Inimene: erinevus redaktsioonide vahel
õpetasin teid |
|||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
Tänapäeval elab Maal selle liigi [[alamliik]] ''Homo sapiens sapiens'' ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. |
Tänapäeval elab Maal selle liigi [[alamliik]] ''Homo sapiens sapiens'' ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest. |
||
Inimesi on väliste tunnuste alusel jaotatud [[rass]]ideks, kuid seda jaotust on ka vaidlustatud. |
Inimesi on väliste tunnuste alusel jaotatud [[rass]]ideks, kuid seda jaotust on ka vaidlustatud.Te olete rõvedad vahtige mis pilte panete mõni laps äkki näeb pilt on paremal pool. |
||
==Inimesele iseloomulikud tunnused== |
==Inimesele iseloomulikud tunnused== |
||
Redaktsioon: 18. detsember 2013, kell 19:15
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) |
 | Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
| Inimene | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Esikloomalised Primates |
| Ülemsugukond |
Hominoidea |
| Sugukond |
Inimlased Hominidae |
| Alamsugukond |
Homininae |
| Triibus |
Hominini |
| Alamtriibus |
Hominina |
| Perekond |
Inimene Homo |
| Liik |
Inimene Homo sapiens |
| Alamliik |
Homo sapiens sapiens |
| Binaarne nimetus | |
|
Homo sapiens sapiens Linné, 1758 | |
Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Liigina on teda eesti keeles nimetatud ka nüüdisinimeseks ehk pärisinimeseks. Tänapäeval elab Maal selle liigi alamliik Homo sapiens sapiens ('nüüdisinimene'). Inimesele on iseloomulik püstine kõnd, käte kasutamine, tööriistade valmistamine ja kasutamine, artikuleeritud kõne ning arenenud mõistus. Teistest hominiididest ehk inimlastest erineb inimene lünkadeta hambaridade, vähese karvkatte, arenenud lõuatsi ja paljude teiste tunnuste poolest.
Inimesi on väliste tunnuste alusel jaotatud rassideks, kuid seda jaotust on ka vaidlustatud.Te olete rõvedad vahtige mis pilte panete mõni laps äkki näeb pilt on paremal pool.
Inimesele iseloomulikud tunnused
Suur aju, millel on hästi arenenud ajukoor. Püsisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. Järglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine. Segatoiduline. Toitu töödeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kõne, mõtlemine, mille tõttu on teadlik enesest ja ennast ümbritsevast maailmast, selle ehitusest, siseelust ja loogikast. Võimeline õppima ja arenema. Kultuuriline käitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskab valetada ja valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.
Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused
Gaasivahetus kopsudes. Süda on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja väike ehk kopsuvereringe. Toiduainete peenestamine, toitainete lõhustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub lõhustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon. Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine. Jäälainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. Kõrgem närvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem- kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga.
Keskmine inimene on 1,5 – 1,8m pikk, kuigi see võib olenevalt kohast väga palju varieeruda[1]. Keskmine naissoost inimene kaalub 54–64 kilogrammi ja meessoost 76–83 kg[2].
Inimese arvukus
Pikemalt artiklis Rahvastik
31. oktoobril 2011 ületas inimeste arv Maal 7 miljardit.[3]
Vaata ka
- Organismi funktsioonid
- Organismi struktuurid
- Inimese evolutsioon
- Inimese genoom
- Antropoloogia
- Humanism
- Üliinimene
Viited
- ↑ answers.com välja otsitud 6.08.10
- ↑ articleworld.org välja otsitud 6.08.10
- ↑ USA statistikaameti hinnangul 12. märtsil 2012; välja otsitud 2012-06-01
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Inimene |
 |
Vikisõnastiku artikkel: inimene |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Inimene |
- Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid
- Maailma elanikkonna loendur – sünnid, surmad, neto, reaalajas, päeva ja aasta lõikes; vaadatud 2012-06-01