Nafta: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Xqbot (arutelu | kaastöö)
P Robot: de:Erdöl is a good article
193. rida: 193. rida:


{{Link FA|ar}}
{{Link FA|ar}}
{{Link GA|de}}


[[cbk-zam:Petrolio]]
[[cbk-zam:Petrolio]]

Redaktsioon: 27. jaanuar 2014, kell 12:24

 See artikkel on maavarast; Põhja-Ameerika vabakaubanduslepingu kohta vaata artiklit NAFTA; jalgpalliklubi kohta vaata artiklit Lendava Nafta

Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.

Koostis

Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Hoolimata sellest, et elemendiline koostis on naftal suhteliselt lihtne, on molekulaarne koostis väga keerukas. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%), nafteenid (kuni 30%) ning aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%). Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa.

Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme.

Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan.

Omadused

Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.

Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate vedelike tihedus on kümnest suurem. Naftat, mille tihedus on alla 20, loetakse raskeks naftaks, tihedusega 20...25 on keskmine ning tihedusega üle 25 loetakse naftat kergeks.

Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Et nafta on ühendite segu, millel on erinevad keemis- ning sulamistemperatuurid, ei ole naftal ühtset keemis- ega sulamistemperatuuri. Küll aga tuleb arvestada sellega, et madalatel temperatuuridel muutuvad nafta ja sellest valmistatud tooted viskoossemaks ning võivad seega põhjustada probleeme näiteks õlitatavatel masinatel, mida kasutatakse külmas kliimas.

Teke

Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest. Sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. Mattudes läbis orgaaniline aine diageneesi ning muutus kerogeeniks, olles niiviisi osa tekkinud orgaanikarikkast settekivimist, näiteks savikildast. Suurenev rõhk ning temperatuur viib kerogeeni lagunemiseni kergemateks molekulideks, mis hakkavad rõhu tõttu liikuma lähtekivimist välja ülespoole. Ülespoole liikuvatest vedelikest moodustavad süsivesinikud esialgu vaid tühise osa. See protsess toimub enamasti kahe kuni kolme kilomeetri sügavusel. Nafta koguneb poorsemasse kivimisse, näiteks liiva- või lubjakivisse. Nafta liigub ülespoole niikaua, kuni tuleb vastu kivimkiht, mis ei ole liikuvate vedelike jaoks läbitav. Et naftat moodustavad süsivesinikud on veest kergemad, kogunevad nad kõige ülemisse ossa, moodustadeski naftamaardla. Nafta koguneb nn naftapüünistesse, mis on geoloogilised struktuurid, näiteks antiklinaalid või murrangud, mis takistavad magma edasist liikumist. Naftamaardlad on sageli seotud ka soolakuplitega ehk diapiirilaadselt ülespoole liikuvate evaporiitidega.

Kasutus

Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga.

Ajalugu

Nafta esmakasutamise au omistatakse sumeritele. Väga ammu tunti naftat ka Hiinas ja osati sellest petrooleumi saada. Viimast kasutati lambiõlina, ravimina ja vahest kõige enam sõjapidamiseks.

Sedamööda, kuidas arenes nafta töötlemise tehnoloogia ja kasvas nõudlus energiaallikate järele, hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Et maapinnale imbunud naftast ei piisanud isegi meie kaugetele eelkäijatele, ehitati esimesed puurtornid Hiinas juba meie ajaarvamise alguseks. Enam-vähem tänapäevane naftapuutorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Koos nafta tootmise kasvuga arenes ka nafta töötlemine. Sõiduauto Ford esimene, 1892. aastal loodud mudel tarbis kütusena juba bensiini või piiritust. Aastast 1920 on aga Ameerika Ühendriikides bensiin ametlik autokütus.

Naftaleiukohad

Suurimad naftatootjad

 Pikemalt artiklis Naftariik

Järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas:

Naftavarud tabelina 2004. aasta seisuga

           
Riik         Tõestatud varud         Päevatoodang            Aastatoodang          Jätkub
             miljardit barrelit      miljonit barrelit       miljardit barrelit   aastaks
Saudi Araabia        	 261,9                 10,37                    3,79             69
Iraan                	 125,8                  4,09                    1,49             84
Iraak                	 115,0                  2,03                    0,74            155
Kuveit               	  99,0                  2,51                    0,92            108
Araabia Ühendemiraadid	  69,9                  2,76                    1,01             69
Venemaa			  60,0			9,27			3,38		 18
Venezuela 	  	  52,4			2,86			1,04		 50
Nigeeria	 	  35,3			2,51			0,92		 39
Liibüa 			  33,6			
USA		  	  21,3			8,69			3,17		  7
Kanada 			  16,5			3,14			1,15		 14
Hiina			  15,4			3,62			1,32		 12
Katar	 		  15,2			
Mehhiko 		  12,9			3,83			1,40		  9
Alžeeria		  11,4			
Brasiilia		  10,6			
Kasahstan		   9,0				
Norra			   7,7			3,18			1,16		  7
India 			   4,9			
Indoneesia 		   4,3			
Suurbritannia		   4,1			2,08			0,76		  5
Austraalia 		   1,5			

Kokku maailmas		1082,0			


Riik		Tõestamata varud	Päevatoodang	Aastatoodang	Jätkub
		miljardit barrelit	miljon barrel	miljard barrel	aastaks
Venezuela 		361,2		 2,86		1,04		346
Saudi Araabia		264,3		10,37		3,79		 70
Kanada	 		178,8		 3,14		1,15		156
Iraan 			132,7		 4,09		1,49		 89
Iraak			115,0		 2,03		0,74		155
Kuveit	 		101,5		 2,51		0,92		111
Araabia Ühendemiraadid	 97,8		 2,76		1,01		 97
Venemaa			 72,4		 9,27		3,38		 21
Kasahstan		 39,6			
Libüa 			 39,1			
Nigeeria 		 35,9		 2,51		0,92		 39
USA			 29,3		 8,69		3,17		  9
Hiina			 16,0		 3,62		1,32		 12
Katar	 		 15,2			
Mehhiko 		 14,8		 3,83		1,40		 11
Alžeeria		 11,8			
Brasiilia		 11,2			
Norra			  8,0		 3,18		1,16		  7
India 			  5,6			
Suurbritannia		  4,5		 2,08		0,76		  6
Indoneesia	 	  4,3			
Austraalia 		  4,0			

Kokku maailmas	       1650,7

Naftasaadused

Naftast saadavad kompleksühendid:

Naftatöötlemistehaste loetelu

Vaata ka

Viited

Välislingid

Mall:Link FA Mall:Link GA