Tallinna Olümpiapurjespordikeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
10. rida: 10. rida:
Kuigi [[Moskva]] ja [[Tallinn]] valiti suvemängude linnadeks alles [[1974]]. aasta oktoobris, plaaniti spordikeskuse ehitust juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. [[1973]]. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide [[Avo-Himm Looveer]]i, [[Kristin Looveer]]i, [[Tiit Kaljund]]i, [[Harry Shein]]i juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus [[Henno Sepmann]], juurde tulid [[Peep Jänes]] ja [[Ants Raid]], algsest kollektiivist jätkas vaid [[Avo-Himm Looveer]]. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor. [[1976]] mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president [[Peppe Croce]] keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Paljassaarde) ning sõjaväe jahtklubi majad.
Kuigi [[Moskva]] ja [[Tallinn]] valiti suvemängude linnadeks alles [[1974]]. aasta oktoobris, plaaniti spordikeskuse ehitust juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. [[1973]]. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide [[Avo-Himm Looveer]]i, [[Kristin Looveer]]i, [[Tiit Kaljund]]i, [[Harry Shein]]i juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus [[Henno Sepmann]], juurde tulid [[Peep Jänes]] ja [[Ants Raid]], algsest kollektiivist jätkas vaid [[Avo-Himm Looveer]]. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor. [[1976]] mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president [[Peppe Croce]] keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Paljassaarde) ning sõjaväe jahtklubi majad.


== Olümpia sõpruspuu ==
25.07.1980 avati Pirital skulptuurikompositsioon, mille kinkis Tallinnale Tšehhoslovakkia skulptor Z. Nemeček. See kujutas endast seitsme meetri kõrgust põimvõraga metallpuud, mille tüve ümbritsevad viis olümpiarõngast. Autor nimetas oma töö Olümpia sõpruspuuks. Nemečeki sporditeemalisi skulptuure leidus ka teistes olümpialinnades. Moskva olümpiamängudes valmis lisaks Tallinna puule ka teine kompositsioon, mis seati üles Moskva olümpiakülas<ref>Olümpia sõpruspuu, Sirp ja Vasar, 27.07.1980</ref>.
[[Pilt:Pirita purjespordikeskus 2006.jpg|center|600px]]
[[Pilt:Pirita purjespordikeskus 2006.jpg|center|600px]]


== Viited ==
{{Viited}}
== Vaata ka ==
== Vaata ka ==
*[[TOPi Ujumisklubi]]
*[[TOPi Ujumisklubi]]

Redaktsioon: 30. jaanuar 2014, kell 13:16

Tallinna Olümpiapurjespordikeskus (lühend TOP, Pirita Purjespordikeskus) on arhitektide Henno Sepmanni, Peep Jänese, Ants Raidi ja Avo-Himm Looveeri poolt 193 000 m² suurusel maa-alale 1980 aasta olümpiaregatiks projekteeritud spordikompleks, kuhu kuulub 18 hoonet: jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga. Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale.

Oma suuruse tõttu kujutas TOP endast Eesti 20. sajandi arhitektuuri kontekstis haruldast spordilinnakut. Peahoone esindab 1970. aastate lõpu hilismodernistlikku arhitek­tuu­ri. Kompleksi idee oli peahoones oma­ette mikrokeskkonna loomine, kus oma tä­na­vate ja väljakutega tekib hori­sontaalne, rannikuga paral­leelne madala mahu ning verti­kaalse aktsendiga kerkiv hoone teiste eri­funkt­sioo­niliste hoonete vahel. Selline lahendus on Eestis ainulaadne.

1980. aasta suveolümpiamängudeks rajatud hoone võeti 1997. aastal arhitektuurimälestisena riikliku muinsuskaitse alla. 1981. aastal pälvis keskus NSVL riikliku preemia

Projekteerimise planeerimine

Kuigi Moskva ja Tallinn valiti suvemängude linnadeks alles 1974. aasta oktoobris, plaaniti spordikeskuse ehitust juba aasta varem. Projekteerimine oli intriigiderohke. 1973. aastal toimunud arhitektuurivõistluse võitis noorte arhitektide Avo-Himm Looveeri, Kristin Looveeri, Tiit Kaljundi, Harry Sheini juhitud kollektiiv märgusõnaga "Onu", kes asus projekteerima. Kuid hiljem organiseeriti järelkonkurss, mille võitis sama grupp. Noori mitte usaldades mängiti 1975 autorite kollektiiv ümber: juhtima asus Henno Sepmann, juurde tulid Peep Jänes ja Ants Raid, algsest kollektiivist jätkas vaid Avo-Himm Looveer. Jänes oli peamiselt olümpiaküla, Looveer jahtklubi ja tseremooniaväljaku autor. 1976 mais pani Rahvusvahelise Purjespordiliidu president Peppe Croce keskusele nurgakivi. Enne ehituse algust tuli lammutada spordilaevade katsetehase (kolis Paljassaarde) ning sõjaväe jahtklubi majad.

Olümpia sõpruspuu

25.07.1980 avati Pirital skulptuurikompositsioon, mille kinkis Tallinnale Tšehhoslovakkia skulptor Z. Nemeček. See kujutas endast seitsme meetri kõrgust põimvõraga metallpuud, mille tüve ümbritsevad viis olümpiarõngast. Autor nimetas oma töö Olümpia sõpruspuuks. Nemečeki sporditeemalisi skulptuure leidus ka teistes olümpialinnades. Moskva olümpiamängudes valmis lisaks Tallinna puule ka teine kompositsioon, mis seati üles Moskva olümpiakülas[1].

Viited

  1. Olümpia sõpruspuu, Sirp ja Vasar, 27.07.1980

Vaata ka

Välislingid