Lev Tolstoi

See artikkel räägib vene kirjanikust, Eesti poliitiku kohta vaata artiklit Lev Tolstoi (poliitik), asula kohta artiklit Lev Tolstoi (asula).

---

Portree. Ilja Repin (1887).

Krahv Lev Nikolajevitš Tolstoi (eesti keeles kasutatakse ka nimekuju Leo Tolstoi; vene Лев Николаевич Толстой; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 – 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik.

Elukäik

Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures.

Aastatel 1844–1847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta.

Aastatel 1851–1856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 1854–1855 võttis osa Krimmi sõjast.

Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele.

Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. Tolstoil oli ka üks abieluväline poeg.

1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis.

Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aastal. Tema sarka tulid saatma tuhanded talupojad üle kogu Venemaa.

Looming

Tolstoi Jasnaja Poljanas 1908. aastal. Sergei Prokudin-Gorski foto

Tolstoi looming kajastab peamiselt vene elu, mida ta ise nägi ja koges.

Tema esimene kirjanduslik teos, autobiograafiline jutustus "Lapsepõlv", ilmus 1852. aastal ajakirjas "Sovremennik". Triloogia järgmised osad kandsid pealkirju "Poisiiga" ja "Noorus".

Teosed

• "Sõda ja rahu" (eesti keeles 1945, 1962, 1970)
• "Anna Karenina" (eesti keeles 1978)
• "Kaukaasia vang"
• "Kasakad"
• "Aabitsajutte" (eesti keeles 1973, 1975)
• "Jutte väikestele" (eesti keeles 1956)
• "Kreutzeri sonaat" (eesti keeles 1998)
• "Ülestõusmine"

Vaata ka

• Tolstoilus

Kirjandus

• Romain Rolland, "Tolstoi elu". Prantsuse keelest tõlkinud Kusta Martinson. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu 1928
• Maksim Gorki, "Kirjandusest". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1960, lk. 167–205
• "Tolstoi läheduses" (kaasaegsete mälestusi). Koostanud ja tõlkinud Elvi Pillesaar, Loomingu Raamatukogu 1960, nr. 45
• Sergei Issakov, "L. Tolstoi XX sajandi alguse eesti kirjanduslikus ja ühiskondlikus elus" – Keel ja Kirjandus 1978, nr. 9, lk. 513–529 ja nr. 10, lk. 596–612
• Tatjana Suhhotina-Tolstaja, "Minu isa surm ja tema lahkumise tagapõhi". Tõlkinud ja järelsõna: Lembe Hiedel. Loomingu Raamatukogu 1978, nr. 34
• Romain Rolland – Lev Tolstoi. Kirjad. Tõlkinud Aivar Kull – Noorus 1989, nr 9, lk 1–3 ja 32
• Peeter Torop, "Kultuurimärgid". Sari Eesti mõttelugu, nr. 30; Ilmamaa, Tartu 1999, lk. 189–203 ja 251–267
• Stefan Zweig, "Kolm oma elu laulikut: Casanova, Stendhal, Tolstoi". Tõlkinud Vilma Jürisalu. ER, Tallinn 2001
• Stefan Zweig, "Inimkonna tähetunnid", tõlkinud Vilma Jürisalu, ER, Tallinn 2003, lk. 153–186 ("Põgenemine Jumala juurde. Oktoobri lõpp 1910" – draamavormis stseenid Tolstoi elu lõpupäevadest)
• Viivi Luik, "Sõda ja rahu" (essee) – Looming 2006, nr. 5, lk. 730–738
• Leo Tolstoi igapäevases elus. Uus Eesti, 14. aprill 1937, nr. 101, lk. 7.

Välislingid

• Bernhard Linde, "Leo Tolstoi ilukirjanduslikust loomingust. Ta 100. sünnipäeva puhul" – Eesti Kirjandus 1928, nr 10
• Ad. Stender-Petersen, "Tolstoi isiksuse probleem (skits)" – Looming 1929, nr 1, lk 31–40
• Juhan Luiga, Teated ja tähendused III. Leo Tolstoi., Kogumik Päevamured, I osa, 1934
• Sven Parmas, "Tolstoi hirmud" (Lev Tolstoi Nobeli auhinna kandidaadina aastatel 1902–10; alumine sõnum) – Postimees 3. jaanuar 1997, lk 15
• Kalle Käsper, "Poleemiliselt Tolstoist ja "Kreutzeri sonaadist"" – Postimees 22. september 1998, lk 16
• Vaapo Vaher, Lev Tolstoi "Kasakad" (lühitutvustus) – Eesti Ekspress 18. aprill 2002, lk B8
• Lev Tolstoi, "Mis on kunst?" Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul – Vikerkaar 2007, nr 10/11, lk 149–153
• Leo Tolstoi, "Ivan Iljitschi surm" Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR