Viktor Juštšenko: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 7. veebruar 2014, kell 16:51

Viktor Juštšenko (ukraina Віктор Андрійович Ющенко; sündis 23. veebruaril 1954 Horuživka külas Sumõ oblastis) on Ukraina poliitik, Ukraina president 23. jaanuarist 2005 25. veebruarini 2010.

Juštšenko on Meie Ukraina (Наша Україна) partei auesimees.

Elulugu

Viktor Juštšenko vanemad olid tema kodukülas kooliõpetajad. Aastal 1970 asus ta õppima Ternopili rahanduse ja majanduse instituuti. 1976. aastast alates töötas ta panganduses. 1985 sai ta Nõukogude Liidu Riigipanga Ukraina osakonna juhiks. 1989–1992 töötas ta mitmes Ukraina pangas. Jaanuaris 1993 sai temast Ukraina rahvuspanga juht.

Aastal 1996 juhtis Juštšenko rahareformi, millega Ukrainale kindlustati stabiilne valuuta. 1997 nimetas ajakiri Global Finance teda maailma parimate pankurite hulgas.

Aastal 1998 kaitses ta majandusteaduste kandidaadi kraadi.

1999. aasta detsembrist 2001. aasta maini oli Juštšenko Ukraina peaminister.

Oranž revolutsioon

2004. aasta presidendivalimiste eel diagnoositi Viktor Juštšenkol dioksiinimürgitus, mille põhjustajaks peetakse tahtlikku mürgitamist poliitiliste rivaalide poolt. Mürgituse tagajärjel moondus Juštšenko nägu.

Presidendivalimised toimusid pingelises õhkkonnas. Opositsioonifraktsiooni Meie Ukraina juhi Juštšenko peamiseks vastaskandidaadiks oli tegutsev peaminister Viktor Janukovõtš, kelle valimisvõidu nimel pruugiti riigiaparaadi abi. Valimiste teise vooru pääsesidki Juštšenko ja Janukovõtš. Võitjaks kuulutati esialgu Janukovõtš, kuid tulemused erinesid oluliselt uksesuuküsitluste omadest. Esitati hulk tõendeid valimispettuste juhtumitest.

Järgnenud opositsiooni protestiväljaastumised, meeleavaldused ja streigid said tuntuks Oranži revolutsioonina. Oranž oli Juštšenko kampaaniavärv, mida protestijad ulatuslikult kasutasid. Kiievisse voolas Juštšenko toetajaid kogu Ukrainast, mõnel päeval küündis linnatänavatel protestijate arv hinnanguliselt ligi miljonini. Janukovõtši toetajad, eriti Ida- ja Lõuna-Ukraina elanikud, kogunesid omakorda vastuaktsioonidele sinise värvi all, Janukovõtši võidu tühistamise korral ähvardati muuhulgas Ukrainast lahkulöömisega. Ülemkohus tühistas valimistulemused, Juštšenko võitis kordushääletuse märgatava ülekaaluga (52 protsenti Janukovõtši 44 vastu).

President

Juštšenko presidendiaastatel jätkusid poliitilised vastuolud Ukrainas. President polnud teravas vastuolus mitte üksnes Janukovõtši juhitud poliitiliste jõududega vaid ka Oranži revolutsiooni kaasjuhi, Julija Tõmošenko juhitud jõududega. President Juštšenko saatis kahel korral (2007. ja 2008. aastal) laiali Ülemraada.

2008. aastal süvenenes Ukrainas majanduskriis ja Juštšenko toetajate arv populaarsusküsitlustes kahanes vaid mõne protsendini.

2010. aasta presidendivalimiste esimeses voorus kogus Juštšenko 5,45 % häältest ja teise vooru ei pääsenud.

Isiklikku

Viktor Juštšenko on teist korda abielus, tema abikaasa Kateryna (Katherine-Claire ) Juštšenko, sündinud 1961 Chicagos, on välisukrainlanna, kes pidi kriitikute sunnil 2005. aastal USA kodakondsusest loobuma. Juštšenkol on viis last: pojad Andri ja Tarass ning tütred Vitalina, Sofija ja Hrõstõna. Tal on ka kaks lapselast.

Välislingid

Viktor Juštšenko koduleht (ukraina, vene ja inglise keeles)
Marge Sillaots. Ukrainlased: 2008. aasta suurim pettumus on president Juštšenko Õhtuleht, 26. detsember 2008
Arstid: Juštšenko on peaaegu täielikult paranenud dioksiinimürgitusest Postimees, 2. veebruar 2009
Juštšenko võrdles Moskvalt laenu küsimist Molotov-Ribbentropi paktiga Postimees, 10. veebruar 2009

Eelnev Valeri Pustovoitenko	Ukraina peaminister 1999–2001	Järgnev Anatoli Kinahh
Eelnev Leonid Kutšma	Ukraina president 2005–2010	Järgnev Viktor Janukovõtš

@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Viktor Juštšenko vanemad olid tema kodukülas kooliõpetajad.
 Aastal [[1970]] asus ta õppima [[Ternopil]]i rahanduse ja majanduse instituuti. [[1976]]. aastast alates töötas ta panganduses. [[1985]] sai ta Nõukogude Liidu Riigipanga Ukraina osakonna juhiks. [[1989]]–[[1992]] töötas ta mitmes Ukraina pangas. Jaanuaris [[1993]] sai temast Ukraina rahvuspanga juht.
@@ 22. rida: / 21. rida: @@
 Järgnenud opositsiooni protestiväljaastumised, meeleavaldused ja streigid said tuntuks [[Oranž revolutsioon|Oranži revolutsioonina]]. Oranž oli Juštšenko kampaaniavärv, mida protestijad ulatuslikult kasutasid. [[Kiiev]]isse voolas Juštšenko toetajaid kogu Ukrainast, mõnel päeval küündis linnatänavatel protestijate arv hinnanguliselt ligi miljonini. Janukovõtši toetajad, eriti Ida- ja Lõuna-Ukraina elanikud, kogunesid omakorda vastuaktsioonidele sinise värvi all, Janukovõtši võidu tühistamise korral ähvardati muuhulgas Ukrainast lahkulöömisega. Ülemkohus tühistas valimistulemused, Juštšenko võitis kordushääletuse märgatava ülekaaluga (52 protsenti Janukovõtši 44 vastu).
+[[File:Yushchenko2.jpg|thumb| USA (George W. Bush)  ja Ukraina (Viktor Juštšenko) presidentide käepigistus Kiievis,1. aprill 2008]]
 ===President===
 Juštšenko presidendiaastatel jätkusid poliitilised vastuolud Ukrainas. President polnud teravas vastuolus mitte üksnes Janukovõtši juhitud poliitiliste jõududega vaid ka Oranži revolutsiooni kaasjuhi, [[Julija Tõmošenko]] juhitud jõududega. President Juštšenko saatis kahel korral (2007. ja 2008. aastal) laiali [[Ülemraada]].