Eesti Vabadussõjalaste Liit

Eesti Vabadussõjalaste Liidu embleem.

Eesti Vabadussõjalaste Liit oli Eestis 1930. aastatel tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli "organiseerida vabadussõjalasi ja koondada enese ümber kõiki vabadussõjalaste organisatsioone, kes seisavad demokraatliku ja iseseisvuse alusel; aidata süvendada ja uuendada kodanikus omariikluse mõtet, kohuse- ja rahvustunnet, alal hoida vabadussõjalastes ja levitada kodanikes seda vaimu".

Eesti Vabadussõjalaste Liit registreeriti Eesti Vabariigi kohtu- ja siseministeeriumis 28. oktoobril 1933.

Selle organisatsiooni eelkäijaks oli 1929. aastal loodud vabadussõdalaste kohalikke ühendusi koondav Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (EVKL). Keskliidu juhtideks olid erukindral Andres Larka ja Artur Sirk. Aastal 1932 laiendati EVKL-i liikmeskonda nii, et liikmeks said astuda ka Vabadussõjas mitte osalenud mehed. Järgmisel aasta augustis sulges valitsus kaitseseisukorra meetmete raames EVKL-i, mis reorganiseeriti pärast kaitseseisukorra tühistamist Eesti Vabadussõjalaste Liiduks.

Vabadussõjalased esitasid 7. detsembril 1933 riigikogule marksismivastast võitlust käsitleva seaduse eelnõu, mis nägi ette sotsialistliku partei keelustamist. Riigikogu ei võtnud eelnõu vastu.

Tallinnas toimus 17. detsembril 1933 EVL kongress. Sellel osales 1019 delegaati. Kongress valis EVL-ile 13-liikmelise keskjuhatuse ja võttis vastu EVL programmi.

Eesti Vabadussõjalaste Liidu ajaleht "Võitlus". 18. märts 1933.

Kohtu- ja siseministri Johan Mülleri otsusega nr. 2387 suleti Eesti Vabadussõjalaste Liit ühes osakondadega ja ühing “Vabadussõjalaste Rahvaliikumine” ("Riigi Teataja" 26, 101).

14. aprillil 1934 väitis advokaat Ferdinand Karlson Riigikohtus, et pole demokraatia vastane, kui rahvas oma enamuses tahab näha fašistlikku riigikorda ja seepärast ei saa süüdistada organisatsiooni, kes leiab, et see kord on sobivam mõnest teisest korrast.

Eesti Vabadussõjalaste Liidu keskjuhatus

Eesti Vabadussõjalaste Liidu ainsal kongressil detsembris 1933 valiti keskjuhatuse liikmed Andres Larka, Artur Sirk, Aleksander Seiman, Theodor Rõuk, Eduard-Alfred Kubbo, Oskar Luiga, Karl Podrätsik, Johannes Holland, August Klasmann, Paul Telg, August Kook, Karl-Arnold Jalakas, Leonhard Laast-Laas.

Eesti Vabadussõjalaste Liidu välisesindused

1931. 21. augustil asutati New Yorgi Eesti Vabadussõjalaste Liit, mille juhatajaks valiti kapten Oskar Enkelberg ja abiesimeheks lipnik Peter Leoke. Liidu eesmärgiks oli ühendada kõiki USA-s elavaid vabadussõjalasi, ühtlasi propageerida Eestit ja õhutada ning kasvatada isamaalikku kasvatust.

Kirjandus

• Eduard Laaman. Vabadussõjalased diktatuuri teel. 1933. (Väljavõte raamatust "Demokraatia ja diktatuur".)
• Rein Marandi. "Must-valge lipu all: Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929–1937. 1. Legaalne periood (1929–1934)" Stockholm: Centre for Baltic Studies at the University of Stockholm, 1991
• Marandi, Rein "Must-valge lipu all: Vabadussõjalaste liikumine Eestis 1929-1937. II, Illegaalne vabadussõjalus (1934–1937)" Stockholm: Department of Baltic Studies at the Stockholm University, 1997
• Vabadussõjalaste liit jääb suletuks. Kaja, 17. aprill 1934, nr. 88, lk. 5.

Välislingid

• Eesti Vabadussõjalaste Liit
• Vabadussõja nimetuse tarvitamise seadus (SK I 1938, 6, 8)
• Vabadussõjalaste suurkongressi poolt 17. dets. s. a. vastuvõetud otsused ja resolutsioonid
• Kohtu- ja siseministri otsus nr. 2387 Vabadussõjalaste Liidu sulgemise kohta

Vaata ka

• Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit
• Lapua liikumine
• Päästeorganisatsioon
• Saksa Klubi