Riiginõukogu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. detsember 2013, kell 22:45

See artikkel räägib Eesti organist; Rootsi ja Norra uniooni organi kohta vaata artiklit Riiginõukogu (Rootsi ja Norra); Venemaa keisririigi organi kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (Venemaa Keisririik); teiste riikide organite kohta vaata lehekülge Riiginõukogu (täpsustus)

Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohase Riigikogu teine koda.

Seni on kujundatud ainult üks Riiginõukogu koosseis.

Oma raadiokõnes 31. detsembril 1934 ütles Riigivanem Konstantin Päts:

„Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda.“

Riiginõukogu liikmete valimisel või nimetamisel oli üldiseks juhtnööriks vastavate kodanikkude lugupeetud ning väärikas isiksus ja tuntud kodanikutublidus ning riiklik mõtteviis ja teadmised ning elukogemused, mis kasulikud Riiginõukogu tegevuses (EVP § 85).

Riiginõukogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ja nad tulid kokku oma esimesele koosolekule 21. aprillil 1938.

Riiginõukogu hoone oli Seltskondlik Maja Aia tn. 12 Tallinnas, mis üüriti samanimeliselt osaühingult ja kust sel puhul kolis välja klubi Centum^[1], üüri suurus oli 2575 krooni kuus^[2]. 1. veebruaril 1939 otsustas Riiginõukogu komisjon tunnustada Riiginõukogule maja ehitamise vajalikuks. Uus hoone oleks pidanud asuma Komandandi tänaval ja seal oleks võinud asuda ka Riigiraamatukogu^[3].

Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riiginõukogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:

Asudes Riiginõukogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.

Riiginõukogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riiginõukogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riiginõukogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).

Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung: Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle^[4].

Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940, mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940^[5]. Uus Riiginõukogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940^[6].

Riiginõukogu juhatus (valitud 21. aprillil 1938)

Riiginõukogu esimees – Mihkel Pung
Riiginõukogu I abiesimees – Heinrich Lauri
Riiginõukogu II abiesimees – Alfred Maurer

Riiginõukogu üldisesse koosseisu kuuluvate isikute nimekiri

Johan Laidoner – Sõjavägede Ülemjuhataja; ka Riiginõukogu liige isikliku õiguse alusel kui endine sõjaaegne Sõjavägede Ülemjuhataja
Hugo Bernhard Rahamägi – kuni 6. oktoobrini 1939, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
Johan Kõpp – alates 9. jaanuarist 1940, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop
Aleksander Paulus – Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit
Hugo Kaho – Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli rektor
Paul Kogerman – kuni 24. oktoobrini 1939, Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Jüri Nuut – alates 24. oktoobrist 1939, Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikooli rektor
Jüri Jaakson – Eesti Panga president
Johannes-Leopold Antik – valitud maaomavalitsuste poolt
Kaarel Heinver – valitud maaomavalitsuste poolt
August Kohver – valitud maaomavalitsuste poolt
Anton Uesson – valitud linnaomavalitsuste poolt
Juhan Haagivang – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
Johan Holberg – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
Heinrich Lauri – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
Aleksander Onno – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
Hendrik Otstavel – valitud põllumajanduse alalt ühes kalandusega
Johan Sihver – valitud tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt
Joakim Puhk – valitud tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt
Heinrich Neuhaus – valitud tööstuse, kaubanduse ja laevanduse alalt
Aleksander Naeres – valitud käsitöö alalt
Aleksander Kask – valitud ühistegevuse alalt
Johannes Kurvits – valitud töövõtjaskonna poolt
Rein Marrandi – valitud töövõtjaskonna poolt
Aleksander Oinas – valitud töövõtjaskonna poolt
Jaan Masing – valitud Majaomanikkude Koja poolt
Alfred Maurer – valitud vabakutsete alalt
Linda Eenpalu – valitud kodumajanduse alalt
Johannes Orasmaa – valitud Kaitseliidu poolt
Voldemar Päts – valitud hariduse ja kultuuri alalt
Harry-Eduard-Ottokar Koch – kuni 3. detsembrini 1938, valitud vähemusrahvuste kultuuri alalt
Wilhelm Wrangell – alates 13. jaanuarist 1939, valitud vähemusrahvuste kultuuri alalt
Alfred Mõttus – valitud rahvatervishoiu alalt
Friedrich Akel – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Hans Leesment – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Johan Müller – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Mihkel Pung – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Peeter Puusep – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Bernhard Roostfeld – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Johan-Oskar Rütli – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Jaan Soots – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Karl Terras – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel
Aleksander Tõnisson – nimetatud Riigihoidja poolt eriõigusel

