August Pulst: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 45. rida: | 45. rida: | ||
Kolmekümnendail aastail korraldas ta üle Eesti rahvamuusikat ja -kombeid propageerivaid pidusid ja rahvamuusika heliplaadistamist. Ta organiseeris külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti. Viimastest saadud rahaline tulu kattis nii mõnegi muuseumi loomiseks vajaminevad kulutused. |
Kolmekümnendail aastail korraldas ta üle Eesti rahvamuusikat ja -kombeid propageerivaid pidusid ja rahvamuusika heliplaadistamist. Ta organiseeris külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti. Viimastest saadud rahaline tulu kattis nii mõnegi muuseumi loomiseks vajaminevad kulutused. |
||
Riikliku tunnustusena kandis August Pulst teenelise kultuuritegelase |
Riikliku tunnustusena kandis August Pulst Eesti NSV teenelise kultuuritegelase [[aunimetus]]t. |
||
August Pulst suri 22. novembril 1977 ning on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le. |
August Pulst suri 22. novembril 1977 ning on maetud [[Tallinna Metsakalmistu]]le. |
||
Redaktsioon: 26. jaanuar 2014, kell 13:45
| August Pulst | |
|---|---|
 August Pulst isa büsti juures 1920-30-ndad | |
| Sündinud |
14. jaanuar 1889 Kiisa küla, Paikuse vald, Pärnumaa |
| Surnud |
22. november 1977 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Riia Kunstiakadeemia |
| Tegevusala | maalikunstnik, teatridekoraator |
| Kunstivool | impressionism |
August Pulst (14. jaanuar 1889 Kiisa, Tammiste vald, Pärnumaa – 22. november 1977 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, teatridekoraator, vanavara ja pärimusmuusika koguja ja rahvakultuuri populariseerija.
August Pulst sündis Pärnumaal Paikuse vallas Kiisa külas Nõmme talu rentniku Jüri Pulsti pojana.
Haridus
Hariduse omandas Pulst Toris ja Pärnus. Kujutava kunsti alase erihariduse sai ta Riia kunstikoolis Vilhelms Purvitise ja Roberts Tilbergsi juhendamisel aastatel 1911–1915, kus omandas joonistusõpetaja kutse.
Tegevus kunstnikuna
Pulsti esimesed maalid ja näitustel osalemised langevad tema Riia õpiaja perioodi. 1915. aastal oli Pulst alanud I maailmasõja tõttu sunnitud Riiast lahkuma ja suundus Tallinnasse, kus asus tööle dekoraatorina "Estonias". Kahe tööaasta jooksul tegi ta muuhulgas lavakujundused etendustele "Libahunt" ja "Kauka jumal".
August Pulsti maalijakäekiri on valdavalt impressionistlik. Ta viljeles eeskätt õlimaali ja 1920. aastatest ka akvarelli. Tema maalide aineks olid maarahva tööd ja tegemised, aga ka loodus ja linnavaated.
Pulst oli Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu liige alates selle asutamisest 1922. aastal ja pärast Teist maailmasõda asutatud Kunstnike Liidu liige.
Avalikkusele nähtavam ja olulisem osa August Pulsti kunstiloomingust on loodud sajandi teises pooles. Ta võttis osa paljudest kunstinäitustest, milledel olid eksponeeritud tema akvarellid, enamasti Tallinna vaated inimestega tänaval, maalitud diskreetses sini-punases koloriidis. Pulsti personaalväljapanekud olid 1964. aastal Tallinna Kunstihoones ja 1973. aastal Pärnus.
August Pulsti kunstitöid leidub Eesti Kunstimuuseumis, mitmesuguste asutuste ja eraisikute kätes.
August Pulsti intensiivne töö vanavara kogujana langeb 20. sajandi esimesse poolde. Esimesed vanavara korjamise kogemused sai Pulst üliõpilasena 1911. aastal, kogudes ajaloolisi esemeid ligi 60 Tori perekonnalt. Pulsti korjamismatku iseloomustas soov kohalikele inimestele igati selgitada vanavara kogumise ja muuseumisse talletamise tähtsust. Tema väsimatu huvi ajalooliste esemete korjamise ja säilitamise vastu on Eesti Rahva Muuseumi esemetekogule andnud arvukat ja väärtuslikku lisa.
August Pulst oli otseselt seotud mitmete muuseumide asutamise ja juhatamisega, nagu Eesti Rahva Muuseumi Tallinna Osakond, Eesti Kunstimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum, Tori Muuseum, Eesti Vabaõhumuuseum.
Pulsti ringreisid
Kõige selle kõrval oli Pulst ka kirglik pärimusmuusikasõber. Pulst mängis viiulit, mandoliini, harmooniumit ja kitarri, veidi vähem ka lõõtsa ning torupilli.
Kolmekümnendail aastail korraldas ta üle Eesti rahvamuusikat ja -kombeid propageerivaid pidusid ja rahvamuusika heliplaadistamist. Ta organiseeris külapillimeeste ja -laulikute ringreise üle kogu Eesti. Viimastest saadud rahaline tulu kattis nii mõnegi muuseumi loomiseks vajaminevad kulutused.
Riikliku tunnustusena kandis August Pulst Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetust.
August Pulst suri 22. novembril 1977 ning on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Allikad
- August Pulsti tutvustus August Pulsti Õpistu kodulehel
- Tuule Kann August Pulst 115 eelõhtul
- Enno Ootsing Kunstnik August Pulst
Vaata ka
Välislingid
- Foto
- Krista Sildoja, August Pulsti elust ja tegevusest www.rahvamuusika.ee
- Sofia Joons Pärimusmuusika detektiivid, arstid ja teemeäratajad, Sirp, 6. november 2009
- August Pulst Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
