Põlva maakond: erinevus redaktsioonide vahel
64. rida: | 64. rida: | ||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
--[[Eri:Kaastöö/193.40.192.10|193.40.192.10]] 20. veebruar 2014, kell 11:13 (EET)==Välislingid== |
|||
==Välislingid== |
|||
{{Commonskat|Põlva County}} |
{{Commonskat|Põlva County}} |
||
* [http://www.polvamaa.ee/ Põlvamaa portaal] |
* [http://www.polvamaa.ee/ Põlvamaa portaal] |
||
* [http://www.stat.ee/ppe-polva-maakond Põlva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis |
* [http://www.stat.ee/ppe-polva-maakond Põlva maakond] statistikaameti piirkondliku statistika portaalis |
||
* [http://digar.nlib.ee/digar/show.action?id=128518/ Kanepi wiskeid kihelkonna ajaloost, 1925] |
|||
{{EST}} |
{{EST}} |
||
Redaktsioon: 20. veebruar 2014, kell 12:13
Põlva maakond | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 2164,77 km² | |
Elanikke: 27 448 (2011)[1] | |
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) | |
Maakonnalinn: Põlva | |
Põlva maakond ehk Põlvamaa 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Põlva rajooni ala.
Üldandmed
Põlva maakond (Põlvamaa) asub Kagu-Eestis. Põlvamaa piirneb põhjas ja loodes Tartu, idas ja kagus Venemaa Pihkva oblasti, lõunas ja edelas Võru, läänes Valga maakonnaga. Maakonna kirdepiir Lämmi- ja Pihkva järves on ühtlasi riigipiiriks Venemaaga.
Kohalikud omavalitsused
Põlva maakonnas on 13 valda:
Ahja vald - Kanepi vald - Kõlleste vald - Laheda vald - Mikitamäe vald - Mooste vald - Orava vald - Põlva vald - Räpina vald - Valgjärve vald - Vastse-Kuuste vald - Veriora vald - Värska vald
Maakonnalinn Põlva oli omaette omavalitsusüksus aastani 2013, mil ta ühines Põlva vallaga.
Loodus
Põlva maakond liigestub maastikuliselt kaheks:
- Kagu-Eesti lavamaa (maakonna lääne- ja keskosa)
- Palumaa (ida- ja kaguosa).
Põlva maakond kuulub tervenisti Peipsi-Pihkva järve vesikonda, mis tähendab, et maakonna kõigi üle 40 jõe ja oja veed jõuavad Peipsisse ja Lämmijärve.
Maakonnas on ligi 130 järve, kogupind 1000 ha. Enamik maakonna järvedest moodustavad järvestikke:
- Kanepi-Kooraste aheljärvestik, kus suurimateks järvedeks on Jõksi järv (65 ha), Piigandi järv (43 ha) ja Kooraste Suurjärv (39 ha).
- Mooste järved
- Orav järved
- Partsi järved
- Tilsi järved
Maakonna suurim järv on Meelva järv (78,7 ha).
Põlva maakonnas asub riigi üks tuntumaid looduslikke vaatamisväärsusi Suur Taevaskoda, mis kujutab endast Ahja jõe tekitatud 24,5 m kõrgust liivakivipaljandit.
Rahvastik
Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2009 oli Põlva maakonnas 31 002 elanikku. Neist 47,48% oli mehed ning 52,52% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,97‰, suremuse üldkordaja 13,64‰ ja loomulik iive -3,68‰. 94,74% elanikest oli eestlased ja 4,04% venelased. Alaealisi (vanuses 0–14) oli 14,77%, tööealisi (vanuses 15–64) 66,43% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,80%. Töötuse määr[2] oli 8,6%. Elanike tihedus oli 14,3 in/km².[3]
Asustusüksused
Põlva maakonnas on 2 linna, 7 alevikku ja 255 küla.
- Külad
- Aarna - Abissaare - Adiste - Aiaste - Akste - Andre - Audjassaare - Beresje - Eoste - Erastvere - Haavapää - Hanikase - Hauka - Heisri - Himma - Himmaste - Himmiste (Veriora) - Hino - Holvandi - Hurmi - Häätaru - Ibaste - Igrise - Ihamaru - Jaanikeste - Jaanimõisa - Jantra - Joosu - Jõevaara - Jõeveere - Jõgehara - Jõksi - Järvepää - Kaagna - Kaagvere - Kaaru - Kadaja - Kahkva - Kahkva (Orava) - Kakusuu - Kamnitsa - Kanassaare - Karaski (Kõlleste) - Karilatsi (Kõlleste) - Karilatsi (Vastse-Kuuste) - Karisilla - Karste - Kassilaane - Kastmekoja - Kauksi - Kiidjärve - Kikka - Kirmsi - Kiuma - Kliima - Koidula - Koigera - Kolodavitsa - Kolossova - Kooli - Koolma - Koolmajärve - Kooraste - Koorvere - Korela - Korgõmõisa - Kosova - Kostkova - Kremessova - Krootuse - Krüüdneri - Kullamäe - Kundruse - Kunksilla - Kõivsaare - Kõliküla - Kõnnu - Kõvera - Kähri - Kärsa - Köstrimäe - Lahe - Laho - Laho (Veriora) - Laossina - Lauri - Leevaku - Leevi - Leevijõe - Lepassaare - Lihtensteini - Liinamäe - Linte - Litvina - Lobotka - Logina - Loko - Lootvina - Lutepää - Lutsu (Põlva) - Luuska - Lüübnitsa - Maaritsa - Madi - Magari - Mammaste - Marga - Matsuri - Meelva - Meemaste - Metste - Miiaste - Mikitamäe - Mustajõe - Mustakurmu - Mõtsavaara - Mõtsküla - Mägiotsa - Männisalu - Määsovitsa - Mügra - Naha - Naruski - Nedsaja - Niitsiku - Nohipalo - Nooritsmetsa - Nulga - Närapää - Orajõe - Orava - Oro - Padari - Pahtpää - Palutaja - Partsi - Pattina - Peetrimõisa - Perdaku - Peri - Piigandi - Piigaste - Pikajärve - Pikareinu - Pindi - Piusa - Podmotsa - Popovitsa - Praakmani - Pragi - Prangli - Puskaru - Puugi - Puugnitsa - Puuri - Põlgaste - Päka - Pääsna - Pääväkese - Raadama - Rahumäe (Räpina) - Raigla - Rasina - Rebasmäe - Rebaste - Riihora - Ristipalo - Roosi - Rosma - Ruusa - Rõsna - Rõssa - Rääptsova - Rääsolaane - Saabolda - Saareküla - Saatse - Samarina - Sarvemäe - Saverna - Savimäe - Selise - Sesniki - Sillapää - Sirvaste - Soe - Soena - Soesaare - Soodoma - Soohara - Sulaoja - Suuremetsa - Suure-Veerksu - Suurküla - Suurmetsa - Sõreste - Säkna - Säpina - Säässaare - Sülgoja - Süvahavva - Taevaskoja - Tamme (Orava) - Terepi - Tiido - Tilsi - Timo - Tonja - Toolamaa - Toomasmäe - Tooste - Treski - Tromsi - Tsirksi - Tuderna - Tuulemäe - Tõdu - Tännassilma - Uibujärve - Ulitina - Usinitsa - Vaartsi - Valgemetsa - Valgesoo - Valgjärve - Vana-Koiola - Vanaküla - Vanamõisa - Varbuse - Vardja - Varesmäe - Vareste - Vedernika - Velna - Verhulitsa - Verioramõisa - Veski - Viira - Viisli - Viluste - Vinso - Vissi - Vivva - Vooreküla - Voorepalu - Voropi - Võiardi - Võika - Võpolsova - Võuküla - Võõpsu - Väike-Rõsna - Väike-Veerksu - Vändra - Õrsava
Vaata ka
Viited
- ↑ Elukoht ja soo-vanusjaotus. Rahva ja eluruumide loendus 2011, Statistikaamet.
- ↑ 2007.-2009. libisev keskmine
- ↑ Statistikaameti koduleht
--193.40.192.10 20. veebruar 2014, kell 11:13 (EET)==Välislingid==
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Põlva maakond |
- Põlvamaa portaal
- Põlva maakond statistikaameti piirkondliku statistika portaalis
- Kanepi wiskeid kihelkonna ajaloost, 1925