Winston Churchill: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: ja:ウィンストン・チャーチル is a good article |
P Robot: sv:Winston Churchill is a good article |
||
| 63. rida: | 63. rida: | ||
{{Link GA|da}} |
{{Link GA|da}} |
||
{{Link GA|ja}} |
{{Link GA|ja}} |
||
{{Link GA|sv}} |
|||
Redaktsioon: 27. jaanuar 2014, kell 20:52
Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire – 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Suurbritannia peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.
Churchill oli vabamüürlane ja kuulus loožidesse Studholme Alliance ja Rosemary.[1]
Lapsepõlv ja perekond
Winstoni ema Leedi Randolph Churchill ehk Jennie Jerome (1854–1921) oli New Yorgi finantsmaakleri ja miljonäri Leonard Jerome'i tütar. Winstoni isa Lord Randolph Churchill (1849–1895) oli seitsmenda Marlborough' hertsogi poeg. Kuna Lord Randolph oli oma nooruses playboy ja temaga käisid kaasas mitmesugused skandaalid, siis tüli tõttu Walesi printsi – hilisema kuningas Edward VII-ga pagendati Churchillid Iirimaale, kus Winstoni isa oli Dublini asekuningas. Lord Randolph põdes süüfilist ning suri noorelt, 24. jaanuaril 1895 45-aastaselt.
Nagu kõrgklassi poisid enamasti, veetis ka Winston suurema osa oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus sai ta tihti karistada edenematuse eest õppetöös ning oma mässumeelse loomuse tõttu. Hästi läks Winstonil inglise keeles ja ajaloos. Ta oli ka kooli vehklemismeister.
Vahel harva tuli Winstoni ema Leedi Randolph talle internaatkooli külla. Winston armastas oma ema väga ning kirjutas talle kirju, milles soovis, et ema tuleks kas temale külla või annaks isa Winstonile loa mõneks ajaks koju minna. Täiskasvanuna oli Winstonil emaga väga lähedane suhe, isaga ta väga ei suhelnudki, kuid järgis pühendunult tema karjääri. Winston leidis oma üksildase lapsepõlve ajal tuge oma lapsehoidjalt Elizabeth Anne Everestilt.
Tunnustused ja aunimetused
Winston Churchill pälvis 29. aprillil 1925. aastal I liigi 1. järgu Eesti Vabadusristi.
Aastal 1950 sai ta Sonningi eriauhinna.
Aasal 1951 valiti ta Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks.
Aastal 1953 pälvis ta Nobeli kirjanduspreemia.
Aastal 1956 sai ta Karl Suure auhinna.
Aastal 2002 BBC korraldatud 100 suurima briti valimisel sai Winston Churchill esimese koha.
Teosed
- Tormihoiatus : (mälestused) / Second World War. Volume 1. The gathering storm (1995 tõlge eesti keelde: Henno Rajandi) ISBN 9985-807-63-4
Kirjandus
- Vladimir Truhhanovski, "Winston Churchill: poliitiline elulugu". Eesti Raamat, Tallinn 1982, 318 lk
- Christian Graf von Krockow (tiitellehel ekslikult: Craf), "Churchill: üks 20. sajandi elulugu". Saksa keelest tõlkinud Vladimir Beekman, Kunst, Tallinn 2000, 340 lk
- "Churchill" (paljude fotodega biograafiline kroonika). Toimetaja Christopher Dobson; tõlkinud Piret Kärm. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2001, 120 lk
Viited
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Winston Churchill |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Winston Churchill |
1901 Prudhomme • 1902 Mommsen • 1903 Bjørnson • 1904 F. Mistral, Echegaray • 1905 Sienkiewicz • 1906 Carducci • 1907 Kipling • 1908 Eucken • 1909 Lagerlöf • 1910 von Heyse • 1911 Maeterlinck • 1912 Hauptmann • 1913 Tagore • 1915 Rolland • 1916 von Heidenstam • 1917 Gjellerup, Pontoppidan • 1919 Spitteler • 1920 Hamsun • 1921 France • 1922 Benavente • 1923 Yeats • 1924 Reymont • 1925 Shaw • 1926 Deledda • 1927 Bergson • 1928 Undset • 1929 Mann • 1930 Lewis • 1931 Karlfeldt • 1932 Galsworthy • 1933 Bunin • 1934 Pirandello • 1936 O'Neill • 1937 du Gard • 1938 Buck • 1939 Sillanpää • 1944 Jensen • 1945 G. Mistral • 1946 Hesse • 1947 Gide • 1948 Eliot • 1949 Faulkner • 1950 Russell • 1951 Lagerkvist • 1952 Mauriac • 1953 Churchill • 1954 Hemingway • 1955 Laxness • 1956 Jiménez • 1957 Camus • 1958 Pasternak • 1959 Quasimodo • 1960 Perse • 1961 Andrić • 1962 Steinbeck • 1963 Seféris • 1964 Sartre • 1965 Šolohhov • 1966 Agnon, Sachs • 1967 Asturias • 1968 Kawabata • 1969 Beckett • 1970 Solženitsõn • 1971 Neruda • 1972 Böll • 1973 White • 1974 Johnson, Martinson • 1975 Montale • 1976 Bellow • 1977 Aleixandre • 1978 Singer • 1979 Elýtis • 1980 Miłosz • 1981 Canetti • 1982 García Márquez • 1983 Golding • 1984 Seifert • 1985 Simon • 1986 Soyinka • 1987 Brodski • 1988 Mahfuz • 1989 Cela • 1990 Paz • 1991 Gordimer • 1992 Walcott • 1993 Morrison • 1994 Ōe • 1995 Heaney • 1996 Szymborska • 1997 Fo • 1998 Saramago • 1999 Grass • 2000 Gao • 2001 Naipaul • 2002 Kertész • 2003 Coetzee • 2004 Jelinek • 2005 Pinter • 2006 Pamuk • 2007 Lessing • 2008 Le Clézio • 2009 Müller • 2010 Vargas Llosa • 2011 Tranströmer • 2012 Mo • 2013 Munro • 2014 Modiano • 2015 Aliaksijevič • 2016 Dylan • 2017 Ishiguro • 2018 Tokarczuk • 2019 Handke • 2020 Glück • 2021 Gurnah • 2022 Ernaux • 2023 Fosse