Kettagolf

Taldrikugolf (inglise keeles disc golf; eesti keeles ka kettagolf) on mäng, mille eesmärgiks on visata lendav taldrik võimalikult väheste visetega spetsiaalsesse korvi. Mängureeglid on üsna sarnased tavalisele golfile. Taldrikugolfi mängitakse umbes 40 riigis üle maailma.

Ajalugu

Esimene teadaolev taldrikugolfi sarnane mäng toimus 1926. aastal Vancouveris, mil rühm koolilapsi mängis üht mängu tinakaantega. Mäng toimus rajal, mille nad olid ise kooli territooriumile püsti pannud. Vanemas eas jäi ketaste pildumine tagaplaanile. Sarnaseid juhtumeid oli ka hiljem, mis kõik lõppesid kahjuks samamoodi.

1965. aastal tuli George Sappenfieldile huvitav idee. Mängides ühel pärastlõunal golfi tuli ta mõttele, et lapsed tema mänguväljakul võiksid mängida golfisarnast mängu frisbiketastega. Koos Ed Headrickiga leiutasid nad esimese taldrikugolfi korvi ning tegelesid mängu populariseerimisega. Ed Headrick lõi mitmeid taldrikugolfiga seotud ühinguid, kaasa arvatud PDGA (Professional Disc Golf Association), mis on tänapäeval taldrikugolfis juhtiv organisatsioon.

Eesti

Taldrikugolf jõudis Eestisse 2000. aastate alguses. Pärast esimeste püsiradade rajamist Mäeotsale ja Jõulumäele on taldrikugolf teinud läbi suure arengu. Kümne aasta jooksul on Eestis tekkinud sadu mängijaid ning loodud üle kahekümne püsiraja. Esimesed Eesti meistrivõistlused toimusid 2009. aastal Mäeotsa, Jõulumäe ja Keila radadel.

Reeglid

Taldrikugolfi reeglid on üsna sarnased tavalise golfi reeglitele. Iga rada alustatakse spetsiaalselt alalt, mida nimetatakse tiialaks. Tiiala võib olla valmistatud mitmesugustest materjalidest, näiteks betoonist, kummist või puidust. Loodusliku tiiala puhul peab olema maastikule märgitud spetsiaalne joon, millest ei tohi ketta lahtilaskmise hetkel üle astuda.

Maandunud ketta ette pannakse väikesemõõduline markerketas, mille tagant sooritatakse järgmine vise. Viskab mängija, kelle ketas on korvist kõige kaugemal. Rada loetakse läbituks siis, kui kõik mängijad on oma ketta korvi visanud.

Võistlustel jaotatakse mängijad 3-4-liikmelistesse rühmadesse. Esimene vise tiialalt tehakse järjekorras, mis on märgitud skoorkaardile. Kui kõik mängijad grupis on oma esimese viske teinud, minnakse ketaste maandumiskoha juurde ning iga mängija otsib üles oma ketta. Järgmistel radadel viskab esimesena mängija, kelle eelmise raja tulemus oli kõige väiksem. Mängu võidab mängija, kes läbib raja väikseima visete arvuga.

Visked

Taldrikugolfis on kasutusel kolm põhilist viset - putt ehk lähivise, eestkäsi ja tagantkäsi.

Pikad visked ehk drive'id jagunevad eestkäeks ja tagantkäeks. Nende põhiline vahe on ketta lennul. Eestkäe puhul kaldub ketas loomuliku pöörlemise tõttu paremale, tagantkäe puhul vasakule. Vasaku käega visates pöörleb ketas teistpidi ning kaldub vastupidises suunas.

Putti ehk lähiviset kasutatakse korvi viskamiseks ja korvile lähenemiseks. Putt on vaieldamatult mängu tähtsaim osa, sest halb putioskus tähendab visete kaotamist ka korvi lähedal.

Varustus

Taldrikugolfi varustus on üsna odav. Enamikul mängijaist tuleb osta vaid kettad ja kott ketaste kaasas kandmiseks. Ketaste hinnad jäävad enamasti 10 ja 15 euro vahele. Radadel mängimine on üldjuhul tasuta.

Kettad

Mängus kasutatakse kolme tüüpi kettaid.

'Driver' ehk kaugmaaketas on pikima lennuga ketas. Kaugmaaketta tunneb ära selle terava serva järgi. Kaugmaakettaid kasutatakse pikkadeks viseteks korvi suunas ning nende täpsus ei pruugi olla kõige suurem.

'Midrange' ehk keskmaaketas on korvile kontrollitud lähenemiste sooritamiseks. See on suurema täpsusega kui kaugmaaketas, kuid ei lenda tömbima serva tõttu nii kaugele.

'Putter' ehk lähimaaketas on mõeldud peamiselt korvi viskamiseks. Lähimaaketas on ümara servaga ning valmistatud haarduvamast materjalist, et paremini korvi kettidesse kinni jääda. Lähimaaketast on küll lihtne kontrollida, kuid selle lennupikkus jääb kaugmaa- ja keskmaaketastele alla.

Kogenud mängijatel on kotis mitu eri tüüpi ketast - mitu putterit, mitu keskmaa- ja kaugmaaketast. Ketastel on erinevad lennukiirused, hõljumis- ning pöördeomadused, mis annavad mängijale rajal rohkem võimalusi viske sooritamiseks. Kettatootjaid on palju, neist suurimad on Westside Discs, Latitude 64, Dynamic Discs, Innova ja Discraft.

Lisavarustus

Enamikel mängijatel on spetsiaalne kott ketaste kandmiseks rajal. Mängimiseks sobib pea igasugune matka- või spordiriietus. Vihmase ilmaga tuleb ilmtingimata kanda hästi pinnasega haakuvaid jalanõusid, et vältida libisemist viskamise ajal.

Rajad

Taldrikugolfi rada Keilas.

2013. aasta augusti seisuga on Eestis kokku 24 taldrikugolfi parki:

• Nõmme Keen taldrikugolfi park, Harjumaa, Tallinn
• Pirita taldrikugolfi park, Harjumaa, Tallinn
• Keila taldrikugolfi park, Harjumaa, Keila
• Kõrvemaa taldrikugolfi park, Harjumaa
• Paluküla taldrikugolfi park, Hiiumaa
• Mäetaguse taldrikugolfi park, Ida-Virumaa
• Alutaguse puhke- ja spordikeskuse taldrikugolfi park, Ida-Virumaa
• Mõedaku taldrikugolfi park, Lääne-Virumaa
• Mäeotsa talu taldrikugolfi park, Põlvamaa
• Mammaste Tervisespordikeskuse taldrikugolfi park, Põlvamaa, Põlva
• Kõlleste taldrikugolfi park, Põlvamaa
• Rääma taldrikugolfi park, Pärnumaa, Pärnu
• Jõulumäe taldrikugolfi park, Pärnumaa
• Pirgu taldrikugolfi park, Raplamaa
• Seli Tervisekeskuse taldrikugolfi park, Raplamaa
• Elva linna taldrikugolfi park, Tartumaa, Elva
• Annikoru taldrikugolfi park, Tartumaa
• Alatskivi taldrikugolfi park, Tartumaa
• Tähtvere Dendropargi taldrikugolfi park, Tartumaa, Tartu
• Suure-Jaani taldrikugolfi park, Viljandimaa
• Viljandi taldrikugolfi park, Viljandimaa, Viljandi
• Õru valla taldrikugolfi park, Valgamaa
• Tehvandi taldrikugolfi park, Valgamaa, Otepää
• Meegaste taldrikugolfi park, Valgamaa
• Võru linna taldrikugolfi park, Võrumaa, Võru

Välislingid

• Taldrikugolfi reeglid
• Taldrikugolfi ajalugu
• PDGA koduleht
• Kettaspordi e-pood ja foorum
• Evolutioni koduleht
• EDHLi koduleht