Virumaa

Eesti muinasmaakonnad.

Virumaa (saksa Kreis Wierland, ladina Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas. Maakonna ajaloolised alad on kaasajal jagatud tänaste Lääne- ja Ida-Viru maakonna vahel. Samas hõlmavad Ida- ja Lääne-Virumaa ka mitmeid osi ajaloolisest Tartumaast ning ajaloolisest Järvamaast, mistõttu ajaloolise Virumaa piirid ei vasta kaasaegsete Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade piiridele.

Geograafia

Virumaa piirneb põhjasuunal Soome lahega, ranniku ääres asuvad ida-lääne suunal lahed: Narva laht, Kunda laht, Toolse laht, Rutja laht, Eisma laht, Pedasaare laht, Vergi laht, Käsmu laht, Munga laht.

Esiaeg

 Pikemalt artiklis Eesti esiajalugu, Eesti linnuste loend: Alulinn, Avispea linnus, Tarvanpää linnus, Äntu linnus (Agelinde, Punamäe linnus)

Virumaa muinaskihelkonnad 13. sajandi alguses

Ajaloolisse Viru maakonda kuulus 13. sajandil viis kihelkonda:

• Alutaguse (Alentagh)
• Askälä (Askælæ)
• Lemmu, mille lõunaosa kandis nime Pudiviru (Pudyviru)
• Mahu (Maum)
• Repel (Reppel)

Läänemereäärsete paganate maade jaotus ristisõdijate riikide vahel, 1225-1250. Taani kuninga maad on märgitud kaardi ülaosas

Keskaeg

 Pikemalt artiklis Eesti keskaeg

Taani aeg

• 1219–1220 – Taani kuningas allutas ja ristis Virumaa alad (Vt. Taani valdused Eestis).
• 1219 – Mõõgavendade ordu Võnnu orduvennad koos liivlaste, lätlaste, sakslaste, ugalaste ja järvalastega tegid laastava sõjakäigu Virumaale
• 1223–1224 – Saarlaste algatatud ülestõusust võtsid osa ka virulased. Ülestõusu käigus vabastati vallutajatest peaaegu kogu Maavald (va Tallinn).
• 1226 – Läti Henriku kroonikas mainitakse esimest korda Tarvanpea asulat
• 1238 – Stensby lepinguga tagastati Taanile 1227. aastast Mõõgavendade ordu hiljem Liivi ordu käes olnud maad (Harjumaa, Revala ja Virumaa).
• Taani hindamisraamatus, mida koostati kuni 1241. aastani, oli Alentagh 316 adramaad (ehk talu).
• 1252 – nimetatakse taanlaste uut tugikohta linnust Wesenberghi (Tarvanpea keskalamsaksa keeles)
• 1253 – novgorodlased ja karjalased laastasid maa-alad lääne pool Narva jõge.
• 1255 – toimus novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Maavalda
• 1256 – esimesed teated Narva linnusest, mis ehitati taanlaste poolt Narvia küla lähistele.
• 1267 – algas uuesti sõjategevus õiguste üle kontrollida kaubandust ja laevatamist Narva jõel. Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel tungisid Virumaale Rakvereni, rüüstasid raskelt piirkonda. Kindlust vallutada ei suutnud ja kaotasid ühe oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöördusid tagasi.
• 1268 – Jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle Narva jõe ning läksid Rakvere alla, hävitades teel hulga koopasse (Olgino maaalune kalmistu) (pakku põgenenud rahvast. Koobastikku juhiti vesi ja väljatulijad tapeti.
• 1268 – 18. veebruaril leidis aset Kihola jõel verine lahing novgorodlaste ja sakslaste-eestimaalaste vahel. Novgorodlased said lahingus lüüa. Novgorodi vürst Dowmonti rüüstas tagasiteel Virumaad.
• 1294 – Novgorodi vürsti väesalk põletas Narva.
• 13. sajandil – moodustati Virumaa aladele Jõhvi– ja Narva kirikukihelkonnad, hilisem Vaivara kihelkond.
• 1268, 18. veebruar – ründasid maakonda Novgorodi vürsti Dimitri ja Pihkva vürsti Dowmonti väed.
• 14. sajandini – ei olnud Virumaa halduslikult jagatud.
• 1302 – linnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula sai Lübecki linnaõigused.
• 1341 – novgorodlased põletasid teist korda Narva asula.
• 1346 – esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas.
• 1346 – Taani kuningas Valdemar IV müüs peale Jüriöö ülestõusu oma Eestimaa alad valdused (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega) Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 Liivimaa ordule.

