Tõrva

Tõrva
Pindala	4,8 km²
Elanikke	3027 (1.01.2013)
EHAK-i kood	8529
Koordinaadid	58° 0′ N, 25° 55′ E

Tõrva on Lõuna-Eesti linn, mis paikneb Valga maakonna keskosas Õhne jõe ääres, maakonnakeskusest Valga linnast 30 kilomeetrit põhja suunas. Tõrva linn on kunagise Helme kihelkonna ja praeguse Helme valla keskus, samuti Valga maakonna üks kolmest suuremast keskusest, Valga ja Otepää järel. Tõrva linna ümbritseb Helme vald, mis on selle tõmbekeskuseks ja teeninduspiirkonnaks. Linna ümbritsev Helme, põhja suunda jääv Põdrala ning lõunas asetsev Hummuli vald moodustavad juba ajalooliselt väljakujunenud ligi 8000 elanikkonnaga ühtse regiooni. Tõrva sai linnaõigused 2. juulil 1926.

Ajalugu

Muinasaeg

Helme kihelkond, mille koosseisu kuulus ka Tõrva linn, oli üks vanemaid kihelkondi Eestis. Helme esineb kirjalikus ürikus esmakordselt 1329. aastal. Nüüdseks Tõrva linna põhjaküljel asuv Tantsumäe linnamäge peetakse muistsete eestlaste maalinnaks, mis oli kohaliku ümbruskonna ja kogu Lõuna Sakalamaa üheks tähtsamaks keskuseks. 1930. aastal avastas Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Ernst Karolin Tõrva Tantsumäelt muistse linnusepaiga, mille ehitamise ajaks arvatakse olevat 12. – 13. sajand. Nüüdseks on sinna ehitatud vabaõhulava, kus korraldatakse laulu- ja tantsupidusid.

Aastad 1834–1914

Esimesed teated Tõrva kohta pärinevad aastast 1834 mõisale kuulunud kõrtsihoone kohta, mis asus Valga, Pärnu, Tartu maanteede ristumiskohal. Algselt oli kõrts puitmaja, mis peale 1890. aastal toimunud põlengut maakividest ümber ehitati. Renoveerituna on Tõrva kõrtsihoone tänaseni säilinud ning seda peetakse üheks Tõrva linna sümboliks.

1871. aastal hakkas Helme ja Patküla mõisa omanik Alexander Oskar von Stryk, kellele kuulus tollast kõrtsihoonet ümbritsev mets, soovijaile raiesmikaladele krunte müüma. Esimesed elumajad püstitati praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875–1892.

Asula kasv toimus peamiselt talumajanduse kasvuga. Tõrva kõrtsi ümber tekkinud uus maakeskus sai Helme taluperemeeste oluliseks tööjõuturuks, kus nad palkasid endale sulaseid ja karjaseid ning kus peeti laatasid. 1890–1892. aastal oli Tõrva paarikümne maja ja umbes 400 elanikuga asula, 15 aastat hiljem, 1909. aastaks oli Tõrvas juba 150 maja, 1750 elanikuga.

1892. aastal asutati Tõrva Priitahtlik Pritsi Selts, mille poolt ehitatud majad kujunesid pikaks ajaks ümbruskonna seltsi- ja kultuurielu keskusteks. 1904. aastal asutati Helme Laenu-Hoiu Ühisus, mis oli üks esimesi ühistegelikke rahaasutusi Eestis. 1908. aastal asutati Helme-Tõrva Haridusselts, mis asutas muuhulgas ka raamatukogu.

Esimene maailmasõda ja Eesti Vabadussõda

Esimese maailmasõja ajal mobiliseeriti elanikkonnast palju mehi, kuid selle vaatamata avati 1917. aastal, 15. novembril Tõrva Gümnaasium. Bolševike võimuhaaramisel 1917. aastal hakati organiseerima Punakaarti ja seati sisse tribunal, mille lõpetas Saksa okupatsioonivägede saabumine 1918. aasta veebruaris.

Kui sakslased detsembris 1918. aastal Eestist lahkusid, tekkis Helmes-Tõrvas paariks nädalaks omapärane olukord – Eesti valitsuse võim siia ei ulatunud ja punaseid ei olnud veel tulnud. Detsembri viimastel päevadel punased siiski okupeerisid Helme-Tõrva, kuid nende edasitung peatati Kärstna all.

Eesti vägede pealetungis punaste vastu läks ja vabastati Tõrva võõrvõimu alt kokku kolm korda. Lõplikult vabastati Helme-Tõrva piirkond punastest 30. jaanuaril 1919. aastal. Vabadussõja edasises käigus sõjategevus Helmet ja Tõrvat enam otseselt ei puudutanud.

