Tallinn

See artikkel räägib Tallinna linnast; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Tallinn (täpsustus); ansambli kohta vaata artiklit Reval (ansambel); sigaretimargi kohta vaata artiklit Reval (sigaretimark)

---

Tallinn
Pindala	159 km²
Elanikke	429 574 (1.11.2013)
Koordinaadid	59° 26′ N, 24° 45′ E

Tallinn on linn Eesti põhjarannikul Põhja-Eesti pangal, Kopli ja Tallinna lahe ääres.

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn ning Harju maakonna halduskeskus.

Tallinna ajalooline nimi on Reval ehk Rävala, linn sai Lübecki linnaõigused 15. mail 1248.

Tallinna nimi tuleb tõenäoliselt "tali linnast" ehk talve linnast, kus elati peamiselt talviti. Suvel hariti põldusid ja karjatati maal, talvel koguneti turvalisse linna laagrisse - "tali linna" ehk Tallinnasse.

Tallinna linna esmamainimise aastaks peetakse 1154. aastat, kui Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī joonistas maailmakaardile Soome lahe ääres linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida peetakse tänapäeva Tallinna esmaseks asulaks ja sadamakohaks.

Tallinna sümbolid ja tähtpäevad

Tallinna sümbolid on vapp (täis-, suur- ja väikevapp), linnalipp ja logo. Mitteametlikud sümbolid on ka Vana Toomas, kilukarbi siluett, Linda kuju, Koorti «Metskits», Estonia teater ja Kolm Õde. , Tallinna kaitsepühak on Püha Victor, Marseille'st oli vana Rooma sõdur, ristiusu märter, kes hukati keiser Maximianuse poolt.

Linn tähistab kahte tähtpäeva:15. mail on Tallinna linna päev ja 22. detsembril on Tallinna vapipäev.

Asukoht ja territoorium

Tallinn hõlmab 156,3 km² suuruse maa-ala. Linna halduspiiridesse kuuluvad Ülemiste ja Harku järv ning Aegna saar.

Tallinna linnasüdameks on Tallinna vanalinn, mis koosneb kõrgendikul asuvast Toompeast ning all-linnast. Vanalinna ümbritseb keskaegse Tallinna linnamüüri kaitserajatised ja mööda kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd. Tallinna vanalinn oma praegustes piirides kujunes välja 1355. aastaks.

Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, mkaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1971. aasta generaalplaani alusel aga 1970. aastatel Väike-Õismäel ja 1980. aastatel Lasnamäel.

Linnajuhtimine ja haldusorganid

Tallinna linna täitevvõimu juht on Tallinna linnapea, kelleks on alates 2007. aastast Edgar Savisaar. Linnapea juhib linnavalitsust. Tallinna kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu on Tallinna Linnavolikogu, mis alates 2009. aastast on 79 liikmeline.

Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks, mis jaotuvad 84 asumiks: Haabersti Kesklinn, mille koosseisus on ka Tallinna vanalinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn.

Tallinna linnaosad

Tallinna linnaosade haldusjuhtimist teostavad linnavalitsused: Haabersti Linnaosa Valitsus; Kesklinna Valitsus; Kristiine Linnaosa Valitsus; Lasnamäe Linnaosa Valitsus; Mustamäe Linnaosa Valitsus; Nõmme Linnaosa Valitsus; Pirita Linnaosa Valitsus; Põhja-Tallinna Valitsus, ().

 Pikemalt artiklis Tallinna linnaosad, Tallinna asumite loend ja tänavate loend

Elanikkond

 Pikemalt artiklis Tallinna rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Tallinnas 392 331 püsielanikku. 01. oktoobri 2013. aasta seisuga oli Tallinnas 428 778 registreeritud elanikku.

Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku, mille põhjustas Tallinna piiramise ajal levinud katkuepideemia. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820. aastal oli see 13 000, 1881. aastal 45 900, 1897. aastal 58 800 ja suurenes märgatavalt Esimese maailmasõjaga seoses alnud sõjatööstuse kiire arenguga linnas, 1917. aastal oli linnaelanikke ligi 160 000.

1930. aastatel oli linnas 140 000 elanikku. 1940 liideti Tallinnaga Nõmme (oli 1926–1940 eraldi linn). 1962 alustati Mustamäe, 1973 Väike-Õismäe ja 1978 Lasnamäe linnaosa ehitamist.

Linnaelanike arv

Aasta	Rahvaarv
1372	3 250
1709	15 000
1710	2 000
1772	6 954
1816	12 000
1820	12 902
1834	15 300
1851	24 000
1871	29 162
1881	45 900
1897	58 800
1913	116 012
1918	105 789
1922	122 421
1925	119 800
1934	137 792
1959	283 071
1989	478 974
1996	427 500
2001	399 685
2002	398 434
2003	377 890
2004	392 306
2005	401 502
2006	403 505
2007	399 096
2008	401 372
2009	404 005
2010	406 703
2011	411 980
2012	416 144
2013	428 509

Aasta	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[1]	Elanike tihedus, in/km²	Arvestuslik rahvaarv 1. jaanuari seisuga[2]
2001	399 685	2525,3	...
2002	398 434	2517,4	...
2003	397 150	2509,3	377 890
2004	396 375	2504,4	392 306
2005	396 010	2502,1	401 502
2006	396 193	2503,3	403 505
2007	396 852	2507,4	399 096
2008	397 617	2512,2	401 372
2009	398 594	2518,4	404 005
2010	399 340	2523,2	406 703
2011	400 292	2529,2	411 980
2012	401 072	2534,1	416 144
1. Statistikaameti koduleht 2. Rahvastikuregistri järgi

Tallinna elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel aastatel 1959–2011

Rahvus	1959		1970		1979		1989		2000		2011
	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%	arv	%
Kokku	281714	100	362706	100	428537	100	478974	100	400378	100	393222	100
eestlased	169697	60,24	201908	55,67	222218	51,86	227245	47,44	215114	53,73	217601	55,34
venelased	90594	32,16	127103	35,04	162714	37,97	197187	41,17	146208	36,52	144721	36,80
ukrainlased	7277	2,58	13309	3,67	17507	4,09	22856	4,77	14699	3,67	11565	2,94
valgevenelased	3683	1,31	7158	1,97	10261	2,39	12515	2,61	7938	1,98	6229	1,58
soomlased	1650	0,59	2852	0,79	2996	0,70	3271	0,68	2436	0,61	2062	0,52
juudid	3714	1,32	3750	1,03	3737	0,87	3620	0,76	1598	0,40	1460	0,37
tatarlased	745	0,26	1055	0,29	1500	0,35	1975	0,41	1265	0,32	1012	0,26
leedulased	594	0,21	852	0,23	905	0,21	1052	0,22	949	0,24	795	0,20
poolakad	759	0,27	947	0,26	1084	0,25	1240	0,26	936	0,23	768	0,20
lätlased	702	0,25	1007	0,28	1259	0,29	1032	0,22	827	0,21	628	0,16
sakslased	-	-	-	-	332	0,08	516	0,11	516	0,13	492	0,13
muud	2199	0,78	2765	0,76	4023	0,94	6458	1,35	7892	1,97	5889	1,50

Rahvuslik koosseis

Ajavahemikul 1944–1988 toimunud Eesti võimalustega ebaproportsionaalse tööstuse arendamisega ning tööjõu suunamisega NSV Liidust asustati Tallinnasse uuselamurajoonidesse (Mustamäe, Väike-Õismäe, Lasnamäe) elama hulgaliselt peamiselt NSV Liidust pärit immigrante. Tallinna elanike arv kasvas ebaproportsionaalselt kiiresti, ulatudes 1988. aasta alguseks koos tollal Tallinna haldusalasse kuulunud Maardu ja Sauega üle 500 000 piiri. Eestlaste osatähtsus langes samaks ajaks 47 protsendini. Taasiseseisvumise järel on Tallinnast lahkunud kümneid tuhandeid mitte-eestlasi ning seetõttu on suurenenud ka eestlaste osatähtsus Tallinna rahvastikus 54 protsendini. Tallinna elanike arv oli 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 400 378, nendest eestlasi 215 114 (53,7%), venelasi 146 208 (36,5%), muid rahvusi ning teadmata rahvusega 39 056 (9,7%). Statistikaameti arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2012 Tallinna elanikest 55,6% eestlased, 36,2% venelased, 3,4% ukrainlased ja 4,8% teistest rahvustest. Rahvastikuregistri arvestuse järgi olid 1. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest 52,8% eestlased, 38,3% venelased, 3,5% ukrainlased ja 5,4% teistest rahvustest. 50,5% rääkis emakeelena eesti keelt, 46,3% vene keelt ja 1,2% ukraina keelt.

