref>
}}
}}

==Välisallikad==
*[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/352799/lymphocyte Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s]
*Alberts B, Johnson A, Lewis J, et al., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK26921/ Molecular Biology of the Cell.], 4th edition, New York: Garland Science; 2002., Veebiversioon (vaadatud 26.02.2014)<small> (''inglise keeles'')</small>
*Eitan Yefenof,[http://elib.fk.uwks.ac.id/asset/archieve/e-book/NEOPLASMA%20-%20ONCOLOGY/Innate%20and%20Adaptive%20Immunity%20in%20the%20Tumor%20Microenvironment.pdf Innate and Adaptive Immunity in the Tumor Microenvironment], ISBN: 978-1-4020-6749-5, 2008 Springer Science + Business Media


[[Kategooria:Veri]]
[[Kategooria:Veri]]
[[Kategooria:Lümfisüsteem]]
[[Kategooria:Lümfisüsteem]]
[[Kategooria:Rakubioloogia]]
[[Kategooria:Rakubioloogia]]
[[Kategooria:Kliiniline meditsiin]]



[[ja:白血球#リンパ球]]
[[ja:白血球#リンパ球]]

Redaktsioon: 26. veebruar 2014, kell 09:20

Inimese lümfotsüüt elektronmikroskoobiga vaadeldes.

Lümfotsüüt ehk lümfirakk on paljude selgroogsete lümfisüsteemi rakk. Lümfotsüüdid kuuluvad leukotsüütide hulka.[1][2]

Lümfotsüütide areng, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Lümfotsüüte seostatakse adaptiivse (omandatud) immuunkaitsega ja nad liiguvad vere ja lümfiga ning neid leidub lümfisoontes, lümfisõlmedes, harkelundis, põrnas.

Liigitus

Lümfotsüütidel eristatakse 3 põhilist gruppi:

Värvunud lümfotsüüt valgusmikroskoobis (ümbritsetud punaliblede poolt)

T- ja B-lümfotsüüdid

Osad T-lümfotsüüdid ja B-lümfotsüüdid on adaptiivse immuunvastuse peamised komponendid. T-rakud on seotud rakkude poolt vahendatud immuunsusega. B-rakud vastutavad peamiselt humoraalse immuunsuse eest (seostumine antikehadega). Algselt avastati B-rakud lindudel Fabriciuse paunast (inglise keeles bursa of Fabricius).[3] Sealt tuleneb ka B-rakkude algupärane nimetus.

T- ja B-rakkude ülesanne on ära tunda kehavõõrad antigeenid antigeeni esitluse ajal. „Antigeeni esitlus“ on keha immuunsüsteemi protsess, mille käigus makrofaagid, dendriitrakud ja teised rakutüübid püüavad antigeenid kinni ja võimaldavad neid T-rakkudel ära tunda. Kui T- ja B-rakud on sissetungija ära tundnud, toodavad nad spetsiifilise vastuse, et maksimaalselt hävitada konkreetseid haigustekitajaid või haigustekitajate poolt nakatatud rakke. B-rakud reageerivad patogeenidele, tootes suurel hulgal antikehi, mis neutraliseerivad kehavõõrad objektid (bakterid ja viirused). Vastava signaali saabumisel diferentseeruvad B-lümfotsüüdid plasmarakkudeks, mis produtseerivad antigeenidega seonduvaid valke – antikehi.

B- ja T-lümfotsüüte, mis pole kokku puutunud võõra antigeeniga, nimetatakse neitsilikeks või naiivseteks rakkudeks (virgin or naive cells). Pärast kokkupuudet antigeeniga diferentseeruvad neitsilikud rakud mälurakkudeks ning aktiveeritud B- ja T-rakkudeks, mis diferentseeruvad antikehasid produtseerivateks plasmarakkudeks ning retseptoreid produtseerivateks T-rakkudeks.

Mälurakud on pikaealised – nad võivad organismis püsida kuu ja isegi aastaid. Mäletavad kokkupuuteid haigustekitajatega. Mälurakud võivad järgmise kokkupuute korral sama antigeeniga väga kiiresti diferentseeruda plasmarakkudeks ning killer-rakkudeks, tagades kiire immuunvastuse.

Lümfotsüütide areng

Hematopoees

Imetajate tüvirakud diferentseeruvad luuüdis[4] mitut tüüpi vererakkudeks. Seda protsessi nimetatakse vereloomeks. Protsessi käigus pärinevad kõik diferentseerumata lümfotsüüdid enne spetsiifiliseks muutununa ühisest lümfoidsest eellasrakust. Lümfotsüütide diferentseerumine toimub hierarhiliselt. Lümfotsüütide moodustumise protsessi kutsutakse lümfopoeesiks. B-rakud küpsevad B-lümfotsüütideks luuüdis,[5] aga T-rakud rändavad luuüdist harkelundisse, kus nad valmivad. Pärast B-lümfotsüütide ja T-lümfotsüütide valmimist sisenevad nad perifeersetesse lümfoidsetesse elunditesse (näiteks põrna ja lümfisõlmedesse), kus nad hakkavad täitma oma ülesannet, jälgides sissetungivaid patogeene ja kasvajarakke.

Lümfotsüüdid, mis on seotud omandatud immuunsusega, diferentseeruvad pärast kokkupuudet antigeeniga efektor- ja mälulümfotsüütideks. Efektorlümfotsüütide ülesanne on kõrvaldada antigeen, kas vabastades antikehi (B-lümfotsüütide puhul), vabastades tsütotoksilisi T-rakke või signaliseerides T-abistajarakke. Mälurakud jäävad perifeersetesse kudedesse ja vereringesse pikemaks ajaks, et reageerida samale antigeenile, kui vaja. Nad võivad elada nädalaid, aastaid, kuni organismi elu lõpuni, mis on väga pikk aeg võrreldes teiste leukotsüütidega.

Omadused

Elektronmikroskoobi pilt: Inimese vereringe. Pildil on punased verelibled ja valged verelibled: lümfotsüüdid, monotsüüt, neutrofiil ja mitmed väikesed diskikujulised trombotsüüdid

Värvides preparaati (perifeerset verd) Wright meetodil, näeb läbi mikroskoobi, et normaalsel lümfotsüüdil on tumedalt värvuv suur rakutuum ja vähe eosinofiilset tsütoplasmat. Tavaolukorras on lümfotsüüdi tuuma suurus võrdeline punase vererakuga (diameeter on umbes 7 mikromeetrit). Polüribosoomid on lümfotsüütide silmapaistvad tunnused. Neid saab elektronmikroskoobiga[4] vaadelda. Perifeerses veres on võimatu eristada B- ja T-rakke.[4] FACS`i (läbivoolutsütomeeter) kasutatakse spetsiaalsete lümfotsüütide populatsiooni lugemiseks. Seda meetodit kasutatakse lümfotsüütide, mis sisaldavad kindlaid pinnavalkude kombinatsioone, protsendi määramiseks. Pinnavalkudeks võivad olla immuunglobuliinid või diferatsiooni markerite kobarad [CD]. Lümfotsüütide iseloomu uurimiseks valkude abil, mida ta toodab, saab kasutada teisi teaduslikke tehnikaid, milleks on ELISPOT või sekretsiooni analüüsi tehnika (protsess, mida kasutatakse rakkude, mis toodavad konkreetset valku, identifitseerimiseks).[6]

Lümfotsüütide tüüpilised äratundmismarkerid

Lümfotsüütide tüüpilised äratundmismarkerid[7]
Klass Funktsioon Kogus(hulk) Fenotüübilised markerid
NK- rakud viiruslikult nakatunud rakkude ja kasvajarakkude lüüsimine 7% (2–13%) CD16, CD56 aga mitte CD3
T-abistajarakud tsütokiinide vabastamine ja kasvufaktorid,
mis reguleerivad teisi immuunsüsteemi rakke		 46% (28–59%) TCRαβ, CD3 ja CD4
Tsütotoksilised T-rakud viiruslikult nakatunud rakkude, kasvajarakkude ja
siirikute lüüsimine		 19% (13–32%) TCRαβ, CD3 ja CD8
γδT-rakud immunoloogiline regulatsioon ja tsütotoksilisus TCRγδ ja CD3
B-rakud antikehade eritamine 23% (18–47%) MHC klass II, CD19 ja CD21

Patoloogia

Lümfotsüütide hulk on osa perifeersetest vererakkudest ja väljendatakse protsendina valgete vererakkude hulgast.

Lümfotsüütide arvu kasvu teatakse kui lümfotsütoos ja lümfotsüütide arvu langus on lümfotsütopeenia.

Kõrge:

Suurenenud lümfotsüütide kontsentratsioon viitab tavaliselt viiruslikule infektsioonile (mõnel harval juhul viitab suurenenud lümfotsüütide hulk leukeemiale).

Madal:

Vähenenud lümfotsüütide kontsentratsioon on seostatud suurenenud nakatumise võimalusega peale operatsiooni või traumat.

Lümfotsüüdid ja tüümuse haiguslikud seisundid

Tümektoomia

 Pikemalt artiklis Tümektoomia

Lapseeas teostatud tümektoomia ehk tüümuse eemaldamise järgselt, püüab organism uue olukorraga kohaneda ja korralda oma tööd vastavalt olemasolevale seisundile, nimelt ei komplekteeri tüümus enam piisavas koguses CD4+ abistajarakke ega saada neid lümfisõlmedesse ning põrna, pärsitud saavad nii rakuline kui humoraalne immuunsus.

T-rakkude anomaaliatega seostatakse järgmisi haiguslikke seisundeid:

Lümfotsüüdid ja HIV

Kui inimene nakatub HIV-tõppe sekkuvad viiruseosakesed tugevasti T-lümfotsüütide taastootmistsükklisse. T-lümfotsüüte küll komplekteeritakse tavapärases tsüklis, kuid HIV viirusemolekulid ründavad ja hävitavad massiliselt T-rakke (täpsemalt hävitab ta CD4+ alagrupi T-lümfotsüüte). Neid lümfotsüüte peetakse inimese immuunsuse kaitsel väga olulisteks. Nende hääbumisel muutub keha vastuvõtlikuks ka sellistele viirustele, mis terveid inimesi ei mõjutakski. HIV-tõve leviku ulatust määratakse tavaliselt CD4+ T-rakkude hulgaga patsiendi veres aga ka teistel meetoditel nagu HIV'i antikehade test. Oluline on teada testi läbiviimise metoodikat ning valiidsuusmääära. Ka teiste viiruste (kaasa arvatud DNA-viiruste) või lümfotsüütide häireid saab algselt samuti hinnata lümfotsüütide protsendi järgi veres.


Kasvajasse infiltreeruvad lümfotsüüdid

Mõnede pahaloomuliste kasvajate puhul, nagu melanoom[8] ja pärasoolevähk lümfotsüüdid migreeruvad ja ründavad kasvajat. Mõnel juhul võib see viia primaarse kasvaja taandumiseni.[9]

Viited

  1. ↑ "Dorlands Medical Dictionary:lymphocyte". Vaadatud 27. jaanuaril 2009.
  2. ↑ "Meditsiinisõnastik" 446:2004.
  3. ↑ The process of B-cell maturation was elucidated in birds and the B most likely means "bursa-derived" referring to the bursa of Fabricius. "B Cell". Merriam-Webster Dictionary. Encyclopedia Brittanica. Vaadatud 28. oktoobril 2011.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 Abbas AK and Lichtman AH (2003). Cellular and Molecular Immunology (5th ed.). Saunders, Philadelphia. ISBN 0-7216-0008-5.
  5. ↑ Kumar, Abbas, Fausto. Pathologic Basis of Disease (7th ed.).{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. ↑ Janeway, Charles (2001). Immunobiology; Fifth Edition. New York and London: Garland Science. ISBN 0-8153-4101-6. {{cite book}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend).
  7. ↑ Berrington, J. E.; Barge, D; Fenton, AC; Cant, AJ; Spickett, GP (2005-05). "Lymphocyte subsets in term and significantly preterm UK infants in the first year of life analysed by single platform flow cytometry". Clin Exp Immunol. 140 (2): 289–292. DOI:10.1111/j.1365-2249.2005.02767.x. PMC 1809375. PMID 15807853. {{cite journal}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |date= (juhend)
  8. ↑ Current Topics in Oncology
  9. ↑ Protective effect of a brisk tumor infiltrating lymphocyte infiltrate in melanoma: An EORTC melanoma group study. 2007

Välisallikad

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lümfotsüüt&oldid=3859670"