Tšetšeeni Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Tšetšeeni Vabariik
	vene Чеченская Республика (Tšetšenskaja Respublika)
	tšetšeeni Нохчийн Республика (Nohhtšiin Respublika)
	; Tšetšeenia vapp ; Tšetšeenia lipp
	Pindala: 15 700 km²
	Elanikke: 1 324 959 (2013)
	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
	Pealinn: Groznõi
	Ametlikud keeled: vene ja tšetšeeni

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 6. veebruar 2014, kell 19:30

Tšetšeeni Vabariik (Tšetšeenia; vene Чечня, tšetšeeni Noxçiyçö) on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.

Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja Tereki-äärsetel tasandikel.

Piirneb läänes Inguši Vabariigiga, loodes Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga ja Stavropoli kraiga, idas Dagestani Vabariigiga ning välisriikidest Gruusiaga lõunas.

Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Atšhoi-Martani rajoon (Ачхой-Мартановский район)
Groznõi rajoon (Грозненский сельский район)
Gudermessi rajoon (Гудермесский район)
Kurtšaloi rajoon (Курчалоевский район)
Nadteretšnõi rajoon (Надтеречный район)
Naurskaja rajoon (Наурский район)
Nožai-Jurti rajoon (Ножай-Юртовский район)
Šali rajoon (Шалинский район)
Šatoi rajoon (Шатойский район)
Šelkovskaja rajoon (Шелковский район)
Uruss-Martani rajoon (Урус-Мортановский район)
Vedeno rajoon (Веденский район)

Rahvastik

Pikemalt artiklis tšetšeenid

Pikemalt artiklis ingušid

Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle vainahhide rahvuse moodustavad tšetšeenid ja ingušid; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks (lameerid) ja tasandikuelanikeks (noktšid); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukonföderatsioonideks ja sugulushõimudeks (taipideks) ja nende harudeks.

Ajalugu

Riikluse areng Nõukogude Liidu ja selle õigusjärglase Venemaa koosseisus:

30. novembril 1922 moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.
15. jaanuaril 1934 moodustati Tšetseeni-Inguši autonoomne oblast.
5. detsembril 1936 moodustati Tšetšeeni-Inguši ANSV (likvideeriti 1944, taastati 1957).
1990. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.
1990. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.

1991. aasta juulis deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu Vene NFSV ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis Itškeeria Tšetšeeni Vabariik.

3. juunil 1994 keeldusid Džohhar Dudajevi vastased taipid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. Doku Zavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–1996 riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.

1996. aastal, Hassavjurti lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes Aslan Mashadovi ja Šamil Bassajevi ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: Gudermesist pärit vennad Jamadajevid (Ruslan Jamadajev ja Sulim Jamadajev) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja Ibn al-Khaţţāb aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad - Mashadov, kui sufismipooldaja ja Bassajev, kui salafismipooldaja.

Mashadovi ja teda toetanud Tšetšeenia mufti Ramzan Kadõrovi poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga panislamismi ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse džihaadi levitamist.

Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt 1999. aastal alustatud sissetungile Dagestani järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult Groznõis Aslan Mashadov.

Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist Ramzan Kadõrov ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.

Piirkonna juhid

3. juuni 1994 – 3. jaanuar 1995 Umar Avturhanov, ajutise ülemõukogu esimees
3. jaanuar 1995 – 23. oktoober 1995 Salambek Hadžijev, rahvusliku taassünni valitsuse esimees
24. oktoober 1995 – 9. detsember 1996 Doku Zavgajev, riigipea
2000 – 2004 Ahmat Kadõrov
august 2004 – 15. veebruar 2007 Alu Alhanov, president
15. veebruar 2007 – Ramzan Kadõrov, president, alates 2010. aasta septembrist "vabariigi pea".

Vaata ka

Viited

↑ Venemaa Statistikaamet

Välislingid

[1] Venemaa Statistikaamet

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}}
+{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2014}}
-{{keeletoimeta}}
 {{Provints
 |  nimi = Tšetšeeni Vabariik
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 }}
 [[Pilt:Chechnya03.png|pisi]]
-'''Tšetšeeni Vabariik''' ('''Tšetšeenia'''; [[vene keel|vene]] ''Чечня'', [[tšetšeeni keel|tšetšeeni]] ''Noxçiyçö'') on [[Venemaa]] autonoomne vabariik Põhja-Kaukaasia mägialadel ja neist põhja jäävatel [[Tereki jõgi|Terek]]i-äärsetel tasandikel [[Venemaa]]l lõunaosas.
+'''Tšetšeeni Vabariik''' ('''Tšetšeenia'''; [[vene keel|vene]] ''Чечня'', [[tšetšeeni keel|tšetšeeni]] ''Noxçiyçö'') on [[Venemaa]] [[1. järgu haldusüksus]] ([[Vabariik (Venemaa haldusüksus)|vabariik]]) [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]].
+Tšetšeenia asub Põhja-Kaukaasia mägialadel ja [[Tereki jõgi|Terek]]i-äärsetel tasandikel.
-Tšetšeenia asub [[Põhja-Kaukaasia föderaalringkond|Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas]]. Piirneb [[Inguši Vabariik|Inguši Vabariigiga]] (läänes) [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigiga]] (idas), [[Põhja-Osseetia Alaania Vabariik|Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga]] ja [[Stavropoli krai]]ga (mõlemad loodes) ning välisriikidest [[Gruusia]]ga (lõunas).
+Piirneb läänes [[Inguši Vabariik|Inguši Vabariigiga]], loodes [[Põhja-Osseetia Alaania Vabariik|Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiga]] ja [[Stavropoli krai]]ga, idas [[Dagestani Vabariik|Dagestani Vabariigiga]] ning välisriikidest [[Gruusia]]ga lõunas.
 ==Haldusjaotus==
@@ 39. rida: / 41. rida: @@
 {{vaata|tšetšeenid}}
 {{vaata|ingušid}}
-Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle [[vainahid]]e [[rahvus]]e moodustavad [[tšetšeenid]] ja [[ingušid]]; tšetšeenid jagunevad omakohda elupiirkondade järgi – mägilasteks ([[lameerid]]) ja tasandikuelanikeks ([[noktšid]]); need hõimugrupid jaguneva omakorda veelgi hõimukon[[föderatsioon]]ideks ja sugulushõimudeks ([[Taip (Tšetšeenia)|taipideks]]) ja nende harudeks.
+Tšetšeenia elanikkond ei ole homogeemne, selle [[vainahid|vainahhide]] [[rahvus]]e moodustavad [[tšetšeenid]] ja [[ingušid]]; tšetšeenid jagunevad omakorda elupiirkondade järgi – mägilasteks ([[lameerid]]) ja tasandikuelanikeks ([[noktšid]]); need hõimurühmad jaguneva omakorda hõimukon[[föderatsioon]]ideks ja sugulushõimudeks ([[Taip (Tšetšeenia)|taipideks]]) ja nende harudeks.
 ==Ajalugu==
-Riikluse areng [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] koosseisus:
+Riikluse areng [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja selle [[õigusjärglus|õigusjärglase]] [[Venemaa]] koosseisus:
-*[[30. november|30. novembril]] [[1922]] moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast
+*[[30. november|30. novembril]] [[1922]] moodustati Tšetšeeni autonoomne oblast.
-*[[15. jaanuar]]il [[1934]] moodustati Tšetseeni-Inguši autonoomne oblast
+*[[15. jaanuar]]il [[1934]] moodustati Tšetseeni-Inguši autonoomne oblast.
-*[[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] moodustati [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]]  (likvideeriti [[1944]], taastati [[1957]])
+*[[5. detsember|5. detsembril]] [[1936]] moodustati [[Tšetšeeni-Inguši ANSV]]  (likvideeriti [[1944]], taastati [[1957]]).
-*mais [[1991]] Tšetšeeni-Inguši Vabariik
+*[[1990]]. aasta mais moodustati Tšetšeeni-Inguši Vabariik.
-*novembris [[1990]] teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.
+*[[1990]]. aasta novembris teatati Tšetšeeni Vabariigi loomisest ja tema väljumisest Tšetšeeni-Inguši Vabariigi koosseisust.
-Juulis [[1991]] deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu [[Vene NFSV]] ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]].