Rahvastikuregistri andmetel oli 2. jaanuaril 2013 Tallinna elanikest Eesti kodanikke 77,3 %, määratlemata kodakondsusega isikuid 10,6 %, Venemaa kodanikke 8,5 %, Ukraina kodanikke 0,8 %, Soome kodanikke 0,6 %, Läti kodanikke 0,3 %, Valgevene kodanikke 0,2 %, Leedu kodanikke 0,2 %, Saksamaa kodanikke 0,2 %, teiste riikide kodanikke 1,3 %.

Tallinna elanikkonnas toimuvaid protsesse iseloomustab ka paneelelamute elanike siirdumine Tallinna äärelinnadesse ning Harju maakonda rajatavatesse madaltiheda asustusega uusasumitesse. Seetõttu on viimastel aastatel suhteliselt kiirema rahvaarvu kasvuga linnaosadeks Tallinnas muutumas Pirita ja Nõmme.

Tallinna elanike erinevate rahvuste esindajate protsentuaalne koosseis on olnud järgmine:

aasta	eestlasi	venelasi	sakslasi	muude rahvuste esindajad	kokku elanikke
1820	4 486 (34,8)	2 304 (17,9)	5 540 (42,9)	572 (4,4)	12 902
1871	15 097 (51,8)	3 300 (11,3)	10 020 (34,4)	745 (2,5)	29 162
1881	26 324 (57,4)	5 111 (11,1)	12 737 (27,8)	1798 (3,7)	45 880
1897	40 406 (68,7)	6 008 (10,2)	10 297 (17,5)	2099 (3,6)	58 810
1913	83 113 (71,6)	13 275 (11,4)	12 424 (10,7)	7200 (6,3)	116 012
1917	90 000 (57,7)	40 000 (25,6)	13 000 (8,3)	13 350 (8,4)	156 350
1918	86 035 (81,3)	5 188 (4,9)	7 691 (7,3)	6875 (6,5)	105 789
1922	102 568 (83,8)	7 513 (6,2)	6 906 (5,6)	5434 (4,4)	122 421
1934	117 918 (85,6)	7 888 (5,7)	6 575 (4,8)	7883 (3,9)	137 792
2000	215 114 (53,7%)	146 208 (36,5%)		39 056 (9,7%)	400 378

Kliima

Tallinna vanalinn talvel

3. jaanuaril 2010 mõõdeti Tallinnas lumikatte paksuseks 62 sentimeetrit, millega püstitati pealinna uus ilmarekord. Seni oli maksimaalseks lumikatte paksuseks Tallinnas olnud 59 sentimeetrit, mis mõõdeti 18. märtsil 1968.

Ajalugu

Tallinn 17. sajandi keskel. Adam Oleariuse gravüür

 Pikemalt artiklis Tallinna ajalugu

2009. aastal teostatud väljakaevamiste käigus Vabaduse väljakul leiti kiviaegse asustuse jälgi, millede vanuseks hinnati esialgu 4500 kuni 5500 aastat.. Mainitud on veel võimalikke küttide laagrikohti Härjapea jõe (Kivisilla eeslinn, praegune Tornimäe) ja Liivalaia tänava kandis.

Praegu valitseb arvamus, et eestlased (rävalased) rajasid Toompeale (tollal kandis see tõenäoliselt Härjapea nime) Väikese linnuse arvatavasti 10. sajandi lõpul või 11. sajandil. Selle ümber oli aga Raekoja platsi kohal turg koos eesti kaubitsejate sesoonse asula ja kabeliga. Toompeal paiknes alates 11. sajandi keskpaigast linnus (Toompeal asuva Soome saatkonna remondi ajal avastati 8. sajandist pärit ehitiste jäänused), Oleviste kiriku kohal Skandinaavia kaubahoov kirikuga, sellest ida pool vene kaubahoov kirikuga.