Helme-Tõrva piirkonnast oli pärit mitu Vabadussõjas juhtpositsioonidel olevat ohvitseri – kindralmajorid J.Soots ja A. Jaakson, kindralleitnant P.Löll, kolonelleitnant ja skautpataljoni juht F. Pönka.

1928. aastal 14. oktoobril püstitati Tõrva Gümnaasiumi parki rahvalt kogutud rahadega Helmes-Tõrvas langenud vabadussõdalastele pühendatud mälestussammas, mille võlga maksti veel 1937. aastani.

Iseseisvusaastad

Iseseisvuse ajal arenes Helme-Tõrva piirkond jõudsalt. Eriti arenes Tõrva, mis 1920. aastatel oli Eesti kõige kiiremini kasvav asula. Tõrva muutus omaette haldusüksuseks 1. septembril 1921. aastal, kui sellele anti alevi õigused. Riiklike ehituslaenude kehtestamine soodustas 1922. aastal Tõrvas eriti hoogsat ehitustegevust, mille käigus ainuüksi 1930-ndail aastatel ehitati linna üle saja uue elamu. Kui 1922. aastaks oli Tõrvas 1810 elanikku (795 meest ja 1015 naist), siis 1932. aastal oli elanike arv 2482 (mehi 1063, naisi 1419).

Tõrva kesklinn umbes 1928. aastal. Foto vasakus servas ajalooline Tõrva kõrtsihoone

2. juulil 1926. aastal kinnitati Eesti Vabariigi Valitsuse otsusega elanikkonna nõudmisel ja soovil Tõrva alev Tõrva linnaks, Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima ja sai linnaõigused alles 1. jaanuarist 1927. aastal. Algselt toimusid vaidlused linna nime ümber, kuna rahvasuus olid "Tõrva" kõrval kasutusel ka "Tökatialev" ja "Pigilinn". Pakuti ka Helme nime. Viimaks jäädi siiski Tõrva juurde.

Helme-Tõrva piirkonnakeskus oli Tõrva Linn, mille elanike arv kasvas aastaks 1940 üle 3000. Linnas suuremaid tööstusettevõtteid ei olnud, aga oli palju käsitöölisi – ligi 20 rätseppa, 10 kingseppa, 5 kellasseppa, 3–4 fotograafi. Taksosid 6–7, kauplusi üle 50-ne. Linnas tegutses kaks panka – Helme Ühispank (praegune postkontor) ja Tõrva Ühispank (praegune haigla).

1934. aastal lubasid vapsid ehitada Tõrvasse kiriku, milleks Andres Larka oleks annetanud miljon senti.

Linnas oli gümnaasium (mis rekonstrueeriti 1938. aastal) ja linna algkool. Tehti katset välja anda kohalikku ajalehte ("Tõrva Teataja" 1922. aastal), mis küll majanduslikel põhjustel lühiajaliseks katseks jäi. Linnas oli rahvakohus, politseijaoskond, Helme Vallavalitsus. Arste oli 4–5 ja vanadekodusid 2. Murettekitav oli küll haigla puudumine. Tõrval oli bussiühendus lähemate linnadega ja plaaniti ka kitsarööpmelise raudtee ehitamisest Valgast läbi Tõrva Abjani. Peamiseks rahva kooskäimise paigaks oli kohaliku tuletõrjemaja mahukas saal. Tõrvas tegutses tenniseklubi ja tegeleti purilennundusega. Lisaks oli linnal oma elektrijaam ja mitu veskit.

Tõrva linna arengu peamiseks aluseks oli Helme valla jõukas põllumajandus, mis pakkus tööd nii kaupmeestele kui käsitöölistele. 1934. aastal alustati parkide ja puiesteede rajamist. 3. juulil 1936. aastal alustati Tõrva linna raekoja ehitamist. 1. detsembril 1938. aastal valmis Helme Ühispanga hoone ja 14. mail 1939. aastal pandi nurgakivi Tõrva Ühispanga hoonele. Eesti Vabariigi otsusega 21. aprillil 1937. aastal anti Tõrvale suvituslinna staatus. Enne II maailmasõda oli Tõrva kujunenud kauniks aed-ja suvituslinnaks. 1940. aastaks oli linnas ligi 3200 elanikku ja umbes 440 maja.

