Polatsk: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
16. rida: | 16. rida: | ||
}} |
}} |
||
[[Pilt:Belarus-Polatsk-Cathedral of Sophia-1.jpg|thumb| [[Polatski Püha Sofia katedraal]]]] |
[[Pilt:Belarus-Polatsk-Cathedral of Sophia-1.jpg|thumb| [[Polatski Püha Sofia katedraal]]]] |
||
'''Połack''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon]]is '''Polatsk''', venepäraselt ''Polotsk'') on linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Połacki rajoon]]i keskus. |
'''Połack''' ([[valgevene-eesti transkriptsioon]]is '''Polatsk'''{{lisa viide}}, venepäraselt ''Polotsk'') on linn [[Valgevene]]s [[Viciebski oblast]]is, [[Połacki rajoon]]i keskus. |
||
Linn asub [[Lääne-Dvina]] jõe ääres. [[2006]]. aasta seisuga oli Połackis 87 500 elanikku. |
Linn asub [[Lääne-Dvina]] jõe ääres. [[2006]]. aasta seisuga oli Połackis 87 500 elanikku. |
Redaktsioon: 22. detsember 2013, kell 22:10
See artikkel räägiv Valgevene linnast; Poola linna kohta vaata artiklit Płock. |
Połack | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
| |||||
Pindala | 40,8 km² | ||||
Elanikke | 82 500 (2009) | ||||
| |||||
Koordinaadid | 55° 29′ N, 28° 48′ E | ||||
Połack (valgevene-eesti transkriptsioonis Polatsk[viide?], venepäraselt Polotsk) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Połacki rajooni keskus.
Linn asub Lääne-Dvina jõe ääres. 2006. aasta seisuga oli Połackis 87 500 elanikku.
2009. aasta rahvaloenduse andmetel oli Połacki elanikest valgevenelasi 80,03 %, venelasi 14,75 %, ukrainlasi 1,86 %, poolakaid 0,43 % ja juute 0,29 %.
Ajalugu
Połack (Polotsk) on üks vanimaid idaslaavi linnu. Seda mainiti Nestori kroonikas koos Muromi ja Beloozeroga seoses 862. aasta sündmustega. Połack on üks vanimaid idaslaavi linnu, koos Kiievi ja Novgorodiga. Połack asus vanade kaubateede ääres, mis ühendasid läänt ja ida. 10. sajandil oli Połack Polotski vürstiriigi keskus, 12. sajand jagunes vürstiriik maakondadeks.
Linnas on 1044–1066 ehitatud Püha Sofia katedraal. 11. – 12. sajandil toimusid Polotski vürstiriigi ja Kiievi suurvürstiriigi vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Polotski vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Połackis ehitati Püha Sofia katedraal, märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest Novgorodi Vabariigi ja Kiievi suurvürstiriigiga, kus ehitati samuti Ida-Rooma Konstantinoopoli Hagia Sophia eeskujul Novgorodi Püha Sofia katedraal ja Kiievi Püha Sofia katedraal.
13. sajandil liideti Valge-Vene alad Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigiga ja hiljem Rzeczpospolitaga, 1772. aastal liideti Esimeses Poola jagamises Venemaa keisririigiga.
1777. aastal nimetati Połack kubermangulinnaks, aastatel 1778–1796 oli linn Polotski asehalduskonna keskus. 1796. aastast Valgevene, Vitebski kubermangu maakonnalinn.