Piusa jõgi: erinevus redaktsioonide vahel
koordinaadid: 57° 58′ 2″ N, 27° 49′ 10″ E
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
22. rida: | 22. rida: | ||
Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik. |
Jõe ääres asub [[Vastseliina]] alevik. |
||
Suuremad lisajõed on [[Meeksi oja]], [[Tuderna oja]], [[Tuhkvitsa oja]] (ka Obinitsa oja) ja [[ |
Suuremad lisajõed on [[Meeksi oja]], [[Tuderna oja]], [[Tuhkvitsa oja]] (ka Obinitsa oja) ja [[Pelska jõgi]]. |
||
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]]. |
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on [[harjus]], [[särg]], [[haug]] ja [[trulling]]. |
Redaktsioon: 1. jaanuar 2014, kell 22:21
Piusa jõgi | |
---|---|
Lähe | Plaani Külajärve (Haanja kõrgustik) |
Suubub | Pihkva järv |
Valgla maad | Eesti, Venemaa |
Valgla pindala | 796 km² |
Pikkus | 109 km |
Langus | 212 m |
Lang | 1,94 m/km |
Piusa jõgi (ka Pimža jõgi; vene Пиуза, Пимжа) on jõgi Kagu-Eestis, mille alamjooks kuni 14 km ulatuses asub Venemaa territooriumil.
Piusa jõgi saab alguse Plaani Külajärvest Haanja kõrgustikul ja suubub Pihkva järve. Voolab käänulises Piusa ürgorus.
Jõe pikkus on 109 km, valgala 796 km², millest 508 km² on Eesti teritooriumil, langus 212 m. Piusa on Eesti suurima langusega jõgi.
Jõe ääres asub Vastseliina alevik.
Suuremad lisajõed on Meeksi oja, Tuderna oja, Tuhkvitsa oja (ka Obinitsa oja) ja Pelska jõgi.
Piusa jões elab palju kalaliike, neist arvukamad on harjus, särg, haug ja trulling.
Piusa jõe ürgoru kaitseks on loodud Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala.
Vaata ka