Teine maailmasõda

Esimene okupatsiooniaasta ei olnud küll pikk, aga tõi kaasa natsionaliseerimise, millekäigus võeti suurematelt taludelt ära maa. Juuniküüditamise ajal küüditati Helmest 13 inimest, Tõrvast märksa rohkem. Valdav osa küüditatud meestest lasti maha või surid laagrites. Suuremaid lahinguid sõja algusaegadel Tõrva-Helme lähistel ei toimunud, kuigi Punaarmee taganemise käigus tapeti mõnigi elanik.

Tõrva kesklinn umbes 1944. aastal. Teise maailmasõja käigus hävines ligi pool Tõrva hoonetest.

Saksa okupatsioon möödus suhteliselt rahulikult. Rängalt sai Tõrva kannatada 1944. aasta septembris, kui ägedad lahingud Väike Emajõe joonel kestsid mitu nädalat, misjärel taganevad sakslased hävitasid Tõrvas üle kolmandiku kõigist hoonetest. 1944. aastal sügisel linn purustati pommitamisel, hävis ligi pool hoonetest.

Nõukogude Liidu okupatsioon

Uue okupatsiooni massiküüditamise käigus 1949. aastal küüditati Helme vallast olemasolevatel andmetel 127 inimest.

Pärast märtsiküüditamist loodud kolhoosides oli olukord 1950. aastatel masendav, toodang langes, inimesed töötasid praktiliselt palgata. Olukord hakkas paranema Hruštšovi võimuletulekuga 1956. aastal. Suurem osa Tõrva kesklinna purustatud kivihoonetest õnnestus taastada. Aastatel 1950–1959 oli Tõrva kohalik rajoonikeskus. 1954. aastal valmis kinoteater Koit. Kaubandus kontsentreerus asutatud Tõrva Tarbijate Kooperatiivi kätte. Asutati Tõrva haigla.

Helme-Tõrva muutus Valga rajooni üheks jõukamaks piirkonnaks. 1956. aastal moodustati Valga KEK, suurtööstus Tõrvas, mis oli vastutav uute elamurajoonide ehitamise eest nagu näiteks Tõrva Riiska linnaosa. 1963. aastal rajati Valga Piimatoodete Kombinaat Tõrvasse Helme võitööstuse baasil.

Haridus (vaatamata sageli vahetuvale sisule) arenes – Tõrva Gümnaasium sai juurdeehituse, rajati kaks lasteaeda. Aktiivselt ja suhteliselt iseseisvalt tegutses Tõrvas Aianduse ja Mesinduse Selts L. Tangsoo ja L. Nagelmaa juhtimisel. Seltsiliikmete aktiivsel kaasalöömisel avati endises Helme pastoraadis 1979. aastal Helme Koduloomuuseum.

Taasiseseisvumine

Gorbatšovi perestroika mõjul elavnes järsult rahvuslik-poliitiline elu Tõrvas. 1987. aastal asutati Helme-Tõrva Muinsuskaitse klubi ja 1988. aastal Rahvarinde tugigrupp, kelle ettevõtmisel toimus 16. oktoobril 1988. aastal Tõrvas rahvakoosolek, kus peeti mitmeid kõnesid ja siirduti seejärel endise Patküla vallamaja juurde, kus taasavati 24. veebruaril 1939. aastal sinna pandud mälestustahvel Vabadussõjas langenuile. Tahvel oli olnud peidetuna kogu okupatsiooniaja.

Balti keti toimumisajaks 23. augustil 1989. aastal pakkusid kõik piirkonna asutused ja organisatsioonid kasutada oma transpordivahendid. Võeti osa kodanike komiteede liikumisest. Suuremaks rahvuslikuks ürituseks kujunes Helme-Tõrva piirkonnas Vabadussõjas langenute mälestussamba taastamine, millest oli säilinud ainult üks aluskivi. Rahva aktiivsel toetusel ja mitmete asutuste ning organisatsioonide rahalise abiga suudeti initsiatiivgrupi (H. Villemson, P. Laipaik, A. Parts, J. Loorits) poolt sammas taastada kujur A. Elleri ja kiviraidur R. Toominga rekonstrueeritud kujul ja see avati 23. juunil 1990.

1991. aasta putši ajal oli Tõrva piirkond rahulik ja 20. augustil 1991. aastal kuulutati välja Eesti Vabariigi taasiseseisvus. Tõrva omavalitsuse staatus kinnitati 30. jaanuaril 1992. aastal.

Haridus

Tõrva Gümnaasium

 Pikemalt artiklis Tõrva Gümnaasium

Tõrva linnas tegutsev Tõrva Gümnaasium alustas oma tööd 15. novembril 1917. aastal erakoolina. Aastatel 1937–1938 toimus koolimaja ulatuslik ümberehitus. Hilisem juurdeehitus valmis 1979. aastal ja andis koolile juurde 19 õpperuumi ja söökla. 1985. aastal alustas Tõrva Keskkooli ruumide baasil tööd Tõrva Lastemuusikakool.

1999. aastal võttis Tõrva Linnavolikogu vastu põhimõttelise otsuse ühendada Tõrva Patküla Põhikool Tõrva Gümnaasiumiga. Ruumipuuduse tõttu kavandatud juurdeehitust rahastati põhiliselt Euroopa Regionaalarengu Fondist. Juurdeehitus valmis ehituslikult 2005. aasta kevadel ja avati pidulikult 1. septembril 2005. aastal. Juurdeehituse osas paiknevad poiste ja tütarlaste tööõpetuse ruumid, suur spordisaal, jõusaal, lauamängude saal, aeroobikasaal, spordisaalide riietusruumid ja abiruumid.

Tõrva Gümnaasiumi ruumides tegutseb Tõrva Muusikakool, lisaks mitmed huvialaringid ja ka AO eksamikeskus. Koolis on huvilistel võimalik õppida Prantsuse keel, tegeleda rahvatantsu ja käsitööga. Tõrva Gümnaasiumis õpib ligemale 500 õpilast ja töötab üle 40 õpetaja. Tõrva Gümnaasiumi praegune direktor on Ivar Hanvere.

Tõrva Muusikakool

Tõrva Muusikakool töötab alates 1. septembrist 1985. aastast Tõrva Gümnaasiumi hoones ja kasutab õppetööks gümnaasiumi klassiruume. Muusikakoolis toimub õpe individuaal- (pilliõpetus) ja rühmatundides (solfedžo, muusikalugu, ansambel).

Muusikakoolis saab õppida klaverit, viiulit, kitarri, kannelt, akordionit, plokkflööti, klarnetit ja saksofoni. Tõrva muusikakoolis tegutsevad ka mitmed ansamblid: õpilaste rahvamuusikaansambel, kitarriansambel, viiuliansambel (kus mängivad vajadusel koos noored õppurid, vilistlased ja õpetajad), erinevad klaveriansamblid (4- ja 6-käel), õpetajate ansamblid vastavalt vajadusele (klaveriduo, akordioniansambel, rahvamuusikaansambel, erinevad saateansamblid).

Koolis töötab hetkel 10 õpetajat ja õpib 69 õpilast.

Lasteaed Tõrvalill

Tõrva sovhoosi lasteaed avati 8. aprill 1968. aastal. Tollal töötas lasteaias 1 sõime- ja 1 aiarühm. 1972. aastal tehti hoonele juurdeehitus ning sellest ajast töötab majas 1 sõime- ja 2 aiarühma. Majal on oma katlamaja. Alates 1992. aastast kuulub lasteaed Tõrva Linnale.

Lasteaed Mõmmik

Tõrva Lasteaed Mõmmik asub Tõrvas Riiska linnaosas ja asub spetsiaalselt selleks otstarbeks 1975. aastal ehitatud hoones, mille läheduses asub mets ning Riiska järv. Lasteaed avati 20. oktoobril 1975. aastal majanditevahelise lasteaiana. 1992. aastal läks lasteaed üle Tõrva linna haldusesse.

Kultuur ja sport

Tõrva linnas asub kultuurimaja, kus korraldatakse aastaringselt erinevaid kultuuriüritusi. Linnas asub ka kaks raamatukogu (Linnaraamatukogu ja Lasteraamatukogu). Lisaks töötab linnas Tõrva Noortekeskus.

Alates 2008. aastast toimub Tõrvas igaaastane suur muusikaüritus Tõrva Loits, kus esinevad tuntud artistid üle Eesti.

Tõrvas tegutsevad Tõrva Võrkpalliklubi ja mitmeid harrastuslikud spordirühmad. Tõrva Gümnaasiumi pargis toimuvad aastaringselt mitmed jooksu-, kergejõustiku- ja suusavõistlused.

Tõrva Tantsumägi

 Pikemalt artiklis Tõrva linnamägi

Tõrva linnamägi paikneb moreenseljakul Õhne jõe vasakul kaldal Tõrva linna edelapoolses osas. 1965. aastal alustatud arheoloogilistel kaevamistel, mida juhatas akadeemik Harri Moora, eristati siinse linnamäe kultuurkihis kahte tekkejärku (vastavalt I aastatuhande teisest poolest ja II aastatuhande algusest).