Kihelkonnad 13. sajandil

• Haljala kihelkond
• Viru-Nigula kihelkond
• Viru-Jaagupi kihelkond
• Lüganuse kihelkond
• Jõhvi kihelkond
• Simuna kihelkond
• Kadrina kihelkond

Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558

Vana-Liivimaa

 Pikemalt artiklis Vana-Liivimaa

• 1347. – aastal algas Virumaal Liivimaa ordu võimuperiood. Moodustati Narva foogtkond, kuhu kuulus ka Vaivara kihelkonna ala.
• 1347 – alustas Liivimaa ordu Narva linnuse tugevdamist.
• 1349 – moodustati Vasknarva foogtkond, samal aastal ehitati kihelkonna maa-alale esimene Vasknarva ordulinnus, kuid pihkvalased hävitasid selle sõjakäiguga samal aastal.
• 1354 – mainiti ajalooallikates esmakordselt Jõhvi kihelkonda Virumaa koosseisus.
• 1367 – novgorodlased põletasid kolmandat korda Narva.
• 1407 – Liivimaa-Pihkva sõda (1406–1409), 29. juunil tungisid pihkvalased vürst Konstantini ja Roman Sidorovi juhatusel üle Narva jõe Virumaale, rüüstasid palju külasid ja pöördusid rikkaliku röövsaagiga tagasi.
• 1427–1442 – aastatel ehitas Liivimaa ordu Vasknarva ordulinnuse endisele kohale üles. Kindlust kutsuti Vastne-Narva, alamsaksa keeles Nyslot. Linnusest sai Vasknarva foogtkonna keskus.
• 1501 – Liivimaa-Moskva sõda, Moskva suurvürstiriigi vägi, kus oli palju tatarlasi, tungis röövides ja rüüstates Virumaa kaudu Harjumaale. Sõjaväel olid kaasas koerad, et maarahvast metsadest üles otsida. Teine Moskva vägi tegutses samal ajal Vanal-Liivimaal. Kuuenädalase rüüstamise järele hävitati palju majapidamisi ja vähenes kohutavalt rahvastiku arv. Üks kaasaegne allikas märkis ära 40 000 tapetut ja vangivõetut.
• 1503 – Rakveres rajati frantsisklaste Püha Mihkli katoliku kiriku klooster,
• 1520 – Narva, dominiiiklaste Püha Anna kloostri esmamainimine.

