Vallakohus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
Esimesed vallakohtud loodi [[18. sajand]]i lõpul [[valgustusajastu]]st mõjutatud [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadlike poolt. Tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas [[1750]]. aastal krahv [[Carl Johann Mellin]]. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõisniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. |
Esimesed vallakohtud loodi [[18. sajand]]i lõpul [[valgustusajastu]]st mõjutatud [[Baltisakslased|baltisaksa]] aadlike poolt. Tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas [[1750]]. aastal krahv [[Carl Johann Mellin]]. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõisniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi. |
||
Ametlikuks institutsiooniks muutus talurahvakohus [[1802]]. ja [[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaregulatiividega]]. Siis kohustati mõisnikke vallakohust looma igas [[mõis]]as. Mõisnik kinnitas eesistuja ning 2-4 kaasistujat |
Ametlikuks institutsiooniks muutus talurahvakohus [[1802]]. ja [[1804]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaregulatiividega]]. Siis kohustati mõisnikke vallakohust looma igas [[mõis]]as. Mõisnik kinnitas eesistuja ning 2-4 kaasistujat. |
||
Vallakohtu ülesandeks tehti järelvalve talupoegade tegevuse üle: et nad õigeaegselt koormised mõisnikule maksaksid, korralikult talu peaks ja omavahel ei tülitseks. Vallakohtu ülesandeks oli lisaks talupoegade omavaheliste tülide lahendamisele ka talumajapidamiste reguleerimine: vallakohus kohustuste hulka kuulus jälgimine, et teatud suurusega taludes oleks ettenähtud arv inimesi, et talukoha peremeheta jäämise korral säiliks talu varandus, et [[vabadik]]ud suunataks maaharimisele, pandaks [[sulane|sulaseks]] või rakendataks mõisatööl. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus [[vaeslaps|vaeslaste]] vanematelt päritud vara hoolekanne ja [[eestkostja]]te määramine, [[nekrut]]ite valik, järelvalve [[kümnis]]e ja kohtumaksude laekumise, [[magasiait|magasiaida]] ja [[vallalaegas|vallalaeka]] üle. |
|||
Vallakohus lahendas [[talupoeg]]ade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi (varanduse-, [[pärandus]]e-, võlaasjad) ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades. |
|||
[[Eestimaa kubermang]]us ei saanud vallakohtu otsuseid edasi kaevata, [[Liivimaa kubermang]]us aga oli see võimalus üle 5 rubla väärtusega [[hagi]]de puhul, siis asus küsimust arutama [[kihelkonnakohus]]. Eestimaal kaotati vallakohus [[1816]]. aastal, Liivimaal eksisteeris ta aga ka pärast [[pärisorjus]]e kaotamist [[1819]]. aastal. |
[[Eestimaa kubermang]]us ei saanud vallakohtu otsuseid edasi kaevata, [[Liivimaa kubermang]]us aga oli see võimalus üle 5 rubla väärtusega [[hagi]]de puhul, siis asus küsimust arutama [[kihelkonnakohus]]. Eestimaal kaotati vallakohus [[1816]]. aastal, Liivimaal eksisteeris ta aga ka pärast [[pärisorjus]]e kaotamist [[1819]]. aastal. |
||
| 18. rida: | 22. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]] |
[[Kategooria:Eesti varauusaeg]] |
||
[[Kategooria:Eesti kohtud]] |
[[Kategooria:Eesti kohtud]] |
||
[[Kategooria:Talurahvas]] |
|||
Redaktsioon: 6. jaanuar 2014, kell 21:45
Vallakohus oli madalama astme talurahvakohus Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangus ja Liivimaa kubermangus ning hiljem eestkoste- ja hoolekandeasutus Eesti Vabariigis.
Esimesed vallakohtud loodi 18. sajandi lõpul valgustusajastust mõjutatud baltisaksa aadlike poolt. Tõenäoliselt kõige esimese vallakohtu asutas 1750. aastal krahv Carl Johann Mellin. Hiljem loodi vallakohtuid eraalgatuslikult veel mitmes mõisas. Toonane vallakohus koosnes mõisniku poolt kinnitatud talupoegadest kohtunikest, kes lahendasid väiksemaid talupoegade omavahelisi tüliküsimusi.
Ametlikuks institutsiooniks muutus talurahvakohus 1802. ja 1804. aasta talurahvaregulatiividega. Siis kohustati mõisnikke vallakohust looma igas mõisas. Mõisnik kinnitas eesistuja ning 2-4 kaasistujat.
Vallakohtu ülesandeks tehti järelvalve talupoegade tegevuse üle: et nad õigeaegselt koormised mõisnikule maksaksid, korralikult talu peaks ja omavahel ei tülitseks. Vallakohtu ülesandeks oli lisaks talupoegade omavaheliste tülide lahendamisele ka talumajapidamiste reguleerimine: vallakohus kohustuste hulka kuulus jälgimine, et teatud suurusega taludes oleks ettenähtud arv inimesi, et talukoha peremeheta jäämise korral säiliks talu varandus, et vabadikud suunataks maaharimisele, pandaks sulaseks või rakendataks mõisatööl. Vallakohtu kohustuste hulka kuulus vaeslaste vanematelt päritud vara hoolekanne ja eestkostjate määramine, nekrutite valik, järelvalve kümnise ja kohtumaksude laekumise, magasiaida ja vallalaeka üle.
Vallakohus lahendas talupoegade omavahelisi nõudmisi ja vaidlusi (varanduse-, päranduse-, võlaasjad) ning mõistis kohut talupoegade väiksemates süüasjades.
Eestimaa kubermangus ei saanud vallakohtu otsuseid edasi kaevata, Liivimaa kubermangus aga oli see võimalus üle 5 rubla väärtusega hagide puhul, siis asus küsimust arutama kihelkonnakohus. Eestimaal kaotati vallakohus 1816. aastal, Liivimaal eksisteeris ta aga ka pärast pärisorjuse kaotamist 1819. aastal.
1866. aasta vallareformiga taastati Eestimaal ka vallakohus. Selle funktsioonid jäid sarnaseks eelneva ajaga, ainult et nüüd vabanes see koos vallaomavalitsusega mõisniku eestkoste alt. Järgnevalt võis nii Eesti- kui ka Liivimaal vallakohtu otsuseid apelleerida kihelkonnakohtusse, alates 1889. aastast ülemtalurahvakohtusse.
1918. aastal kaotas Saksa okupatsioonivõim vallakohtud, kuid 1919. aastal taastati need Eestis eestkoste- ja hoolekandeasutustena valla juures. Vallakohtud tegutsesid kuni 1940. aastani, mil Nõukogude võim need lõplikult sulges.
Välislink
Kirjandus
- Toomas Anepaio, Vallakohus – kas ainult talurahva kohus?, Ajalooline Ajakiri, 2007, 3/4 (121/122), 343–368 [1]