1940: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
66. rida: | 66. rida: | ||
== Sündmused [[Eesti]]s == |
== Sündmused [[Eesti]]s == |
||
* [[1. veebruar]] – Konstantin Päts asutas |
* [[1. veebruar]] – Konstantin Päts asutas 4. Diviisi staabi asukohaga Viljandis. |
||
* [[27. veebruar]] – [[Konstantin Päts]] asutas [[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]]. |
* [[27. veebruar]] – [[Konstantin Päts]] asutas [[Looduskaitsemärk|Looduskaitsemärgi]]. |
||
* [[1. märts]] – algas [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] nimeline kunstiaasta. |
* [[1. märts]] – algas [[Kristjan Raud|Kristjan Raua]] nimeline kunstiaasta. |
Redaktsioon: 6. oktoober 2006, kell 18:17
1940. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1890. aastad 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad - 1940. aastad - 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad
Aastad: 1935 1936 1937 1938 1939 - 1940 - 1941 1942 1943 1944 1945
Sündmused maailmas
Jaanuar
- ...
Veebruar
- ...
Märts
- 12. märts – Soome ja Nõukogude Liidu vaheline Talvesõda lõppes vaherahuga.
Aprill
Mai
- 14. mai – Saksamaa pommirünnakus hävis kaks kolmandikku Rotterdami linnast, hukkus ligi tuhat inimest.
Juuni
- 9. juuni – Norra armee alistus natsidele.
- 11. juuni – Hollandi printsess Juliana saabus Kanadasse eksiili.
- 14. juuni – Saksa väed piirasid Pariisi ümber.
Juuli
- ...
August
- ...
September
- ...
Oktoober
- ...
November
- ...
Detsember
- 29. detsember – Saksamaa pommitajate rünnakud Teises maailmasõjas tekitasid Londonile suuremaid purustusi pärast 1666. aasta suurt tulekahju.
Sündmused Eestis
- 1. veebruar – Konstantin Päts asutas 4. Diviisi staabi asukohaga Viljandis.
- 27. veebruar – Konstantin Päts asutas Looduskaitsemärgi.
- 1. märts – algas Kristjan Raua nimeline kunstiaasta.
- 4. aprill – Prantsuse saadik Roger le Soulnier de Saint-Jouan esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
- 3. mai – Paasvere vallas tapeti Muuga mõisasüdame omanik Heinrich von Neff
- 6. mai – Konstantin Päts asutas Informatsiooni Keskuse.
- 7. mai – Tallinnas toimus Omakaitse Sihtkapitali komitee esimene koosolek.
- 18. mai – Tallinnast lahkus viimane laev ümberasujatega (kokku lahkus umbes 17 000 baltisakslast)
- 7. juuni – Ungari saadik Louis Kuhl de Borsoshát ja Briti saadik Wilfred Hansford Gallienne esitasid oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
- 8. juuni – ilmus Seaduste Kogu IV köide.
- 16. juuni – Nõukogude Liit esitas Eestile ja Lätile ultimaatumi nõudes uute valitsuste moodustamist ja Punaarmee täiendavate väeosade lubamist riikidesse. Eesti valitsus võttis ultimaatumi vastu ja astus tagasi.
- 17. juuni - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt (Narva diktaat).
- 19. juuni - ÜK(b)P Keskkomitee sekretäri Andrei Ždanovi visiit Tallinnasse
- 21. juuni – toimus valitsuse vahetus ja riigipööre.
- 22. juuni - Johann Laidoner vabastatati ametist
- 5. juuli - saadeti Riigikogu laiali
- 14.– 15. juuli – toimusid parlamendi uue koosseisu valimised: nimekirjades olid ainult kommunistliku partei kandidaadid
- 18. juuli - küüditati Johann Laidoner koos perega Nõukogude Liitu
- 18. juuli – Eesti-Läti jalgpalli maavõistlusel Kadrioru staadionil järgnes spontaanne isamaaline meeleavaldus, mille punaväelased laiali ajasid.
- 20. juuli – presidendi dekreediga likvideeriti Eesti Teaduste Akadeemia, mis ei sobinud nõukogude teadusasutuste süsteemi.
- 21. juuli – Eestis kehtestati nõukogude võim (Eesti Vabariigi likvideerimine).
- 25. juuli – lasti käibele 1-sendine metallvahetusraha (1939. aasta väljaanne).
- 30. juuli – president Konstantin Päts küüditati koos perekonnaga Nõukogude Liitu.
- 5. august – Eesti läks üle Moskva kellaajale
- 6. august – Eesti NSV inkorporeeriti Nõukogude Liitu.
- 25. august – Riigivolikogu võttis vastu ENSV konstitutsiooni
- 23. september –Tallinna Reaalkooli juures võeti maha Vabadussõjas langenud õpilaste ja õpetajate mälestussammas.
- 24. november – rahareform: Eesti kroonid asendatati rubladega
- 13. detsember – arreteeriti Jaan Tõnisson
Sündinud
- 9. veebruar – John Maxwell Coetzee, Lõuna-Aafrika kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 2003
- 19. veebruar – Jaan Kiivit juunior
- 6. märts – Nikolai Abatsijev, Venemaa kabetaja
- 13. märts – Andres Ehin, eesti kirjanik ja tõlkija
- 16. märts – Bernardo Bertolucci, itaalia filmirežissöör
- 16. aprill – Margrethe II, Taani kuninganna
- 5. oktoober – Rein Aun, eesti kergejõustiklane
- 21. detsember – Frank Zappa, ameerika muusik
- 23. detsember – Jorma Kaukonen, ameerika muusik (Jefferson Airplane)
- 30. detsember – Vjatšeslav Štšegolev, Venemaa kabetaja
Surnud
- 24. veebruar – Tannil Kriisa, eesti orelimeister
- 29. veebruar – Michael Hainisch, endine Austria president
- 1. märts - A. H. Tammsaare, eesti kirjanik
- 10. märts – Mihhail Bulgakov, vene kirjanik
- 16. märts – Selma Lagerlöf, rootsi kirjanik
- 23. märts – Spiridon Louis, kreeka kergejõustiklane
- 31. märts – August Jürindi, Eesti Maapanga direktor
- 14. aprill – Hugo Sutt, eesti näitleja
- 9. juuni – Hugo Paabo, eesti kullassepp
- 14. juuni – Oskar Raudvere, Eesti sõjaväelane
- 15. juuli – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
- 5. august – Frederick Cook, USA polaaruurija
- 12. august – Nikolai Triik, eesti maalikunstnik
- 18. august – Walter Chrysler, ameerika autoehitaja
- 21. detsember – Francis Scott Fitzgerald, ameerika kirjanik