1154. aastal joonistas Sitsiilia kuningriigi kuninga Roger II õukondlane araablane Al-Idrīsī maailmakaardile linna qlwry või flwry, mida on loetud ka Kaleweny, mida Tallinnaks peetakse.

Tallinna nimi tuleb tõenäoliselt "tali linnast" ehk talve linnast, kus elati peamiselt talviti. Suvel hariti põldusid ja karjatati maal, talvel koguneti turvalisse linna laagrisse - "tali linna" ehk Tallinnasse.

Tallinna arhitektuurimälestised

Tallinna punased katused

Tallinna Püha Vaimu kirik

Tallinn on silmapaistvalt rikas arhitektuurimälestiste poolest. Tallinna vanalinn on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Vanimad ehitusmälestised on 13. sajandi alguses Toompeale püstitatud linnus ja toomkirik. Linnuse peatorn on Pikk Hermann.

Tallinna all-linna ümbritsev keskaegne linnamüür on Põhja-Euroopa üks paremini säilinuid (2,35 km pikkusest müürist on alles 1,85 km, 46 värava- ja müüritornist 27). Keskaegse Tallinna õitsenguajast – 15. sajandist – pärineb all-linna gooti stiilis hoonestus ning praktiliselt tervikuna kogu tolleaegne tänavavõrk. Säilinud on enamik kirikuid, sealhulgas suurejoonelised Niguliste ja Oleviste kirik, mida on küll vahepeal tarvis olnud olulises ulatuses taastada. Varemetena on säilinud linna suurimad kirikud Püha Katariina Dominiiklaste kloostri kirik ja Pirita kloostri kirik. Enam vähem ehedalt on säilinud Püha Vaimu kirik, raekoda, raeapteek, Suurgildi hoone ning kaupmeeste ja käsitööliste elamuid. Alles ka vähem mõjukate gildide hooned (Kanuti gildi hoone ja Oleviste gildi hoone), mis on küll oluliselt ümber ehitatud. Ka suur hulk keskaegseid kaupmeheelamuid on säilinud, kuigi paljusid neist on hilisematel sajanditel vähemal või rohkemal määral ümber ehitatud.

Alates 1780. aastatest värskendati paljude keskaegsete hoonete väljanägemist moodsates stiilides alates varaklassitsismist (kuberneriloss Toompeal) kuni modernismini.

Vanalinnas on isegi mõned väga ehedad postmodernismi näidised (lillepood Väike-Karja tänavas ning endine Raeköök Dunkri tänavas).

Majandus

Oluline on tootmine-tööstus. Töötlevas tööstuses oli 2010. a Tallinnas tegevuses 326 ettevõtet, neis töötas 24 766 inimest ja toodangu väärtuseks oli 1,639 miljardit eurot (25,64 miljardit krooni).

Transport ja taristu

Lennart Meri Tallinna lennujaam paistmas üle Ülemiste järve

Tallinn on Eesti peamine transpordisõlm. Siin asub Lennart Meri Tallinna lennujaam, Tallinna reisisadam ja Balti jaam. Tallinnast saavad alguse Tallinn–Narva maantee, Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee, Tallinn–Pärnu–Ikla maantee, linnalähirongide jt rongiliinid.

Ühistranspordiliinidest toimivad Tallinnas ühtses piletisüsteemis bussi-, trolli- ja trammiliinid. Lisaks marsruuttaksoliinid ja linnalähirongid.

Alates 1. jaanuarist 2013 on linnas tasuta ühistransport kõigile linnaelanikele.

 Pikemalt artiklis Tallinna sadamad, Tallinna ühistranspordiliinid, Trollibussiliiklus Tallinnas, Tallinna ringtee

Kultuur

Haridus

 Pikemalt artiklis Tallinna koolide loend

2009. aastal tegutses Tallinnas 78 üldhariduskooli kokku 39 307 õpilasega.