Välis- ja riigikaitsekomisjon

Majanduskomisjon

Rahva kasvatuse ja kultuuri komisjon

Maa, töö ja rahva heaolu komisjon

Üldkomisjon

Koosseisu komisjon

Isikute loend, kel pärast 1940. aastat on olnud õigus kuuluda Riiginõukogu koosseisu ameti poolest

Jaan Maide, Sõjavägede Ülemjuhataja (18. september 1944 – 10. august 1945)
Johannes Oskar Lauri, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop (26. mai 1964 – 28. detsember 1971)
Konrad Veem, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop (28. detsember 1971 – ‫(1990
Udo Petersoo, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop (15. september 1990 – 14. mai 2006)
Andres Taul, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop (26. veebruar 2007 – 13. november 2010)
Martin Köstner, Eesti Panga president (18. september 1944 – 18. september 1949)
Oskar Kerson, Eesti Panga president (21. jaanuar 1968 – 31. detsember 1980)

Viited

↑ Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1938 nr. III
↑ Üürileping
↑ Riiginõukogule maja ehitamist. Rahvaleht, 2. veebruar 1939, nr. 28, lk. 3.
↑ Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. Rahvaleht, 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.
↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b
↑ Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.

Vaata ka

I Riiginõukogu kujundamine

Välislingid

Kirjandus

Leonhard Vahter. Kas kiriku hooldaja kuulub Riiginõukogu liikmete hulka? Uus Eesti, 27. oktoober 1939, nr. 293, lk. 4.
Kiriku hooldaja ei saa olla Riiginõukogu liige. Uus Eesti, 31. oktoober 1939, nr. 297, lk. 1.
Heinrich Mark. Parlamendi seaduspärasusest paguluses. Eesti Teataja, 11. juuni 1949, nr. 27, lk. 2.

[1] Vabariigi Valitsuse otsus 28. jaanuarist 1938 nr. III

[2] Üürileping

[3] Riiginõukogule maja ehitamist. Rahvaleht, 2. veebruar 1939, nr. 28, lk. 3.

[4] Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. Rahvaleht, 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.

[5] ttp://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b

[6] Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 22. rida: / 22. rida: @@
 Riiginõukogu VI istungjärgu viimasel koosolekul ütles Riiginõukogu esimees Mihkel Pung: ''Kui seekord oma istungjärgu lõpetame, siis ei jää mul muud järele, kui soovida kõige paremat vaheaega ja puhkeaega riiginõukogu liikmeile, et sügisel, kui mingit erakorralist juhust ei ole selleks, et riigikogu peaks kokku tulema ka suvel, jällegi hakata värske jõuga tööle<ref>Eesti ja N. Liit täidavad lepingut korrektselt. [[Rahvaleht]], 18. aprill 1940, nr. 91, lk. 6.</ref>.''
-Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega [[19. aprill]]ist [[1940]], mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b</ref>.
+Riiginõukogu VI istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega [[19. aprill]]ist [[1940]], mille andis Riiginõukogu Esimehele Mihkel Pungale Peaministri asetäitja August Jürima 20. aprillil 1940<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700223474&img=era0031_004_0000268_00003_t.jpg&tbn=1&pgn=1&ctr=0&dgr=0&lst=2&hlx=&hly=&hlw=&hlh=&hash=86bb91369458ef2e86be189c4bb07f3b</ref>. Uus Riiginõukogu korraline istungjärk pidi algama 8. oktoobril 1940<ref>Rahvaesindus tööd lõpetamas. Rahvaleht, 4. aprill 1940, nr. 79, lk. 5.</ref>.
 {{Sisukord paremale}}