Iirimaa: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P Robot: tt:Ирландия is a good article |
||
193. rida: | 193. rida: | ||
{{Link FA|af}} |
{{Link FA|af}} |
||
{{Link FA|gv}} |
{{Link FA|gv}} |
||
⚫ | |||
{{Link GA|es}} |
{{Link GA|es}} |
||
⚫ |
Redaktsioon: 27. jaanuar 2014, kell 20:10
See artikkel räägib riigist; saare kohta vaata artiklit Iirimaa saar |
Iirimaa | |
Riigihümn | Amhrán na bhFiann |
---|---|
Pealinn | Dublin |
Pindala | 70 280[viide?] km² |
Riigikeel | iiri ja inglise[viide?] |
Rahvaarv | 4 588 252 (2011)[viide?] |
Rahvastikutihedus | Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?) |
President | Michael D. Higgins |
Peaminister | Enda Kenny |
Iseseisvus | 16. detsembril 1921[viide?] |
SKT | 333,731 mld $ (2017)[1] |
SKT elaniku kohta | 68 885 $ (2017)[2] |
Rahaühik | euro (EUR) |
Ajavöönd | maailmaaeg, suvel +1 |
Tippdomeen | .ie |
ROK-i kood | IRL |
Telefonikood | 353 |
Iirimaa ehk Iiri on riik, mis katab umbes 5/6 Iirimaa saarest[viide?]Euroopa mandri looderanniku lähedal, Suurbritannia saarest läänes. Ülejäänud osa saarest (Põhja-Iirimaa) on osa Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist.
Nimi
Iirimaa ametlik konstitutsiooniline nimi on iiri keeles Éire (häälda: eeže) ja inglise keeles Ireland, millele vastab eestikeelne nimi Iirimaa. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik).
Riik ja saar
Kunagi moodustas Iirimaa saar ühe haldusliku terviku, kuid praegu asub Iiri Vabariigi territooriumil ainult 26 Iirimaa 32 ajaloolisest krahvkonnast. Erinevus Iirimaa saare ja Iiri Vabariigi vahel kujunes välja keeruliste konstitutsiooniliste protsesside tulemusena 20. sajandi esimesel poolel.
1. jaanuarist 1801 kuni 6. detsembrini 1922 oli Iirimaa ühtse tervikuna osa Suurbritannia ja Iiri Ühendkuningriigist. Aastal 1919 keeldus enamik Suurbritannia 1918. aasta üldvalimistel Iirimaalt valitud parlamendiliikmeid asumast oma kohtadele Briti Saadikutekojas (Alamkojas). Selle asemel asutasid nad võistleva, seadusega mitte ette nähtud Iiri parlamendi Dáil Éireann. See Dáil andis jaanuaris 1919 välja ühepoolse iseseisvusdeklaratsiooni (väljakuulutatud Iiri Vabariigi nimel). See vabariik ei saanud rahvusvahelist tunnustust. Pärast Inglise-Iiri sõda ehk Iiri iseseisvussõda sõlmisid Iiri Vabariigi Aireacht'i (valitsuse) liikmed 1921. aastal Inglise-Iiri lepingu ning lõid terve uue Iiri omavalitsuse süsteemi, mis on tuntud dominiooni staatuse nime all.
Loodi uus, rahvusvaheliselt tunnustatud Iiri riik, mille nimi oli Iiri Vaba Riik (iiri keeles Saorstát Éireann, inglise keeles Irish Free State). Teoreetiliselt pidi uus riik katma kogu saare, kuid lisatingimuseks oli, et Põhja-Iirimaal on õigus otsustada jääda Ühendkuningriigi osaks, mida ta tegigi. (Põhja-Iirimaa kui omaette üksus oli loodud Government of Ireland Act'iga 1920). Iirimaa ülejäänud 26 krahvkonnast sai Iiri Vaba Riik, mis oli konstitutsiooniline monarhia Briti monarhi valitsemise all (1927 sai monarh tiitli "Iirimaa kuningas"). Tal oli kindralkuberner, kahekojaline parlament, valitsus, mille nimetus oli Täitevnõukogu (Executive Council), ja peaminister, kelle nimetus oli Täitevnõukogu president. Konstitutsioon oli Iiri Vaba Riigi Konstitutsioon.
29. detsembril 1937 sündis uus konstitutsioon Bunreacht na hÉireann. See asendas Iiri Vaba Riigi uue riigiga, mille nimi on Éire (Ireland; Iirimaa). Kuigi selle riigi konstitutsioonilised struktuurid nägid ette kuninga asemel Iirimaa presidendi, ei olnud tegemist vabariigiga. Riigipea üks põhifunktsioon, riigi sümboolne rahvusvaheline esindamine, jäi parlamendiaktidel põhineva seadusega (statute law) kuningale kui organile. 1. aprillil 1949 kuulutas Republic of Ireland Act Éire vabariigiks: varem kuningale antud õigused anti nüüd Iirimaa presidendile.
Kuigi riigi ametlikuks nimeks jäi Éire (konstitutsiooni Artikkel 4: "Riigi ametlik nimi on Éire ehk inglise keeles Ireland), hakati riigi nimena kasutama väljendit Republic of Ireland, mis ametlikult on üksnes uue riigi kirjeldus. Kuigi vabariik nimetab end nimega "Iirimaa", eriti diplomaatias (alati räägitakse Iirimaa presidendist ja Iirimaa konstitutsioonist), väldivad paljud riigid seda väljendit, sest on olemas teine Iirimaa (Põhja-Iirimaa) ning 1937. aasta konstitutsioon pretendeeris vabariigi jurisdiktsioonile Põhja-Iirimaa üle. Nime "Iirimaa" kasutamist võeti selle pretensiooni aktsepteerimisena ja Põhja-Iirimaal pandi seda pahaks. Sellest pretensioonist, mis oli sõnastatud 1937. aasta konstitutsiooni artiklites 2 ja 3, loobuti 1999. aastal.
Iiri Vaba Riik (hiljem Éire) jäi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks aprillini 1949. Rahvaste Ühenduse tollaste reeglite järgi tähendas vabariigi väljakuulutamine automaatselt Ühenduse liikmelisuse lõppu. Vabariik kuulutati välja enne seda, kui reegleid muudeti, et võimaldada Indial saada Ühendusse kuuluvaks vabariigiks. Kuigi Iirimaa kaotas liikmestaatuse ega taotlenud selle taastamist, säilisid tal paljud Rahvaste Ühenduse liikme privileegid. Näiteks on Ühendkuningriigi territooriumil elavatel Iirimaa kodanikel kõik kodanikuõigused, sealhulgas õigus kandideerida kohalikel ja parlamendivalimistel ning teenida Briti sõjaväes.
Iirimaa astus 1955 ÜRO-sse ja 1973 Euroopa Majandusühendusse (praegu Euroopa Liit). Iirimaa valitsused on taotlenud Iirimaa rahumeelset ühendamist ning on teinud koostööd Suurbritanniaga, et teha lõpp vägivaldsele konfliktile poolsõjaväeliste rühmituste vahel Põhja-Iirimaal (Põhja-Iirimaa konflikt). Praegu viiakse ellu rahu jaluleseadmiseks sõlmitud Belfasti lepet, mis kiideti 1998. aastal hääletusel heaks nii Iiri Vabariigis kui ka Põhja-Iirimaal.
Haldusjaotus
Poliitiliselt on Iirimaa saar jaotatud kahe riigi vahel:
- Iiri Vabariik (Republic of Ireland) hõlmab 5/6 kogu saare pindalast. Selle osa pealinn on Dublin.
- Põhja-Iirimaa, mis hõlmab ülejäänud osa saarest, kuulub Suurbritannia koosseisu ning selle pealinn on Belfast.
Traditsiooniliselt jaguneb saar neljaks ajaloolis-geograafiliseks provintsiks: Connacht, Leinster, Munster ja Ulster, mis omakorda jagunevad 32 krahvkonnaks. 26 krahvkonda jäävad Iiri Vabariigi territooriumile ning 6 krahvkonda (kõik Ulsteris) Põhja-Iirimaa territooriumile.
Demograafia
- Pikemalt artiklis Iirimaa rahvastik
2011. aastal elas Iirimaal rahvaloenduse andmetel 4 588 252 inimest.
Suuremad linnad
Jrk | Linn | Provints | Elanike arv (2006) |
---|---|---|---|
1 | Dublin | Leinster | 1 045 769 |
2 | Cork | Munster | 190 384 |
3 | Limerick | Munster | 90 757 |
4 | Galway | Connacht | 72 729 |
5 | Waterford | Munster | 49 213 |
6 | Drogheda | Leinster | 35 090 |
7 | Dundalk | Leinster | 35 085 |
8 | Swords | Leinster | 33 998 |
9 | Bray | Leinster | 31 901 |
10 | Navan | Leinster | 24 851 |
Vaata ka
- 2007. aasta Iirimaa parlamendivalimised
- Blasketi saared
- Iirimaa Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Iiri kirjandus
- Iirikeelne kirjandus
- Iirimaa meedia
- Iirimaa jalgpallikoondis
- Tánaiste
Välislingid
- Iirimaa loodus ja inimesed, Vikerraadio, Kuula Rändajat, 21. detsember 2008
- Автономия Ирландии.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.