Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Piusa jõgi
	Härma müür Härma müür
Lähe	Plaani Külajärve (Haanja kõrgustik) 57° 40′ 33″ N, 27° 4′ 51″ E
Suubub	Pihkva järv 57° 58′ 1″ N, 27° 49′ 1″ E
Valgla maad	Eesti, Venemaa
Valgla pindala	796 km²
Pikkus	109 km
Langus	212 m
Lang	1,94 m/km

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 20. veebruar 2014, kell 22:57

Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.

Jõe pikkus on 109 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti teritooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi.

Jõe ääres asub Vastseliina alevik.

Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.

Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.

Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala, mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka Piusa ürgoru matkarada^[1]..

Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel, paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad ^[2].

@@ 26. rida: / 26. rida: @@
 Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]].
-Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]].
+Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud [[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]], mis algab Vana-Vastseliina piiskopilinnuse varemetest ja kulgeb allavoolu. Kaitseala pindala on 720 hektarit. Kaitsealal paikneb ka [[Piusa ürgoru matkarada]]<ref>Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref>..
+Piusa jõgi on piirijõeks setode ja võrokeste vahel, paremal kaldal on setode asualad ja vasakul kaldal võrokeste asualad
+<ref>Tammer, Enno ''Ümber Eesti'', Tartu: Tammerraamat, 2005.</ref>.
+== Viited ==
+{{viited}}
 ==Vaata ka==
 *[[Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala]]