Hapukapsas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
13. rida: 13. rida:


==Säilitamine==
==Säilitamine==
Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures [[tünn]]is, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii [[konserv]]ina kui ka lahtiselt. Vanasti pidi selle panema lehma pekki sisse
Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures [[tünn]]is, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. [[Nõukogude aeg|Nõukogude ajal]] tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii [[konserv]]ina kui ka lahtiselt. Vanasti pidi selle panema lehma pekki sisses sasss lollitab siin pede


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 10. jaanuar 2014, kell 11:11

Hapukapsas porgandi ja tilliga.
Potis keevad hapukapsad lihaga

Hapukapsas on hapendatud kapsas, üks eesti köögi traditsioonilisi toiduaineid. Varasematel aegadel oli sel eestlaste toidulaual tähtis roll, kuna talvisel ajal oli talurahva toidusedelis puudus vitamiinidest, hapukapsas aitas näiteks vältida skorbuuti. Samas on hapukapsad ühel või teisel kujul levinud pea kõigis Euroopa rahvusköökides. see on ka väga väga soe süüa vahekordade ajal porgandit ei pea riivima aga hakki tilli külll

NB POTIS KEEDA 98836 KRAADI JUURES

Valmistamine ja serveerimine

Hapendamiseks kapsas peenestatakse (kas kapsariivi või kapsaraua abil) ja segatakse paraja koguse soolaga. Maitse ja ilu pärast lisatakse mõnikord ka tükeldatud porgandit või jõhvikaid. Ligikaudu toatemperatuuril algab bakterite toimel käärimine, mille käigus tekib konserveeriv piimhape.

Ehkki hapukapsaid võidakse süüa "toorelt" (st, vaid hapendatult), näiteks salatis, enamasti neid tänapäeval siiski hautatakse, harvemini praetakse. Hautamisel võidakse hapukapsastele lisada sealiha (tavaliselt rasvast), samuti maitseaineid (eelkõige köömneid, harvem loorberit, kuid mõnel pool isegi ketšupit). Tihti hautatakse hapukapsaid koos rasvase sealihaga. Hapukapsaid võib hautada ka õlles. Samuti kasutatakse hapukapsast põhikomponendina hapukapsasupis.

Tüüpiliselt serveeritakse hapukapsaid praelisandina: pidulaudade klassikaline kooslus nii sünnipäeval, pulmas kui ka matusel on keedukartulid, hautatud hapukapsad ja seapraad, selle kõrvale pakutakse tihti valget viina. Jõuluajal antakse hapukapsaid verivorsti kõrvale, kõige sagedamini koos keedukartulite ja marineeritud kõrvitsaga (kõrvitsasalatiga).

Säilitamine

Vanasti oli kombeks teha hapukapsaid sisse suures tünnis, milles kapsastele pandi raskuseks peale kivi, et kapsast vedelik välja tuleks ja kapsas ise oleks veega kaetud. Nõukogude ajal tehti kapsaid kodus sageli kolmeliitristesse purkidesse. Tänapäeval ostetakse Eestis hapukapsad tavaliselt poest, kus neid müüakse nii konservina kui ka lahtiselt. Vanasti pidi selle panema lehma pekki sisses sasss lollitab siin pede

Vaata ka

Välislingid