Jamaica: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: yo:Jamáíkà is a good article
Resümee puudub
19. rida: 19. rida:
| valitsusjuhi_nimi = [[Portia Simpson-Miller]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Portia Simpson-Miller]]
| pindala = 10 991
| pindala = 10 991
| rahvaarv = 2 692 600 {{väiksem|(2006)}} <ref name="EE">EE 15. kd, lk 268.</ref>
| rahvaarv = 2 909 700 {{väiksem|(2013)}} <ref>https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/jm.html</ref>
| rahvastiku_tihedus = 252
| rahvastiku_tihedus = 252
| iseseisvus = 6. august 1962
| iseseisvus = 6. august 1962

Redaktsioon: 9. veebruar 2014, kell 11:13

Jamaica
Jamaica asendikaart
Juhtlause

Out of many, one people

(ee Üks rahvas paljude seas)
Riigihümn Jamaica, Land We Love
Pealinn Kingston
Pindala 10 991 km²
Riigikeel inglise
Rahvaarv 2 909 700 (2013) [1]
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord konstitutsiooniline monarhia
Kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Patrick Allen
Peaminister Portia Simpson-Miller
Iseseisvus 6. august 1962
SKT 12,35 mld dollarit (2007) [2]
SKT elaniku kohta 4598 dollarit (2007) [2]
Rahaühik dollar (JMD)
Usund kristlased (65%), budistid, muslimid [3]
Ajavöönd maailmaaeg -5
Tippdomeen .jm
ROK-i kood JAM
Telefonikood 1-876

Jamaica (eesti keeles varem Jamaika) on riik ja saar Kariibi meres. Ta piirneb põhjast Kuubaga ja idast Haiti saarega, millel asuvad Haiti ja Dominikaani Vabariik.

Ajalugu

Riigi nimetus pärineb aravakkidelt, kes asusid saarele elama umbes aastal 1000. Xamayca tähendas 'puu- ja veemaad'.

Jamaica avastas eurooplaste jaoks Christoph Kolumbus1494. aastal. Algul sai sellest Hispaania asumaa. Kolumbus kasutas saart oma perekonna eravaldusena.

Aastal 1670 hõivasid saare inglased. Briti asumaaks oleku esimese 200 aasta järel sai Jamaicast maailma suurim suhkru eksportija. See sai võimalikuks tänu suure hulga orjatööjõu sissetoomisele Aafrikast.

Aastal 1838 keelustati saarel ametlikult orjapidamine, sest mustanahaliste suhtarv oli muutunud suureks: iga valge kohta saarel tuli ligi 20 mustanahalist. Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu.

Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres.

Majanduse allakäik 1970. aastatel tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt Jamaica peamisele sissetulekuallikale turismile.

Riigikord

Jamaica on konstitutsioonilise monarhiaga riik. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse .

Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaksEsindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks. Senati koosseis nimetatakse peaministri ja opositsiooni liidri poolt.

Jamaical on kaheparteisüsteem: kordamööda on võimul Riiklik Rahvapartei ja Jamaica Tööpartei.

Vallad

Jamaica on jagatud 3 maakonnaks (Cornwall, Middlesex, Surrey) ja need 14 vallaks:

Loodus

Jamaica

Jamaica saare sisemaa on mägine. Mägesid ümbritseb kitsas rannikutasandik. Seetõttu asuvad kõik suuremad linnad rannikulal. Suuremad linnad on pealinn Kingston ja Montego Bay saare põhjaosas.

Jamaica kliima on troopiline, kuum ja niiske. Sisemaa kliima on muutlikum.

Vaata ka

Viited

  1. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/jm.html
  2. 2,0 2,1 Jamaica. Rahvusvaheline Valuutafond. Kasutatud 1.06.2009. (inglise)
  3. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega EE on ilma tekstita.

Välislingid

Mall:Link GA Mall:Link GA