14. sajandil tekkinud kihelkonnad

• Väike-Maarja kihelkond

15. sajandil tekkinud kihelkonnad

• Rakvere kihelkond

Vene tsaaririigi poolt vallutatud ja okupeeritud alad aastatel 1570–1577

Liivimaa sõda

 Pikemalt artiklis Eesti varauusaeg, Liivimaa sõda

• 1558, 22. jaanuar – Vene-Liivi sõda, Moskva tsaaririigi vägi tungis põhjas Virumaa ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestis kolm nädalat.
• 1558, 11. mai – Moskva tsaaririigi väed vallutasid Narva.
• 1558, 6. juuni – Moskva tsaaririigi väed vallutasid Vasknarva.
• 1558 – Moskva tsaaririigi väed hõivasid Rakvere
• 1561, 4. juuni – 6. juuni – andis Harju-Viru rüütelkond ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le.
• 1561, 1566 ja 1571 – katkuaastad.
• 1568 – mõisameeste rüüsteretk Virumaale, piirati Rakvere linna ja põletati maha Rakvere juures alev ning lahkuti sõjasaagiga
• 1570 – Moskva tsaaririigi opritšnina rüüsteretk Narva, tapeti Narva venelasi, hävitati, põletatati.
• 1573 – Moskva tsaaririigi vägede suur sõjakäik Narva kaudu Viru-, Harju- ja Järvamaale, vallutati Paide linnus. Pärast Paide vallutamist liikus 16 000 meheline sõjavägi Läänemaale, sai aga Koluvere lahingus rootslastelt lüüa.
• 1574, Rakvere piiramine (1574) Rootsi vägede poolt
• 1581, 6. november – Rootsi väed vallutasid moskoviitidelt Narva ning aastatel 1581–1591 kuulus Narva Rootsi Ingeri koosseisu

Rootsi aeg

 Pikemalt artiklis Rootsi aeg

• 1583, 10. august – Moskva tsaaririik sõlmis Rootsiga kolmeks aastaks Pljussa vaherahu mille alusel Põhja- ja Lääne-Eesti alad läksid Rootsi kuninga võimu alla.
• 1591–1617 – Narva ja Vasknarva foogtkonnad ühendati Narva lääniks.
• 15. sajandil – liideti Lüganuse kihelkonna alad halduslikult Virumaaga.
• 17. sajandil – liideti Virumaaga halduslikult Viru-Nigula kihelkonna alad, mis enne kandsid Mahu kihelkonna nime. Virumaa halduspiir ulatus sellest ajast Kunda jõeni.
• 1613 – Venemaa Segaduste ajal, toimunud sõjategevuse käigus tungisid vene väed mõlemalt poolt Peipsit Eestimaale ja rüüstasid Alutaguse pirkonda
• 1617 – oli Virumaa haldusüksussena Rootsi Ingeri osa.
• 1623 – mainiti esmakordselt Vaivara kihelkonda (Waywerschen Kerspel) – endine Narva kihelkond.
• 1641 – liideti Virumaa aladel olevad kirikukihelkonnad kiriklikult Ingeri superintendatuuriga.
• 1651 – ühendati Virumaa nii halduslikult, kui kiriklikult Eestimaa kubermanguga Eestimaa aadelkonna soovil.
• 1654 – 1744 – eksisteeris Iisaku kihelkond eraldi kihelkonnana. 1744 aastal liideti osa Iisaku kihelkonna alasid Jõhvi- ning osa alasid Viru-Jaagupi kihelkonnaga.
• 1658. aastal sõlmiti Vallisaare mõisas (Usnowa) Vaivara kihelkonnas Vallisaare vaherahu, mis peatas 1656.–1658. aastal Moskva tsaaririigi poolt alustatud Moskva tsaaririigi-Rootsi sõjad.
• 1700 – algas Põhjasõda. Moskva tsaaririigi esimesed rüüstesalgad tungisid septembrikuus Virumaale. Algas Narva piiramine Moskva vägede poolt. 19. novembril toimus Põhjasõjas esimene Narva lahing (1700).
• 1703–1704 – Vene vägede korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
• 1704 – Vene väed vallutasid Narva
• 1704 – eraldati Narva maakond Virumaast ja liideti Ingerimaaga.
• 1708 – Narva ja Tartu kodanikkond viidi Moskva tsaaririigi aladele sundasumisele, kes osaliselt pääsesid tagasi alles viis aastat hiljem, väga paljud aga surid asumisel.

Virumaa maakonnad 17. sajandi algul

F. de Witt'i 18.saj alguses avaldatud kaart

Rootsi valdused

• Alutaguse
• Virumaa

17. sajandil tekkinud kihelkonnad

• Vaivara kihelkond
• Iisaku kihelkond (vaheajaga, täieõiguslikult jälle 19. sajandil)

Uusaeg

 Pikemalt artiklis Eesti uusaeg

Moskva tsaaririik

• 1708 – 1722 – oli Virumaa koos Tartumaaga Narva kreisi nime all, Moskva tsaaririikMoskva tsaaririigi Peterburi kubermangu kooseisus, kui vallutatud ala.

