Korjusepäev: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:


14.01. on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17.01.) ja pudrupäev
14.01. on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17.01.) ja pudrupäev
(02.02.). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.<ref />
(02.02.). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.


Saardes on kõneldud:
Saardes on kõneldud:

Redaktsioon: 14. jaanuar 2014, kell 01:03

14.01. on Maavalla kalendris korjusepäev. Selle püha kohta pole teada või säilinud pea mingit pärimust, kuigi päeva nimi on põline. Soomes ja karjalas on korjusepäev talve poolitaja.

Soome teadlase K. Vilkuna arvates on korjusepäev muistne rahva kokkutulekupäev. Korjusepäev jagab huvitaval kombel koos künnipäeva (14.04.), karusepäeva (13.07.) ja kolletamispäevaga (14.10.) ajastaja neljaks. Seejuures pole ka künnipäev ja kolletamispäev mingil kombel seostunud kirikukalendriga ning on kaotanud suurema osa tähendusest ja kombestikust lähedalolevaile pühile.

14.01. on esimene tähtpäev, mille kohta on kõneldud, et siis murtakse pooleks talve selgroog. Järgmised sellised on talihari (17.01.) ja pudrupäev (02.02.). Sestap on päeva nimetatud ka taliharjaks.

Saardes on kõneldud:

Vanad inimesed Saardes teavad kõnelda, et korjusepäevast hakkavat korr (suur must rähn) metsas puu oksa pihta nokaga põrri laskma. See olla esimeseks kevade tuleku kuulutuseks. Korjusepäeval võivad juba lapsed kambris paljajalu soosta. Korjusepäeva peeti ka veidi pühaks, sellel päeval keetnud perenaine perele söögiks ube-kapsaid. (Eesti Rahvaluule Arhiiv)

Välislingid

Korjusepäevast maavalla sirvlauast.Korjusepäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta

Maarahva pühad

6. I kolmekuningapäev  • 13. I nuudipäev ehk kanutipäev  • 14. I taliharjapäev ehk korjusepäev  • 17. I tõnisepäev, ka jõuluemapäev  • 1. II pudrupäev  • 2. II küünlapäev  • 9. II luuvalupäev  • 22. II talvine peetripäev  • 24. II talvine madisepäev  • kihlakud: liugupäev ja tuhkapäev  • 9. III sirgupäev  • 17. III käädripäev  • 21. III pendipäev  • eidepäev  • urbepäev  • kevadine pööripäev  • kiigepüha  • suur neljapäev  • suur reede  • ülestõusmispühad  • 25. III marjapunapäev  • 1. IV karjalaskepäev  • 14. IV künnipäev  • maahingaus  • 23. IV jüripäev  • suvisted  • 9. V ligupäev, ka kevadine nigulapäev  • 25. V urbanipäev  • taevaminemispüha  • nelipüha  • suvine pööripäev  • 23. VI leedopäev  • 24. VI jaanipäev  • 29. VI suvine peetripäev  • 2. VII heinamaarjapäev, ka heinaleedo  • 10. VII seitsmevennapäev  • 13. VII karusepäev  • 25. VII jakobipäev  • 26. VII annepäev  • 29. VII olevipäev, ka jakepäev  • 10. VIII lauritsapäev, ka esimene rukkiema päev  • 15. VIII rukkimaarjapäev, ka suur rukkiema päev  • 24. VIII pärtlipäev, ka viimane rukkiema päev  • 8. IX ussimaarjapäev, ka ussiurguminemisepäev  • pekopäev  • sügisene pööripäev  • 21. IX sügisene madisepäev  • 29. IX mihklipäev, ka kasupäev  • 14. X kolletamispäev  • 26. X midruskipäev  • 28. X simunapäev  • 2. XI hingepäev  • 10. XI mardipäev  • 25. XI kadripäev, ka hanipäev  • 30. XI andresepäev  • 6. XII talvine nigulapäev  • 7. XII tõnnipäev  • 13. XII luutsinapäev  • 21. XII toomapäev  • 21.–24. XII jõulud  • 25. XII ajastaja päev 31. XII näärid  •

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Korjusepäev&oldid=3822490"