Meri: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib veekogust; John Banville'i romaani kohta vaata artiklit [[Meri (romaan)]]}}
{{See artikkel|räägib veekogust; John Banville'i romaani kohta vaata artiklit [[Meri (romaan)]]; Baltasar Kormákuri filmi kohta vaata artiklit [[Meri (film 2002)]]}}
'''Meri''' on [[Maailmameri|maailmamere]] osa, mida [[ookean]]idest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad [[manner|mandrid]], [[saar]]ed või [[põhjakõrgendik]]ud ning mille [[hüdroloogiline režiim]] erineb ookeani omast.
'''Meri''' on [[Maailmameri|maailmamere]] osa, mida [[ookean]]idest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad [[manner|mandrid]], [[saar]]ed või [[põhjakõrgendik]]ud ning mille [[hüdroloogiline režiim]] erineb ookeani omast.



Redaktsioon: 27. detsember 2013, kell 01:45

 See artikkel räägib veekogust; John Banville'i romaani kohta vaata artiklit Meri (romaan); Baltasar Kormákuri filmi kohta vaata artiklit Meri (film 2002)

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Püsihoovused on meredes enamasti nõrgemad kui ookeanides. Sisemeredes on looded nõrgad.

Merede liigitus

Hüdroloogias kasutatakse ka muid liigitusi.

Meri Eesti sümboolikas

Valla mereäärset asukohta sümboliseerib kilbi sinine värv Keila valla vapil ja Harku valla vapil.

Sõna "meri" teised tähendused

Meredeks nimetatakse ka merede osi (näiteks Liguuria meri, Türreeni meri, Väinameri).

Sõna "meri" järvede nimetuses (Kaspia meri, Araali meri, Surnumeri) on ajaloolist päritolu, nagu ka mõne mere nimetamine laheks (Hudsoni laht, Mehhiko laht, Bengali laht).

Eestis kannavad "mere" nime mõned maakerke tõttu lahtedest või väinadest järveks muutunud veekogud (näiteks Sutlepa meri).

Vaata ka

Välislink