Inimeste ohverdamine: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Resümee puudub
Kirjalikes allikates on esmakordselt teateid eestlaste inimohverdamisest leidub Bremeni Adami 11. sajandi lõpul kirja pandud ''Gesta Hammaburgensis ecclesiae pontificium'' (Andmed Hamburgi kirikuvürstidest). Seal ta kirjutab, et [[Kuramaa]] saare taga on saar nimega Aestland (Eesti) ning mille elanikud samuti ei usu kristlaste jumalat. Selle asemel austavad nad draakoneid ja linde (dracones adorant cum volucribus), kellele nad ohverdavad kaupmeestelt ostetud inimesi. Neid vaadatakse enne hoolikalt, et nad oleksid terved ja et draakon ohvrit tagasi ei lükkaks (XVII ptk).
 
Ka "[[Henriku liivimaaLiivimaa kroonika]]s" on teateid eestlaste inimohverdamistest ja ka [[kannibalism]]ist. Viimane ilmnes äärmusliku abinõuna kriitilisel momendisl, mil söödi vaenlase südant, et tema väge omandada.
 
[[Ümera lahing]]u kirjelduses teatab kroonik muuseas, et:" [---] ''eestlased olid võtnud kinni sakslasi, liivlasi ja lätlasi ning mõned neist lihtsalt tapnud, teised praadinud elusalt ja mõned kiskunud riietest paljaks ja teinud nende selja peale mõõkadega risti ning lõiganud pärast kõrid maha'' (XIV: 8).

Navigeerimismenüü