Venemaa keisririik

• 10. septembril 1721 – sõlmiti Uusikaupunki rahu, mis lõpetas Põhjasõja. Rootsi kuningriik loovutas sellega Eestimaa kubermangu, Hiiumaa, Ingerimaa, Liivimaa kubermangu ja Saaremaa, Venemaa keisririigile.
• 1771 – 1919 – Virumaal moodustati kaks praostkonda.
• 1783 – loodi Viru kreis ja Narva kreis, kuhu kuulus osa Virumaa maid ja osa Narva jõe taguseid Ingeri alasid.
• 1797 – eraldati Narva kreisile allunud maadest Narva linn, ülejäänud maad liideti Eestimaa kubermanguga.
• 1798 – 1888 – moodustati Virumaal adrakohtu ringkond, kuhu kuulusid Iisaku, Jõhvi, Vaivara ja Viru-Nigula kirikukihelkondade alad.
• 1816 – jõustus Eestimaa talurahvaseadus, mis vabastas talupojad pärisorjusest, kuid ei lahendanud maaküsimust.
• 1856 – 5. juunil anti välja uus talurahvaseadus, mis võimaldas talupoegadel maad rentida või päriseks osta.
• 1865 – Jõhvis toimus esimene laulupidu
• 1866 – vallareformiga vabastati vallad mõisate eestkoste alt, neist said riiklikud haldusüksused.
• 1867 – moodustati uuesti Iisaku kihelkond Jõhvi kihelkonna ja lõunapoolsete kihelkondade jagamisel.
• 1891-1893 – liideti enamus valdu suuremateks.

Viru kreis

Virumaa jaotus 19.–20. sajandil

Rakvere ehk Viru kreis jaotus Alutaguse, Ranna-Virumaa ja Maa-Virumaaks, 19. sajandi alguses kolmeks adrakohtupiirkonnaks, territooriumil asus 1 linn, 10 kirikukihelkonda. Kreisi maakonnalinn oli kreisilinn Rakvere (Kreis-Stadt Wesenberg)

Alutaguse Territoorium 1878 1/3 ruutversta, territooriumil: 3 kirikukihelkonda Vaivara kihelkond, (Maholmschen Kirchspiel), Jõhvi kihelkond (Kirchspiel Jewe), Lüganuse kihelkond (Kirchspiel Luggenhusen).

Ranna-Virumaa Territoorium 1526 ruutversta, territooriumil: kreisilinn (Rakvere - Wesenberg), 4 kirikukihelkonda Viru-Nigula kihelkond (Maholm), Haljala kihelkond (saksa Kirchspiel Haljall), Kadrina kihelkond (Kirchspiel St. Katharinen), Rakvere kihelkond (Kirchspiel Wesenberg),

Maa-Virumaa Territoorium 1200 ruutversta, territooriumil: 3 kirikukihelkonda Viru-Jaagupi kihelkond (Kirchspiel Jacobi), Väike-Maarja kihelkond (Kirchspiel Klein-St. Marien), Simuna kihelkond (Kirchspiel St. Simonis) Iisaku kihelkond (Isaak) (asutati uuesti 1867. aastal).