Õppeaastal 2012/2013 tegutseb Tallinna Haridusameti haldusalas 65 üldhariduskooli, sealhulgas 51 gümnaasiumi (neist 30 eesti ja 21 vene õppekeelega). Samas tegutseb 128 lasteaeda (neist 83 eesti, 32 vene ja 13 eesti-vene õppekeelega).

Tallinnas tegutsevad Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sisekaitseakadeemia.

Sport

Tallinna edukaimad jalgpalliklubid on FC Flora, FC Levadia ja JK Nõmme Kalju.

Meistriliigas mängivad korvpalliklubid BC Kalev/Cramo, TTÜ/Kalev ja TTÜ/Kalev II.

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt.

Jaanuaris 2010 toimusid Tallinnas Euroopa meistrivõistlused iluuisutamises.

Tallinna spordiehitistest on tuntumad A. Le Coq Arena, Saku Suurhall, Kadrioru staadion, Kalevi Keskstaadion ja Kalevi spordihall.

Tallinna Vanalinna päevad

 Pikemalt artiklis Tallinna vanalinna päevad

 Pikemalt artiklis Tallinna kultuuriürituste loend

Sõpruslinnad

Annapolis, USA Dartford, Suurbritannia Gent, Belgia Göteborg, Rootsi

Groningen, Holland Kiel, Saksamaa Kotka, Soome Łomża, Poola

Los Gatos, USA Malmö, Rootsi Portland, USA Riia, Läti

Moskva, Venemaa Peterburi, Venemaa Schwerin, Saksamaa Venezia, Itaalia Vilnius, Leedu

Bialystok, Poola Gdansk, Poola Stockholm, Rootsi Carcassonne, Prantsusmaa

Tallinna teenetemärgid

• Tallinna teenetemärk (alates 1995) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele Tallinnale osutatud eriliste teenete eest.
• Tallinna vapimärk (alates 1997) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilistele isikutele linnapoolse erilise austusavaldusena.
• Tallinna raemedal (alates 2004) on Tallinna linna autasu, mis antakse füüsilisele isikule linnapoolse tunnustusena linnale osutatud teenete või silmapaistvate saavutuste eest.

Tallinna linna ametimärgid

• Tallinna Linnavolikogu liikme ja linnavolikogu esimehe ametimärk
• Linnavolikogu esimehe ametikett
• Linnapea ametikett

Teised Tallinnast

• Tuntud reisiportaal valis Tallinna kõige popimaks tõusvaks reisisihtkohaks, Tarbija 24.ee, 30.12.2011

Pilte

• 
  Tallinna kommertskeskus
• 
  Tallinna vanalinn
• 
  Vaade Oleviste kiriku tornist
• 

Tallinna panoraampilt

Vaata ka

• Tallinna Aukodanike Kogu
• Tallinna kõrghooned
• Tallinna restoranide loend
• Tallinna Hipodroom
• Tallinna hotellide loend
• Tallinna kalmistud
• Tallinna Loomaaed
• Tallinna parkide loend
• Tallinna teenetemärk
• Tallinn filateelias
• Tallinna turgude loend
• Tallinna Visioonikonverents
• Miljonipeldik
• Tallinna aeg

Kirjandus

• "Entsüklopeedia Tallinn", 1. ja 2. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2004, ISBN 9985-70-167-4
• Edgar V. Saks. Tallinna muistne nimi. Võitleja, märts 1959, nr. 3, lk. 9.
• Maailma suurusi ja kuulsusi Tallinnas. Päevaleht, 23. juuli 1939, nr. 196, lk. 4.

Välislingid

• Tallinna linna koduleht
• Tallinna ametlik veebikaart
• Tallinna kaart
• Tallinna Vanalinna 3D-mudel
• Tallinna Vanalinna 360° fotod
• Tallinna ajaloolised saksakeelsed tänavanimed (Carsten Wilms)
• Tallinn maailma juhtivate ajalooliste linnade pingereas EPL, 29. november 2008
• Keskerakond algatas Suur-Tallinna loomise eelnõu Tallinna Postimees, 5. veebruar 2009
• Tallinna volikogu otsustas linnaosad kaotada ERR, 19. veebruar 2009
• ZDF Mediathek Dokumentation: Tallinn – Die Ungeduldige
• Album von Reval.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR