Eestimaa kubermanguvalitsus

Eestimaa kubermanguvalitsus oli aastail 1722 kuni 1917 Põhja-Eestis Eestimaa kubermangus tegutsenud Venemaa keisririigi haldusasutus, mille juht oli kuberner.

Toompea loss. Ca 1880–1890, enne Aleksander Nevski katedraali ehitamist

Pärast 1773. aastat asus Eestimaa kubermanguvalitsus aastatel 1767–1773 ümberehitatud Toompea lossis.

Eestimaa kuberneri ametikoht loodi Senati 3. juuli 1783. aasta ukaasiga, seoses 7. novembri 1775. aasta kubermanguseaduse laiendamisega Eestimaa kubermangule.

Senati 3. detsembri 1783 ukaasiga asutati Tallinna asehalduskond, mille kõrgemaks administratiivasutuseks sai Tallinna Asehalduskonna Valitsus eesotsas kuberneriga. Kuberner vastutas kõigi kohalike asutuste tegevuse eest, talle allusid ka kohalik sõjavägi ja politsei.

1796. aasta ukaasiga likvideeriti Tallinna asehalduskond, kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga. Kuni 1802. aastani allus kuberner Venemaa Keisririigi Senatile ja alates 1802. aastast Venemaa Keisririigi Siseministeeriumile. Samast ajast loodi kuberneri juurde asjaajamise kordineerimiseks kuberneri kantselei. Kuberneri võim laienes kõigile kohalikele asutustele.

Kubermanguvalitsuse juht oli kuberner, kuberner oli ka enamuse kubermangu komiteede ja komisjonide esimeheks:

• talurahvaasjade komisjon (aastail 1893–1917) (по делам крестьянского управления);
  • komissar Erast Hiatsintov (−1905)
  • komissar Karl von Brevern (1905–1906)
• linnaasjade komisjon (1877–1917);
• vabrikute ja mäeasjanduse komisjon (1894–1917) – Eestimaa kubermangu wabrikuasjade ja mäetööstuse kommisjon;
• väeteenistuse komisjon (1874–1917) (по делам воинской повинности );
• metsakaitse komitee (1888–1917).

Juhid ja organisatsioon

• kuberner
  • 2 nõunikku kubermanguvalitsuses;
• Kohtupalat
  • esimees, 2 nõunikku, 4 assessorit;
• Kroonupalat (в казенной палате):
  • asekuberner (вице-губернатор), 3 nõunikku, kubermangu kassapidaja (губернский казначей) ja 2 assessorit;
• kubermangu prokurör
• Heakorra prikaas (приказ общественного призрения, Благочиния Управа) oli aastast 1782 kubermangulinnades asunud ning mõningasi haldus ja kohtuvõimu otsuseid elluviinud korrakaitseüksus. Korraldas linnas heakorra ning kaubandusege seonduvaid küsimusi.
• kubermangu maamõõtja ja arhitekt.
  • Salomon Severin Dobermann (19. veebruar 1744 Hamburg-23. märts 1815 Tallinn), õppis Jena Ülikoolis 1763–1766. a.) tuli Eestisse peale Jena Ülikooli lõpetamist 1766. a. metsaülemaks. 6. 03. 1768. a. määrati ta keisri ukaasiga Eestimaa Ülemmaakohtu maamõõtjaks. 1. 04. 1774. a. määrati ta Senati ukaasiga esimeseks riigi maamõõtjaks Eestimaa kubermangu.
  • Georg Gustav Stroch,
• linnades oli ette nähtud komandandi ametikoht, komandandi puudumisel täitis neid ülesandeid (городничий.)

Algselt polnud kuberneri kantseleil iseseivaid koosseise ja struktuurseid alajaotusi, välja arvatud kuberneri juures olev eriline sekretär ja paar kantseleiametnikku, kelle ülesandeks oli salajase kirjavahetuse pidamine. 1794. a moodustati viimastest iseseisev „salajane osa”.

1852. a ukaasiga kinnistati kuberneri kantselei koosseisud — kaks lauaülemat kahe abilisega, neli kirjutajat ja kaks ametnikku erilisteks vajadusteks.

1865. a kuberneri kantselei koosseisud muutusid. Struktuursete osadena tekkisid:

• aruande- ja (1852–1917) palvekirjade lauad (1868–1885), mis 1886. a nimetati ümber korraldavaks;
• salajane (1868–1915),
• linnade (1877–1917) ja
• toiduainelauad (1846–1869);
• passi ekspeditsioon moodustati 1863. a ja muudeti 1873. a lauaks.

Peale laudade tegutsesid kantselei juures ajutised ja alalised komisjonid ning komiteed:

• Eestimaa Kubermangu Rõugepanemise Komitee (1852–1883);
• Kubermangu Rahvatervise komitee (1865–1871);
• Eestimaa Varustuskomisjon (1824–1843);
• Tallinna Ümbruse Teede Korrastamise Komisjon (1852–1855);
• Kambi ja Raasiku Mõisate Komisjon (1849–1851).

Maakondades

Tallinna maakond, Paldiski maakond, Haapsalu maakond, Paide maakond, Rakvere maakond

• maakonnakohus
  • kohtunik ja 2 kaasistujat, sekretär ja kantselitöötajad;
• maakonnakassa (уездное казначейство)
  • maakonna kassapidaja
• maakonna maamõõtja
• maakonnaarst
• maakonnaapteeker(abiarst).

Venemaa Ajutine Valitsus võttis 4. märtsil 1917 vastu otsuse tagandada ametist kubernerid ja panna ametisse Eestimaa kubermangukomissari. 5. märtsil 1917 nimetati Eestimaa kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska.

Välislingid

• Справочная книжка Эстляндской губернии 1890