Erinevus lehekülje "Bürokratism" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Mõningad täpsustused formuleeringutes, et see oleks selgem ja lihtsamalt mõistetav.
(Mõningad täpsustused formuleeringutes, et see oleks selgem ja lihtsamalt mõistetav.)
{{NPOV}}
 
'''Bürokratism''' ehk '''bürokraatlik valitsuskultuur''' ([[mesogrupp]]) onmärgib kahedimensioonilisesühiskonnakorda, [[ühiskonnakorraldus]]emilles mudelisbürokraatlik üksaparaat neljaston [[sotsiaalnekoondanud kord|sotsiaalsestvõimutäiuse korrast]]{{lisaenda viide}},kätte mis tekib siis(maksutulud, kuiteadmised [[ametnik]]udja koondavadseadusloome) riigining [[haldussüsteem]]iallutab ärakõigi kasutadesteiste võimuisikute endaja kättegruppide jaelukorralduse hakkavadoma kashuvidele. otseBürokratism võion kaudselt kogukonnakahedimensioonilises [[esindusorganühiskonnakorraldus]]ite äramudelis kasutadesüks kehtestamaneljast seadusi[[sotsiaalne endakord|sotsiaalsest huvidest lähtudeskorrast]].{{lisa viide}} [[Bürokraatia]] saavutab oma ülemvõimu, apelleerides hädas või puuduses olevate inimeste abistamise vajadusele.
 
Bürokratism tekib, kui [[ametnik]]ud riigi [[haldussüsteem]]i ära kasutades koondavad võimu enda kätte ja hakkavad kas otse või kaudselt kogukonna või ühiskonna [[esindusorgan]]it ära kasutades kehtestama seadusi enda huvidest lähtudes. Seetõttu on bürokratismi üheks tunnuseks õigusaktide arvu meeletu kasv ning karistuspoliitika, mis on suunatud ametnike poolt kehtestatud õiguskorra rikkujate karistamisele, kuid mis jätab tegelike kuritegude ohvrid ilma nii kaitsest kui ka kompensatsioonist.
 
==Mõiste==
Varasemaid viiteid reeglite alusel korraldatavast ja ametnike poolt hallatavast haldussüsteemist pärinevad kirjutamise leiutanud [[Mesopotaamia]] (Sumer, [[Akkad]], [[Babüloonia]] jms) tsivilisatsioonidest. Ilmselt oli oma ametkond ka sellest veelgi varasemas ja erakordselt kõrgelt arenenud tööjaotusel põhinevas [[Induse tsivilisatsioon]]is, kuid kuna sealt ei ole leitud vastavaid kirjalikke dokumente, siis pole seda võimalik tõestada.
 
Hierarhiliselt korraldatud ametnike aparaat sündis ilmselt [[Vana-Egiptus]]es ning see oli olemas ka kõikides järgnevates organiseerunud ühiskondades, mis moodustasidlõid riigilaadseid moodustisi. Bürokraatlik võimukorraldus põhines rituaalidel.
 
Ametnike esmaseks ülesandeks Mesopotaamias oli õiguslike suhete korraldamine, sh lepingute sõlmimine vabade inimeste vahel, õigusemõistmisele kaasaitamine ning sadamatollide ja maarendise, hiljem ka maksude kogumine. Kõikides iidsetes ühiskondades oli ametnike tööandjaks templid, mis täitsid sealsetes ühiskondades põhiosas funktsioone, mida modernsekaasaegses ühiskonnas kannavad ministeeriumid ja nende allasutused. Ametnike väljaõpetamiseks rajati hulganisti templikoole.
 
Iidses Egiptuses moodustasid ametnikud juba omaette klassi, mille liikmed pärandasid oma oskusi järeletulijatele (erinevalt Sumerist polnud seal koole). Ametnike hulk kasvas ja kahanes vastavalt vallutustele ja haldusala muutumisele.
 
Bürokraatia roll ühiskonna korralduses kasvas oluliselt nii [[Ateena]] kui ka [[Rooma vabariik|Rooma vabariigi]] demokraatlikes ühiskondades. Ametnike arv ja eriti nende võim hakkas kasvama [[Rooma Impeerium]]is peale senise vaba turumajanduse kokkuvarisemist ja [[Diocletianus]]e poolt läbi viidud haldusreformi, mil senistaseniste haldusüksuste arv kahekordistus ning riigi fiskaalsüsteem viidi üle plaanimajanduse põhimõtetele. Rooma Impeeriumi kokkuvarisemise ja riigi jagunemise järel kujundatipani see aluse [[Bütsants|Bütsantsi]]is hiiglaslikhiiglaslikule ja täiesti läbipaistmatuläbipaistmatule ametkondametkonnale, jamistõttu see sai väga keerulise bürokraatliku masinavärgi võrdkujuks - seda hakati nimetama bütsantslikuks.<ref>"Byzantine - Definition and More from the Free Merriam-Webster Dictionary". Merriam-webster.com. 2012-08-31. Vaadatud 2013-05-26.</ref> Lääne-Euroopas töötasid ametnikud Rooma kirikuorganisatsioonis, mis ulatus üle kogu Lääne-Euroopa alade ja kaugemalegi. Imperiaalses Hiinas kujunes välja hierarhiliselt juhitud bürokraatlik aparaat, mida juhtis „ülemnõunik“.
 
