Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{Jõgi |
{{Jõgi |
||
| |
| nimi = Piusa jõgi |
||
| pildi_nimi = Härma müür.jpg |
| pildi_nimi = Härma müür.jpg |
||
| |
| pildi_seletus = [[Härma müür]] |
||
| |
| lähe = [[Plaani Küläjärv]] | lähe_NS = 57.67573 | lähe_EW = 27.08075 |
||
| suue = [[Pihkva järv]] |
| suue = [[Pihkva järv]]e | suue_NS = 57.96742 | suue_EW= 27.81657 |
||
| valgla_maad = [[Eesti]], [[Venemaa]] |
| valgla_maad = [[Eesti]], [[Venemaa]] |
||
| pikkus = 109 km |
| pikkus = 109 km |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
| jõe_langus = 212 m |
| jõe_langus = 212 m |
||
| jõe_lang = 1,94 m/km |
| jõe_lang = 1,94 m/km |
||
| äravool = |
|||
| paremad_lisajõed = |
| paremad_lisajõed = |
||
| vasakud_lisajõed = |
| vasakud_lisajõed = |
||
}} |
}} |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
Jõe pikkus on 109 km, [[valgala]] 796 km², millest 508 km² on Eesti teritooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. |
Jõe pikkus on 109 km, [[valgala]] 796 km², millest 508 km² on Eesti teritooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima [[langus]]ega jõgi. |
||
| 26. rida: | 26. rida: | ||
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]]. |
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]]. |
||
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]]<ref>Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref> |
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]].<ref name="Tammer 2005">Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref> |
||
Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel, paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad |
Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel, paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad.<ref name="Tammer 2005" /> |
||
<ref>Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref>. |
|||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
*[[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]] |
*[[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]] |
||
* [[Piusa liivakivipaljandid]] |
* [[Piusa liivakivipaljandid]] |
||
| ⚫ | |||
{{Coordinate |NS=57.96712588 |EW=27.819314 |type=waterbody |region=RU}} |
|||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Eesti jõed]] |
[[Kategooria:Eesti jõed]] |
||
Redaktsioon: 20. veebruar 2014, kell 23:36
| Piusa jõgi | |
|---|---|
 | |
| Lähe | Plaani Küläjärv |
| Suubub | Pihkva järve |
| Valgla maad | Eesti, Venemaa |
| Valgla pindala | 796 km² |
| Pikkus | 109 km |
| Langus | 212 m |
| Lang | 1,94 m/km |
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.
Piusa jõgi saab alguse Plaani Küläjärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.
Jõe pikkus on 109 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti teritooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi.
Jõe ääres asub Vastseliina alevik.
Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada.[1]
Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel, paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad.[1]