+*[[1991]]. aasta juulis deklareeriti, et Tšetšeeni Vabariik ei kuulu [[Vene NFSV]] ega Nõukogude Liidu koosseisu. Tekkis [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariik]].
-[[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Pole õige nimetada Moskva-meelseid väeüksusi 1994–[[1996]] eksisteerinud riigiks: neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeeni ja siis Vene lippu.
+*[[3. juuni]]l [[1994]] keeldusid [[Džohhar Dudajev]]i vastased [[Taip (Tšetšeenia)|taipid]] (endised [[kolhoos]]iesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. [[Doku Zavgajev]]i riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometigi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. Siiski pole õige nimetada Moskva-meelsete väeüksuste võimu aastatel 1994–[[1996]] riigiks - neil polnud isegi oma lippu, vaid nad kasutasid algul Tšetšeenia ja seejärel Venemaa lippu.
-. aastal Venemaa ja Tšetšeenia vahel [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel lagunes ühise vaenlase vastu sõlmitud [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada – [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit ja araabia päritolu tšetšeeni sõjast osavõtnud islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] toetas Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid ainuvõimutaolejad enda ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajatega: Mashadov, kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev, kui [[salafism]]ipooldajana.
+*1996. aastal, [[Hassavjurti leping|Hassavjurti]] lepingu sõlmimise järel Venemaa ja Tšetšeenia vahel, lagunes [[Aslan Mashadov]]i ja [[Šamil Bassajev]]i ühise vaenlase vastu sõlmitud sõjaline koalitsioon ning nad asusid ainuvõimupürgimuste tõttu vaenupositsioonidele. Teised sõjapealikud valisid vastavalt ühe osapooltest, keda toetada: [[Gudermes]]ist pärit vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]) toetasid Mashadovit, tšetšeeni sõjast osavõtnud araabia päritolu islamivõitleja [[Ibn al-Khaţţāb]] aga Bassajevit. Edasises võimuvõitluses positioneerisid mõlemad ainuvõimutaolejad end ka kui erinevate islamiusuvoolude pooldajad - Mashadov, kui [[sufism]]ipooldaja ja Bassajev, kui [[salafism]]ipooldaja.
-Mashadovi ja teda toetava [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]] poolt järgitav sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.
+:Mashadovi ja teda toetanud [[Tšetšeenia mufti]] [[Ramzan Kadõrov]]i poolt järgitud sufism toetas Tšetšeenia iseseisvumist, Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt järgitav salafism aga [[panislamism]]i ideed ning rahvuslikke ja riigipiire mittearvestava ülemaailmse [[džihaad]]i levitamist.
-Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile Venemaa koosseisu kuuluvasse [[Dagestan]], järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeeni suhtelise iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].
+:Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi poolt [[1999]]. aastal alustatud sissetungile [[Dagestan]]i järgnes Venemaa vägede vasturünnak, mille käigus likvideeriti Tšetšeenia suhteline iseseisvus ning kõrvaldati võimult [[Groznõi]]s [[Aslan Mashadov]].
-Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ramzan Kadõrov]] ja vennad Jamadajevid ([[Ruslan Jamadajev]] ja [[Sulim Jamadajev]]), kes asusid toetama liitu Venemaaga ning Venemaa tunnistas Kadõrovit Tšetšeenia valitsejana vastutasuks, viimase poolt Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa vastase tegevuse piiramise eest.
+:Venemaa vägede sissetungi ajal eraldusid Mashadovist [[Ramzan Kadõrov]] ning vennad Ruslan ja Sulim Jamadajev ja asusid toetama liitu Venemaaga. Vastutasuks Bassajaevi ja Ibn al-Khaţţābi Venemaa-vastase tegevuse piiramise eest Kadõrovi poolt tunnustas Venemaa Tšetšeenia valitsejana Kadõrovit.
 == Piirkonna juhid ==