Iidses [[Hiina]]s pani õpetlane [[Konfutsius]] aluse keerukale, kuid kompleksele haldussüsteemile, mis sätestas väärtused, mida ametnik pidi edendama ning kujundas välja suhted ühiskondlike institutsioonide (perekond, usk ja valitseja) vahel. Konfutsiuse reformi eesmärgiks oli ühiskonna vabastamine korrumpeerunud ametnike võimu alt.<ref>Mote, Frederick W. (2003-11-15). Imperial China: 900-1800. Harvard University Press. pp. 313–. ISBN 978-0-674-01212-7. Vaadatud 7. veebruaril 2013</ref> Ametnikuks saamise eelduseks oli isiku kompetentsust selgitavate raskete eksamite läbimist, mille tulemina määrati kandidaadi sobivus määratud ametikohale. Iga ametnik pidi kandama staatusele vastavat riietust.<ref>McKnight, Brian E. (1983-02-15). Village and Bureaucracy in Southern Sung China. University of Chicago Press. pp. 1–. ISBN 978-0-226-56060-1. Vaadatud 7. veebruaril 2013.</ref>
Absoluutse võimu saavutas bürokraatia eurotsoonis 2012. aastal, mil loodi [[Euroopa Stabiilsusmehhanism]]. Viimane on ametnike poolt määratav ametnike organisatsioon, mis asub väljapool igasugust parlamentaarset õigusruumi, mida keegi ei tohi kontrollida ja mille liikmetele on antud absoluutse karistamatuse staatus, kuid mis võib esitada piiramatuid rahalisi nõudeid eurotsooni riikidele (s.t nende riikide maksumaksjatele). Praktikas tähendab see klassiühiskonna loomist, millel pole enam puutepunkte ei demokraatliku riigikorralduse ega liberaalse turumajandusega.
 
==Bürokratism kui ideoloogia==
==Bürokraatlik organisatsioon==
BürokraatlikkuKuna organisatsioonibürokratismi iseloomustavadteostab ennekõikeametnike ülemvõimu, siis on sellele omane selge hierarhia, impersonaalsed suhted, standardiseeritud rituaalsed protseduurid ning selge tööjaotus. OrganisatoorseltBürokraataia onülemvõimu bürokraatlikunimetamine ülesehitusebürokratismiks eesmärktuleneb tagada organisatsiooni ühetaolinetavast, ennustatavet ningideoloogiat kontrollitavmärkiva tegevussõna ninglõppu organisatsiooniliidetakse tegevusestlaiend'' sõltuvate-ism''. inimeste ja sihtgruppide võrdne kohtlemine.
 
Bürokraatia esitab oma võimunõuete põhjenduseks on võrdsuse taotleminetaotlemise elanikkonna hulgas – s.t egalitarismegalitarismi ehk hädasolijate (s.h vaeste) abistamine ja neile inimväärse elukeskkonna tagaminetagamise. See on üllas eesmärk ja sellesse lõksu langevad paljud lihtsameelsed inimesed, kes ei saa aru millisest allikast need abirahad tulevad. Lõpliku eesmärgina pakutakse välja heaoluühiskonda, mis oleks kaasaegne ilmalik vaste religioonide poolt propageeritavale paradiisile.
 
Sõltuvalt bürokraatia võimu ja kodanike vabaduste suhtest võib eristada kolme ideoloogiat:
* [[Kommunism]] on kõige enam inimeste vabadusi piirav valitsusvorm, kus kogu majandus natsionaliseeritakse ja bürokraatia võim muutub absoluutseks (näiteks [[Stalin]]i aegne [[Nõukogude Liit]], [[Mao Zedong|Mao]] aegne [[Hiina RV]] jts);
* [[Sotsialism|Sotsialistlikus]] ühiskonnas säilib [[eraomandus]], kuid selle tegevust piiratakse tugevalt seadusandlike aktidega ning bürokraatia võim põhineb esmajoones rangel karistusõigusel;
* [[Sotsiaaldemokraatia]] on kõige pehmem ja üksikisikutele suuremaid vabadusi pakkuv valitsusvorm, milles [[eraettevõtlus]] säilib ja nad võivad kavõib suhteliselt vabalt taotleda kasumit. BürokraatiaBürokratism teostab ennasennast sellisesselles riigisideoloogilises keskkonnas esmajoones läbi maksupoliitika, mis praktikas tähendab lõputut ümberjagamist: ühed koguvad lisaväärtuse kaudu kasumit ja teised natsionaliseerivad selle tulumaksu vormis ning jagavad abirahadena taas hädasolevale elanikkonna osale.
 
Bürokraatia mõiste rakendas organisatsioonile sotsioloog [[Max Weber]]. Tema hinnangul oli ideaalse bürokraatia puhul tegu optimaalse mudeliga suurtele organisatsioonidele nagu sõjavägi, raudtee, politsei, avaliku sektori suured organisatsioonid jne. eelpool mainitud kontrollitavuse ja ühetaolisuse tõttu.
1259

muudatust

Navigeerimismenüü