Linnamäge koos lähema ümbrusega tuntakse Tantsumäe nime all, kuhu 1970-ndatel aastatel ehitati vabaõhulava, kus korraldatakse laulu- ja tantsupidusid, esinevad suviti artistid üle kogu Eesti ja süüdatakse igal aastal jaanituli. Linna ühendab Tantsumäega Tõrva oma arhitekti Endla Raime kujundatud kaarsild.

Tõrva Kirik-Kammersaal

 Pikemalt artiklis Tõrva kirik

Tõrva Kirik-Kammersaal on Tõrva linna üks vanemaid ehitisi, mis algselt oli Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise Kirik. Kirik ehitati Tõrva aastatel 1903–1905. 28. detsembril 1905 toimus Tõrvas vene õigeusu kiriku pidulik sisseõnnistamine. 1987. aastal alustas Valga KEK Teises maailmasõjas kannatada saanud kiriku ümberehitamist, mis valmis 1990. aasta detsembris.

Alates 1997. aastast juhib Kirik-Kammersaali tööd sihtasutus Tõrva Kirik-Kammersaal. Sihtasutuse toetajateks on Tõrva Linnavalitsus, Helme Vallavalitsus, Eesti Kultuurkapital ja erafirmad. Hoone ise kuulub 1996. aastast EELK Helme Kogudusele.

1996. aastal sõlmis sihtasutus koostöölepingu Eesti Kontserdiga. Sellest ajast alates toimub igal aastal 4–5 Eestis tuntud ja ka maailmakuulsate muusikute kontserti.

Aastas külastab Tõrva Kirik-Kammersaali 6000–7000 inimest. Esinejate arv ulatub 1000-1300-ni. Aastas toimub keskmiselt 15–20 näitust, 35–40 kontserti, lisaks loengud, aktused, rahvakalendri tähtpäevad, vastuvõtud, konverentsid. Kokku toimub aastas 80–115 mitmesugust üritust.

Turism

Majutusteenust pakub Tõrvas kokku 6 hotelli, hostelit ja kodumajutust, mille hulka kuuluvad Hotell de Tolly, Hotell Pigilinn, Ülle Kodumajutus, Airi Kodumajutus, Misjonimaja Hostel ja Spordiklubi "Viraaz" hostel. Kokku leidub linnas üle 80 ööbimiskoha, millele lisanduvad suviti ka renditavad telkimiskohad.

Toitlustust pakuvad kokku 7 asutust, mille hulka kuuluvad kohvikud, restoranid, baarid ja bistrood.

Vaatamisväärsustest ja meelelahutuspaikadest on linnas suurimateks Tõrva Tantsumägi, Vanamõisa järv ja Riiska järv, Tõrva Kirik-Kammersaal, Tikste ürgorg, Tõrva Kõrtsihoone (Musta Kõutsi Kõrts), Õhne jõgi ja Tõrva Raekoda.

Elanike arvu dünaamika

• 1940: 3128 (1387 meest ja 1741 naist; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
• 2006: 3112 (1. jaanuar)
• 2008: 3101 (Statistikaameti andmed)
• 2010: 3099 (Statistikaameti andmed)
• 2011: 2729 (1238 meest ja 1491 naist; 2697 eestlast; rahvaloenduse andmed)
• 2014: 2913 (Rahvastikuregistri andmed))

Tõrva linnavalitsus ja volikogu

Linnavalitsuses on 5 liiget.

• Maido Ruusmann – linnapea
• Tõnu Jaansalu – abilinnapea
• Piret Karu – abilinnapea
• Siim Ausmees – linnavalitsuse liige
• Maire Appo – linnavalitsuse liige ja pearaamatupidaja

Linnavolikogu koosneb 15 liikmest:

• Kalle Vister (IRL) – esimees
• Ilona Leetma (REF) - aseesimees
• Ivar Hanvere (IRL)
• Jaanus Võrk (IRL)
• Vahur Saar (IRL)
• Marika Kütt (IRL)
• Ilmar Kõverik (IRL)
• Tiiu Vips (REF)
• Eero Viisu (REF)
• Agu Kabrits (KESK)
• Thaisi Kalmus (KESK)
• Meelis Raidve (KESK)
• Ahti Saar (KESK)
• Heino Soomlais (KESK)
• Marko Tamm (Tõrvakad)

Vaata ka

• Tõrva kirik
• Tõrva Vabadussõja mälestussammas
• Tikste ürgorg
• Helme vald
• Tõrva Vanamõisa järv
• Riiska järv
• Tõrva kõrtsihoone
• Tõrva linnavolinike loend 1934
• Tõrva JK

Välislingid

• Tõrva linna koduleht
• Tõrva Gümnaasiumi koduleht