Happeline kivim: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Rüoliit samuti |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Happeline kivim''' ([[inglise keel|inglise]] ''acid(ic) rock'') on [[tardkivim]], mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) [[ränidioksiid]]ist. |
'''Happeline kivim''' ([[inglise keel|inglise]] ''acid(ic) rock'') on [[tardkivim]], mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) [[ränidioksiid]]ist. |
||
Tavaline |
Tavaline happelised [[kivim|kivimid]] on [[graniit]] ja [[rüoliit]]. |
||
Happelised kivimid ei ole happelised [[Keemia|keemilises]] tähenduses, [[termin]]il "happeline kivim" pole mingit seost [[Vesinikeksponent|vesinikeksponendi]] ehk pH-ga. Termin on pärit ajast, mil arvati, et [[räni]] on kivimi koostises [[Ränihape|ränihappe]] kujul. Seetõttu nimetati ränirikkaid kivimeid happelisteks ning ränivaeseid kivimeid aluselisteks. Tänapäeval me teame, et räni on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsete mineraalide]] koostises [[ränidioksiid]]ina, kuid terminid "happeline kivim" ning "aluseline kivim" püsivad [[Geoloogia|geoloogiliste]] terminite hulgas tänaseni. |
Happelised kivimid ei ole happelised [[Keemia|keemilises]] tähenduses, [[termin]]il "happeline kivim" pole mingit seost [[Vesinikeksponent|vesinikeksponendi]] ehk pH-ga. Termin on pärit ajast, mil arvati, et [[räni]] on kivimi koostises [[Ränihape|ränihappe]] kujul. Seetõttu nimetati ränirikkaid kivimeid happelisteks ning ränivaeseid kivimeid aluselisteks. Tänapäeval me teame, et räni on [[Silikaadid (mineraloogia)|silikaatsete mineraalide]] koostises [[ränidioksiid]]ina, kuid terminid "happeline kivim" ning "aluseline kivim" püsivad [[Geoloogia|geoloogiliste]] terminite hulgas tänaseni. |
||
Redaktsioon: 28. jaanuar 2014, kell 09:39
Happeline kivim (inglise acid(ic) rock) on tardkivim, mis koosneb vähemalt 66% (massiprotsent) ränidioksiidist.
Tavaline happelised kivimid on graniit ja rüoliit.
Happelised kivimid ei ole happelised keemilises tähenduses, terminil "happeline kivim" pole mingit seost vesinikeksponendi ehk pH-ga. Termin on pärit ajast, mil arvati, et räni on kivimi koostises ränihappe kujul. Seetõttu nimetati ränirikkaid kivimeid happelisteks ning ränivaeseid kivimeid aluselisteks. Tänapäeval me teame, et räni on silikaatsete mineraalide koostises ränidioksiidina, kuid terminid "happeline kivim" ning "aluseline kivim" püsivad geoloogiliste terminite hulgas tänaseni.