Tsivilisatsioon

Vana-Egiptust on peetud varajase tsivilisatsiooni näiteks

Tsivilisatsioon (ladinakeelsest terminist civilis – "kodanikesse puutuv, üldkasulik) tähistab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskondi. Seda on defineeritud ka kui ühiskonda, "kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, välja kujunenud ühiskonnakihid, tekkinud linnad ja riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid".

Varajased tsivilisatsioonid

Varajastel tsivilisatsioonidel olid eripärade kõrval mitmed ühised jooned:

• tekkisid pärast seda, kui oli üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele
• varanduslik kihistumine
• kujunes välja riik
• võeti kasutusele kiri
• arenenud usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus.

Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suuremate jõgede äärde. Peaaegu üheagselt u. 3000 eKr tekkis Eufrati ja Tigrise alamjooksul Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) ja Niiluse kallastel Egiptuse tsivilisatsioon. Pärast seda tekkis tsivilisatsioon Indias Induse jõe ääres (u 2400 eKr), Vahemeres paikneval Kreeta saarel (u 2000 eKr) ja Hiinas Huang He jõe orus (u 1700 eKr).

Tsivilisatsioon ja kultuur

Kultuuri ja tsivilisatsiooni suhtestusest kirjutab ajaloofilosoof Oswald Spengler. Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab temal loovalt kultuurilt üleminekut tarbijalikule elulaadile. Ta eristab kultuuri tsivilisatsioonist viimase laialdasema tehnikakasutuse poolest.

Samuel Huntington eristab kaheksat tsivilisatsiooni: hiina ehk sinoiline, jaapani, hindu, muhameedlik, vene õigeusu, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta näeb tsivilisatsioonis üldist kultuuripiirkonda, mille moodustab sarnane kultuurikeskkond.