Lineaarne pingestabilisaator: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
 
'''Piiramistakisti'''
Alaldi ja stabilisaatori vahele ühendatakse takisti R<sub>p</sub>, mille takistus peab olema nii suur, et isegi väljundi lühise korral reguleertransistoril eralduv võimsus ei ületaks lubatavat väärtust:<br />
 
<math>R_p\ge\frac{U_0}{0,7P_cmax}-R_ia</math>,<br />kus ''U<sub>0</sub>'' on alaldi väljundpinge voltides, ''P<sub>cmax</sub>'' transistori suurim lubatav hajuv võimsus ja ''R<sub>ia</sub>'' alaldi sisetakistus oomides. <br />
 
'''Üledimensioneerimine'''<br />
[[File:Skeem4.PNG|pisi|350px|Transistoriga kaitselülitus]]
'''Transistoriga kaitselülitus'''
 
Lihtsaimas lülituses kasutatakse stabilisaatori väljundahelas jadatakistist R1R<sub>1</sub> ja sellega rööbiti olevat kaitsetransistori VT3Q<sub>3,</sub> mille kollektori-baasi vahemik sildab reguleertransistori VT1Q1 baasiahelat. Jadatakisti on üldiselt madalaoomiline ja valitakse selline, et stabilisaatori nimikoormusel oleks kaitsetransistor suletud ega mõjutaks stabilisaatori tööd. Kui koormusvool ületab teatud piiri, kasvab pingelang jadatakistil R1R<sub>1</sub> väärtuseni, mis vastab võimendusrežiimis transistori normaalse baasipingeni (0,6...0,7 V Si- ja 0,15...0,25 V Ge-kaitsetransistori korral. Transistor VT3 avaneb ja reguleertransistor VT1Q<sub>1</sub> sulgub, kuna selle emitter ja baas omavad sama potensiaali.
 
[[File:Power supply with linear voltage regulator.svg|pisi|350px|Kiipstabilisaatoriga toiteallikas]]
49

muudatust

Navigeerimismenüü