Uusim aeg

 Pikemalt artiklis Eesti uusim aeg

Viru maakond Eesti Vabariigis (1918–1940)

Fail:Alutaguse.jpg

Narva-tagune piirkond 1925. aastal

Aastatel 1920–1940, piirnes Viru maakond idasuunal 90 km pikkuselt Vene NFSV ja NSV Liidu Peterburi/Petrogradi kubermangu ja Leningradi oblasti, Jamburi ja Oudova maakonnaga Eesti ja NSV Liidu piir algas Narva lahe idakaldal Ropša küla juurest, Peipsi järve kirdekaldal asuva Podkustovje külani. Idapoolseim Virumaa piiripunkt asus Kobõljaki küla lähedal, Balti raudtee ja Narva-Jamburgi kivitee vahel, umber 10 km kaugusel Narva linnast. Läänepool piirdus maakond Harju ja Järva maakonnaga. Piirijoon Järva maakonnaga oli 88 km pikkune ning algas Simuna kihelkonna Seli mõisa juurest, kulges mööda Valgejõge ja lõppes Harjumaal Leppoja juures. Edasi kulges piirijoon, Harju maakonnaga 21 km pikkuselt, Aaspere vallas Leppoja juurest Munga lahe lõunarannal asuva Võhusoo külani. Lõunasuunal piirnes Viru maakond, Tartu maakonnaga 85 km pikkuse piirijoonega. Peipsi järve looderannikult Rannapungerja jõe suudmest 3 km võrra lõunapoolt, kuni Simuna kihelkonnas voolava Seli jõeni. Lisaks piirnes maakond ka 38,5 km pikkuselt Peipsi järvega ning põhjasuunal 211,8 km pikkuselt Soome lahega, Munga lahest kuni Narva lahe idarannikuni. Maakonna pindala oli 7387,1 km². Maakonna piirides oli lisaks mandrile ka saared: Mohni, Stenskäri, Uhtja, Ulkari ja Alvi jt..

Eesti Vabadussõja lõpetanud Tartu rahulepinguga, läksid Eesti Vabariigi koosseisu ka Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Karjati/Raja vald, mis kuulusid Vaivara kihelkonda.

 Pikemalt artiklis Viru-Ingeri

Viru maakonna vallad (40) ja kirikukihelkonnad

Eesti haldusjaotus 1925. aastal

Jõhvi vald, Järve vald, Kohtla vald, Mäetaguse vald Voka vald Haljala vald, Varangu vald, Vihula vald Palmse vald Kalvi vald Kose vald (hilisem Piiri vald) Iisaku vald Erra vald Maidla vald Kunda-Malla vald Aaspere vald Saksi vald Undla vald Vohnja vald

Rakvere vald Sõmeru vald Rägavere vald Vao vald Porkuni vald Küti vald Skarjätina vald hilisem (Raja vald) Püssi vald Roela vald Avanduse vald Paasvere vald Salla vald Venevere vald Narva vald Tudulinna vald Illuka vald Pada vald Vasknarva vald, Vaivara vald Auvere-Joala vald (enne Auvere-Joala-Mustajõe vald)

Kiriklikult jagunesid Virumaa vallad, mille piirid ei kattunud alati vallapiiridega 11 kirikukihelkonda: (Vaivara, Jõhvi, Lüganuse, Viru-Nigula, Haljala, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Viru-Jakobi, Simuna ja Iisaku kihelkonda) ja Alutaguse, hiljem Narva-Alutaguse ja Viru praostkonda.

• 2 linna: Rakvere ja Narva, 3 alevit: Narva-Jõesuu, Kunda, Jõhvi.

Vaata ka

• Virumaa vapp
• Eesti haldusjaotus

Kirjandus

• Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 70-86. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Bornhaupt, Christian (1855). Entwurf einer geographisch-statistisch-historischen Beschreibung Liv-, Ehst- und Kurlands, nebst einer Wandkarte. Riga: W.F. Häcker. Lk lk. 23-24. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
• Edgar V. Saks. "Viru nime iidsest algupärast. Võitleja, november 1963, nr. 11, lk. 8.
• Virumaa, Maakonna minevikku ja olevikku kajastav koguteos. Koostanud Ernst Rosenberg. Viru Maavalitsuse väljaaanne 1924, Rakvere.

Välislingid

• Virumaa Entsüklopeedia
• Ajaloolise Virumaa tutvustus Eesti mõisaportaalis
• Alutaguse metsades 1937. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR