Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:Hydrogen-cyanide-3D-vdW.png|pisi|Sinihappe molekuli mudel]] |
[[Pilt:Hydrogen-cyanide-3D-vdW.png|pisi|Sinihappe molekuli mudel]] |
||
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ehk '''tsüaanvesinikhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on |
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ehk '''tsüaanvesinikhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–90 mg <ref> Hydrogen cyanide |
||
Toxicological overview, http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1202487078453 Vaadatud 24.02.2014</ref>. |
|||
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui hukkamistel; samuti mõningate [[kõrgmolekulaarne ühend|kõrgmolekulaarsete ühendite]] sünteesimiseks, [[taimekahjur]]ite tõrjeks jne. |
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui hukkamistel; samuti mõningate [[kõrgmolekulaarne ühend|kõrgmolekulaarsete ühendite]] sünteesimiseks, [[taimekahjur]]ite tõrjeks jne. |
||
| 9. rida: | 11. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{Viited |
{{Viited}} |
||
<ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 10. köide, 1998.</ref>}} |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 24. veebruar 2014, kell 21:26
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele surmav kogus sinihapet on 50–90 mg [1].
Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui hukkamistel; samuti mõningate kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks jne.
Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada[viide?].
Viited
- ↑ Hydrogen cyanide Toxicological overview, http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1202487078453 Vaadatud 24.02.2014