Korjusepäev: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} |
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2006}} |
||
Korjusepäev on Maavalla kalendris [[14. jaanuar]]. Selle püha kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline. Soomes |
|||
ja karjalas on korjusepäev talve poolitaja. |
ja karjalas on korjusepäev talve poolitaja. |
||
Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. |
Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. aprill), karusepäeva (13. juuli) ja kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile. |
||
(14.10.) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile. |
|||
14. |
14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17. jaanuar) ja pudrupäev (02. veebruar). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks. |
||
(02.02.). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks. |
|||
Saardes on kõneldud: |
Saardes on kõneldud: |
||
''Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)'' |
|||
<em>Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr |
|||
(suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks |
|||
kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu |
|||
soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine |
|||
perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)</em> |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
* [http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=561&op=lugu Korjusepäev], Maavald, vaadatud 14.01.2014 |
|||
*{{BertaLink|korjusepaev}} |
|||
{{Maausu pühad}} |
{{Maausu pühad}} |
Redaktsioon: 14. jaanuar 2014, kell 01:34
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Korjusepäev on Maavalla kalendris 14. jaanuar. Selle püha kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline. Soomes ja karjalas on korjusepäev talve poolitaja.
Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14. aprill), karusepäeva (13. juuli) ja kolletamispäevaga (14. oktoober) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile.
14. jaanuar on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17. jaanuar) ja pudrupäev (02. veebruar). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.
Saardes on kõneldud:
Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)
Välislingid
- Korjusepäev, Maavald, vaadatud 14.01.2014
- Korjusepäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta