19. september: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eestis: lisa |
|||
| 8. rida: | 8. rida: | ||
* [[1902]] – [[Tallinn]]as avati [[Russalka mälestussammas]]<ref name="Kronoloogia, 2007:162"/>. |
* [[1902]] – [[Tallinn]]as avati [[Russalka mälestussammas]]<ref name="Kronoloogia, 2007:162"/>. |
||
* [[1905]] – [[Tartu ülikooli rektor]]iks sai [[liberaalne|liberaalseid]] vaateid toetav [[Jevgeni Passek]]<ref name="Kronoloogia, 2007: 164–169"/>. |
* [[1905]] – [[Tartu ülikooli rektor]]iks sai [[liberaalne|liberaalseid]] vaateid toetav [[Jevgeni Passek]]<ref name="Kronoloogia, 2007: 164–169"/>. |
||
*[[1923]] – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liiduga]]; Eesti kaotas 4:2<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. |
|||
* [[1932]] – Läti delegatsioon välisminister [[Kārlis Reinholds Zariņš]]i juhtimisel saabus Tallinna. |
* [[1932]] – Läti delegatsioon välisminister [[Kārlis Reinholds Zariņš]]i juhtimisel saabus Tallinna. |
||
* [[1935]] – Türgi saadik Nuri Batu esitas oma volitused Riigivanem [[Konstantin Päts]]ile. |
* [[1935]] – Türgi saadik Nuri Batu esitas oma volitused Riigivanem [[Konstantin Päts]]ile. |
||
Redaktsioon: 22. jaanuar 2014, kell 23:50
| << September >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 1 | ||||||
| 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
| 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
| 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
| 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
| 30 | ||||||
| 2024 | ||||||
19. september on Gregoriuse kalendri 262. (liigaastal 263.) päev. Juliuse kalendri järgi 6. september (1901–2099).
Sündmused
Eestis
- 1841 – Pühajärve sõda[1].
- 1902 – Tallinnas avati Russalka mälestussammas[2].
- 1905 – Tartu ülikooli rektoriks sai liberaalseid vaateid toetav Jevgeni Passek[3].
- 1923 – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2[4].
- 1932 – Läti delegatsioon välisminister Kārlis Reinholds Zariņši juhtimisel saabus Tallinna.
- 1935 – Türgi saadik Nuri Batu esitas oma volitused Riigivanem Konstantin Pätsile.
- 1944 – hõivavad Nõukogude väed kaitsjate poolt 18. septembril tühjaks jäetud Sinimäed peale Sinimägede lahingut
- 1982 – Kingissepa - Tallinn lennureisil pandi toime lennuki Jak-40 kaaperdamine
Maailmas
- 1356 – Poitiers´ lahing, üks Inglismaa võite Saja-aastases sõjas.
- 1870 – Preisi väed asusid Pariisi piirama.
- 1934 – arreteeriti Charles Lindberghi poja röövinud ja tapnud Bruno Hauptmann.
- 1941 – Kiiev langes Saksa vägede kätte.
- 1978 – Mineralnõje Vodõ raudteejaamas kohtusid Leonid Brežnev, Juri Andropov, Konstantin Tšernenko ja Mihhail Gorbatšov.[5]
- 1991 - Leiti Austria Alpidest enam kui kolme kilomeetri kõrguselt jäämees Ötzi mumifitseerunud säilmed. Muumia oli jäässe külmunud 5300 aastat tagasi.
Sündinud
Pikemalt artiklis Sündinud 19. septembril
- 1904 – Karen Aabye, taani kirjanik ja ajakirjanik
- 1936 – Al Oerter, USA kettaheitja
- 1943 – Indrek Toome, eesti ärimees ja poliitik
- 1952 – Rein Aedma, eesti näitleja
- 1952 – Tõnu Kõrda, Eesti jurist ja poliitik
- 1952 – Raul Narits, eesti õigusteadlane
- 1958 – Lita Ford, ameerika laulja
- 1961 – Sergei Babenko, eesti korvpallur
- 1961 – Igor Maasik (Onu Bella), eesti laulja ja muusik
- 1963 – Jaanus Raidal, Eesti poliitik
- 1963 – Urmas Tartes, eesti bioloog
- 1965 – Gilles Panizzi, prantsuse rallisõitja
- 1968 – Irja Zilmer, eesti korvpallur
- 1969 – Valdo Preema, eesti muusik
- 1973 – Cristiano da Matta, itaalia Vormel 1 piloot
- 1983 – Indrek Sell, eesti loodusfotograaf
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 19. septembril
- 1881 – James A. Garfield, USA 20. president
- 1987 – Einar Gerhardsen, Norra poliitik
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 126
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 162
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 164–169
- ↑ Viitamistõrge: Vigane
<ref>-silt. Viide nimegaKronoloogia, 2007on ilma tekstita. - ↑ Aleksandr Maisurjan. Teistmoodi Brežnev. Tallinn, 2013, lk. 372